Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tervitamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Koostaja :
Tervitamine
Lühireferaat
Juhendaja :
Kuressaare 2009
Sisukord
  • Sissejuhatus…………………………………………………3
  • Vastu- ja kaastervitamine…………………………………...4
  • Külaliste vastuvõtt ja saatmine ……………………………………………………..5
  • Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad ……………………...5
  • Kasutatud kirjandus……………………………………………………..6
    Sissejuhatus
    Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje.
    Tervitmine on lihtne rituaal , kui omavahel kohtuvad inimesed, kes kuuluvad ühte kultuuriruumi. Nüüdisaegses piirdeta maailmas puutume aga kokku ka inimestega, kelle tervitamiskultuur võib meie omast sootuks erineda.
    Tähtsamad faktid tervitamisest:
    Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni:
    • esimesena tervitab positsioonilt madalam,
    • käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem,
    • võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost,
    Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost:
    • esimesena tervitab noorem inimene vanemat,
    • meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine.

    1.1 Vastu- ja kaastervitamine
    Tervitusele tuleb alati vastata. Tervitamine ei tohi olla lärmakas ega häirida teisi inimesi. Ametiasutustes tervitatakse ainult tuttavaid. Kui keegi võõras tervitab teie kaaslast , siis on viisakas vastata. Kui kaaslase tervitaja on naisele võõras, siis võib jätta tervitamata. Kui oled oma tuttavat liiga hilja märganud ega jõua enam tervitada , siis on viisakas järgmisel kohtumisel vabandada .
    Kui näed oma tuttavat mitu korda päevas on mõistlik lähtuda põhimõttest: pigem tervitada mitu korda kui üldse mitte! Sobilik oleks lihtsalt naeratada ja noogutada.
    1.2 Külalise vastuvõtt ja saatmine
    Külalise aukoht on vastuvõtjast paremal, kuid ta valib ise, kummal pool soovib liikuda . Vastuvõtjal on soovitatav liikuda sammuke eespool , et külalisel oleks võimalik jälgida, kuidas on otstarbekam liikuda. Sissepoole avanevate ustega ruumides avab vastuvõtja ukse, siseneb esimesena ja palub endale järgneda.
    Hüvastijätmisel kehtivad peaaegu samad reeglid mis tervitamiselgi. Tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, ultage käsi ja tänage! Tänada tuleb aja eest, mille vestluspartner teile pühendas, vastuvõtu eest, külalislahkuse eest, ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne.
    1.3 Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad
    Tänu tihedale suhtlemisele teiste rahvastega on Eestiski kogunud populaarsust tervitamine põsesuudlusega ja embamisega.
    See mitteformaalne tervitus sai alguse keskajal, mil mehed surusid kohtudes teineteisega kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud tervitasid üksteist suudeldes põsele, aadlitiitliga inimesed suule.
    Moodi läks pidulik embus ehk akolaad. Akolaadi all tunti ka rituaali, millega lopes rüütliordusse pühitsemine jam is kujutas endast rüütli õla kerget puudutamist mõõga lameda küljega.
    Suudlus põsele on säilinud lähedaste inimeste tervitusviisina. Lõuna-Euroopa riikides peetakse sobivaks anda mõlemale põsele üks tervitussuudlus.
    Kasutatud kirjandus:
    Kasutasin kirjandust “ Etikett tööl ja kodus” , alapeatükk tervitmine lehekülgedelt 17-31
    6
  • Tervitamine #1 Tervitamine #2 Tervitamine #3 Tervitamine #4 Tervitamine #5 Tervitamine #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marek043 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Põsesuudlus ja embamine-tervitamised
    3
    doc

    Põsesuudlus ja embamine, tervitamised

    Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist

    Ühiskonnaõpetus
    Etikett kui suhtlemise raamistik
    6
    doc

    Etikett kui suhtlemise raamistik

    Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele ­ tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja ­kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides.

