Soomlaste väärtushinnangud (0)


Pealinn - Helsingi (alates 1812. aastast)

Rahvaarv- umbes 5,4 miljonit

Soome pindala on 338 430,53 km²

Rahaühikuks euro

Riigikeelteks on soome keel ja rootsi keel. Riigi 
põhjaosas räägitakse saami keeli.

Enamik  soomlasi  kuulub Soome Evangeelsesse 
Luterlikku Kirikusse ja Soome Õigeusu 
Kirikusse. Need on ka Soome riigikirikud. 
Vähemuste hulka kuuluvad muud  protestandid , 
katoliiklased, muslimid  ja juudiusulised.

AUSUS.  Tähtis  on  lubadustest  ja  kokkulepetest  kinni 
pidada.  Ebaausus  on  soomlase  jaoks  kõige  suurem 
pahe.

TÖÖTAMINE ja USINUS. Soomes on tavapärane, et 
naised käivad tööl, ka siis, kui neil on lapsed. Mees ja 
naine mõlemad vastutavad laste ja kodutööde eest.

TÄPSUS. Kui sul on kokkusaamine, siis on väga tähtis 
saabuda kohale kokkulepitud ajal ning ärikohtumisi 
lepivad nad pikalt ette.

TAGASIHOIDLIKKUS . Inimesed ei tõsta ennast  grupis  
esile, nad ei räägi  valjult  ega  kiida  ennast. Soomes 
peetakse heaks kombeks  teistega  arvestamist ja 
teiste kuulamist.

KÄTLEMINE. Sageli tervitatakse mitu korda päevas. 
Lähedased sõbrad või sugulased võivad teineteist 
tervitada  ka kallistades. Põsesuudlused ei ole siiski levinud.

SILMA VAATAMINE. Teise inimesega rääkides on tähtis talle 
silma vaadata. Maha või kõrvale vaatavat inimest võidakse 
pidada ebaausaks.

VESTLUSE ALUSTAMINE.  Soomlased  ei hakka tavaliselt 
võõra inimesega  vestlema . Seetõttu võivad soomlased 
algul tunduda  vaiksed  ja ebasõbralikud.

VESTLUSSTIIL  OTSEKOHENE . Soomlased räägivad asjadest 
otse, ausalt ja ilma suuremate emotsioonideta. Soomes 
eeldatakse, et inimesed tõesti mõtlevad seda, mida 
ütlevad. Sinu poolt öeldut võetakse tõe pähe ja sinult 
oodatakse , et tegutseksid oma sõnade kohaselt.

TELEFONILE VASTAMINE. Telefonile vastatakse Soomes 
oma nimega, alles seejärel tuleb helistajal ennast 
esitleda. Enda nime kasutatakse isegi siis, kui helistatakse 
mõnele infonumbrile.

VESTLUSSTIIL AEGLANE, PAUSIDEGA. Soomlased räägivad 
aeglaselt ja pausid jutu sees on pikad. Vaikimine ei ole 
negatiivne asi, vaid seda võetakse loomulikuna. Samuti ei 
ole vaja vaikusehetki  jutuga  täita. Valjuhäälset rääkimist 
võidakse pidada ebameeldivaks või ähvardavaks.

KÜSIMUSED. Soomlased armastavad palju küsida.

NALJAD  ja JUTUTEEMAD. Soomlastele meeldivad üsna 
pingevabad  ja mahlased naljad, eriti  populaarne  on 
„vetsuhuumor“. Rääkida meeldib neile oma 
tervisehädadest, ravikogemustest ning  poliitikast .

TEISE  JUTTU  EI KATKESTA. 
Ebaviisakas  on teise juttu 
katkestada. Tavaliselt 
oodatakse, et 
vestluspartner oma jutu 
lõpuni räägiks, enne kui 
oma juttu alustatakse.

TUNDEID AVALIKULT EI 
NÄIDATA. 

PIIM. Soomes joovad ka 
täiskasvanud sageli toidu 
kõrvale piima.

KOHV. Palju juuakse 
kohvi.

RIIETUS. Soomlased 
riietuvad iseenda jaoks. 
Soome naised eelistavad 
mugavaid jalanõusid.

RESTORAN . Restoranis söömine ja alkoholi joomine on väga 
kallis. Juhul kui ei ole soovi tänada eriti hea teeninduse eest, 
ei pea  jootraha  jätma. Soomes on tavapärane, et restoranis 
maksab oma toidu eest igaüks ise. Kui kutsutakse äri lõuna- 
või õhtusöögile, siis tavaliselt koos abikaasaga.

PEALE VÕÕRUSTAMIST. Järgmisel päeval tuleks saata 
võõrustajale kindlasti tänukaart või kiri.

SAUN . Saun on Soome kultuuri tähtis osa. Saun on mõeldud 
pesemiseks ja lõõgastumiseks, seetõttu kaasneb sellega 
vaikus  ja rahu. Naised ja mehed käivad saunas erinevatel 
aegadel . Sauna minnakse üldjuhul ilma riieteta.

LÄHED KÜLLA? Külaskäik teise juurde koju tuleb Soomes 
alati eelnevalt kokku leppida, isegi kui tegemist on hea 
sõbraga. Soomlased  hindavad  kõrgelt privaatsust ja rahu.

LÄHED KÜLLA? Soomes pakutakse külalistele alati kohvi ja kui 
on põhjust, siis ka mingisugust saialist.
Soomlased söövad enne külla minekut kõhu enam-vähem täis.
Külakost pannakse  kappi  ära ja seda nauditakse kunagi hiljem.
Süüa tehakse nii, et ülejääke eriti ei teki.

HÜVASTIJÄTT. Mõni aeg enne  lahkumist   teatab   soomlane , et 
tuleks minema hakata. Siis käiakse veel üle kõik need asjad, 
mis said kokku lepitud ning arutatakse, millal jälle nähakse. 
Lõpuks soomlane ütleb, et ta nüüd läheb. Seejärel kallistatakse 
või surutakse kätt. Kõik kohalviibijad ütlevad veel mitu korda 
hei-hei ning viimaks hakatakse ka päriselt liikuma. Ka 
telefonivestluste lõpetamine võtab sama kaua aega.

Document Outline

• SOOME
• PowerPoint Presentation
• Soomlaste väärtushinnangud
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8