    Suhtlemispsühholoogia
    Tervitamise ja esitlemise etikett
    10
    doc

    Tervitamise ja esitlemise etikett

    Kuressaare Ametikool Majutus- ja iluteenindus õppesuund MT-11 Annifriida Arge TERVITAMISE JA ESITLEMISE ETIKETT Lühireferaat Juhendaja: õp. Anne Rand Kuressaare 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1.Tervitamine....................................................................................4 1.1 Hüvastijätmine.........................................................................6 2.Esitlemine.....................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................9 3 Siss

    Eesti keel
    Tervitamine ja esitlemine
    26
    pptx

    Tervitamine ja esitlemine

    • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust • Sellega tahetakse tunda teise inimese kätt, selles peituvat elu ja soojust • Kui me kellelegi käe ulatame, olgu tervituseks või hüvastijätuks, siis vaatame talle seejuures silma • Teise inimese silmist saab enamasti aru, kas ta valetab või räägib tõtt • Kas tal on ausad kavatsused või plaanitseb ta midagi halba • Tervitamine lugupidavalt • Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks lugupidamise avalduseks. • Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise • Alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt • Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib kättpidi tervitamist.

    Etikett
    Etikett erinevates olukordades
    7
    docx

    Etikett erinevates olukordades

    peeti isanda kintsu embamist. Naised tervitasid reveranssi tehes, paremat jalga ette libistades, vasakut jalga taha libistades või paremat käe kinnast käest võttes sügavalt kummardades. Tänapäeval on tervitamisviisid suuresti lihtsustunud. Endistest aegadest on säilinud komme ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea; lõunapoolsetel rahvastel on alles ka põsesuudluse tava. Teatud olukorras on sobiv ka käesuudlemine. Kuna enamasti on tervitamine esimene ja viimane otsene füüsiline kontakt kahe inimese kohtumisel, kannab see formaalset zest üsna palju informatsiooni ning mõjub otseselt või kaudselt ühe inimese suhtumist teisesse. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste seas sügavama kummarduse. Püstitõusmine tervitamisel

    Vabaaeg
    Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks
    16
    docx

    Diplomaatiline etikett ja protokoll konspekt eksamiks

    Protokoll Protos (esimene) + kolla (liim) = protokollon (esimene leht, mis liimiti dokumendirulli ülaserva ning millele märgiti üriku sisu ja autori nimi). Kesk- ja varauusaegne tähendus ­ nõuded, kuidas vormistada kirju (viisakusvormelid) ja korraldada tseremooniaid. Tänane tähendus - kokkulepitud põhimõtted, mis käsitlevad ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme, hierarhiat, ühiskondlikku positsiooni, tseremooniaid jne. Diplomaatiline protokoll Riikidevahelises suhtluses väljakujunenud normide ja reeglite kogu. Täpsemalt: riikidevaheline kirjavahetus, diplomaatiliste esindajate vahetamise kord, ameti- ja auastmed, diplomaatiline korpus, hierarhia, riiklikud tseremooniad, ametlikud kohtumised ja vastuvõtud. Tähtis koht aegade jooksul kujunenud tavadel ja kommetel, mida riikide esindajad omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte p?

    Diplomaatiline etikett ja protokoll
    ETIKETI konspekt
    33
    doc

    ETIKETI konspekt

    tõuske püsti vaadake silma naeratage ulatage käsi tänage Tänada tuleb aja eest, mille vestluspartner teile pühendus, vastuvõtu eest, külalislahkluse eest. ärakuulamise eest, võimaluse eest tutvuda jne.Tänamisega ei tohiks koonerdada ega liialdada! PÖÖRDUMISED JA TIITLID Olenemata riigi ühiskondlikust ja majanduslikust korraldusest on viisakad pöördumisvormelid olemas igas keeles ning nende kasutamine on niisama loomulik kui tervitamine ja hüvastijätmine. Kõnetlussõnad · Kuningas ja kuninganna Teie Majesteet · Kroonprints ja kroonprintsess Teie Kuninglik Kõrgus · Suursaadik Teie Ekstsellents · Paavst Püha Isa · Katoliku kardinal, paavsti nuntsius Teie Pühadus

    Sekretäritöö
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a

    Turismiettevõtlus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun