" li õppimine ja teostamine, rituaalid ja kombed - ren'i kristalliseerunud avaldumisvormid, muistsed väärtused. viis eetilist suhet. Pühad raamatud ja kirjad Kaanoni tuumikuks kaks raamatut: Viisikraamat (Wujing) Muutuste raamat (Yinjing), Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing), Laulude raamat (Shijing), Kommete raamat (Liji), Kevaded-sügised (Chunqui), Muusika raamat (Yuejing). Nelikraamat (Sishu) Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Mengzi (Mencius), Suur õpetus (Daxue), Keskmine tavaline (Zhongyong). Liji (Kommete raamat) Shijing (Laulude raamat) Lunyu (Vesteid ja vestlusi) Rituaalid ja pühad rituaalid head kombed / käitumine. Pühad paigad ja palverännakud Konfutsiuse tempel
[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 – 207 eKr Hiina budism Saabus 1.s. pKr Indiast Mahajaana- Suur sõiduk Bodhisattva - hüvesõber Õnneliku maa koolkond 6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra Guan Yin - Chan-budism Riigiusund - 6.-7.saj. Tangi dünastia ajal Jaapan
1919 asus Kärstnas koolijuhataja kohale , kus hiljem sai temast kutseline kirjanik Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige Kasutas varjunimesi: As Vosdam,Coco Mulgi murdes luuletused ,, Mulgimaa '' Esimesed riimid pani kirja tänu külarahvale. Esimeseks ajakirjanduses avaldatud kirjutis on "Pühapäeva hommik" (1913) Esimese ajakirjana avaldas "Meie Mats" Kirjutanud on ka esperanto keeles "Literature mondo" Looming On avaldanud miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi novelle Mulgimaal olles tahtis koostada ja kirjutada luuletusi , selleks palus abi F. Tuglaselt 1919 ilmus kogu "Mulgimaa" Laul"Om maid maailman tuhandit" Loetakse Mulgimaa hümniks ka tänapäeval
. följetonist ja prosaist, kirjandus- ja teatrikriitik, eesti koomiksi looja. Tuntud kaasaegsete seas kui oma terava keele pärast kardetav, avara silmaringiga ja paljureisinud härrasmees. Alates 19. sajandi lõpust oli töötanud ligi 40 aastat ajakirjanikuna erinevate päevalehtede juures, oli populaarsete pilkeajakirjade "Sädemed" asutajaks (1905) ning "Kratt" toimetajaks (1924-1926). Pseudonüümi Hoia Ronk all kirjutas suurel hulgal reisikirju, mitmesuguseid vesteid ja följetone. Esimese maailmasõja aegset Euroopat meenutav "1914. Reisipildid" (1924) kujutab endast vahetute, töötlemata reisimärkmete raamatut. Hindrey oli kuulus lasteraamatute autorina ja piltide joonistajana. Tema raamatuid "Lõhkiläinud Kolumats", "Nina-Jass ja Näpu-Mall" (1918), "Jaunart-Jauram" (1921) teati palju peast. Ilukirjandusega hakkas tegelema vanemas eas, 1920. aastate lõpul, debüteeris ajakirjas
detsember 1977 Tallinn) oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. Panso lõpetas 1941.aastal Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli ja 1955 Moskvas Teatriinstituudi. Rajas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mida ta juhatas surmani. 1941-1950 töötas Panso Draamateatris näitlejana ja hiljem lavastajana. 1965. aastast Noorsooteatri ja 1970. aastast Draamateatri peanäitejuhina. Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973 Ja veel palju muud Mälestused Pansost Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia.
5. Kevaded-sügised (Chunqui) Konfutsius viitab ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma. Traditsiooniliselt peetakse Konfutsiust nende teoste koostajaks või väljaandjaks, kuid tänapäeval arvatakse, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja. Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu); 2. Mengzi (Mencius); 3. Suur õpetus (Daxue); 4. Keskmine tavaline (Zhongyong). Lääne-Hani dünastia (206 eKr 24 pKr) valitsejad tegid konfutsianismist riigi ametliku moraalse ja poliitilise õpetuse. Konfutsianismi põhituumaks on ühiskondlik moraal, kõlblusõpetuse tuumaks on viis suhet. 1. valitseja vooruslikkus alamate kuulekus, 2. isa armastus pojalik austus, 3. vanema venna heatahtlikkus noorema venna austus, 4
Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev
Kitzberg ei keskendu oma juttudes rahva viletsusele (nagu pärastpoole mõni tema noorem kolleeg), vaid vaatleb pigem elu päiksepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. Peamiselt näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Kitzbergi tähtsaimad teosed on tragöödia ,,Libahunt" ning draamad ,,Kauka jumal" ja ,,Tuulte pöörises". Neist kõige hinnatuim on ,,Libahunt", mis on ka tehtud ümber näidendiks. See on kõige rohkem lavatõlgendusi pälvinud eesti näidend. Selle põhjal on ka loodud samanimeline film ja ballett ,,Tiina". August Kitzber elas 72 aastaseks. Ta suri 10. oktoobril, 1927. aastal, Tartus.
Ta tuli tagasi Tartusse. Seal ta oli apteeker, kuid siis ta vahetas töökohta. Ta läks tööle Tartu ülikooli raamatukokku. Sellel ajal ilmusid "Suvi", "Kirjad Maariale" ja "Karavan". Alates 1921 aasta lõpus tegutses Oskar Luts vabakirjanikuna Tartus. Peale I maailma sõda jäi ta Tartusse. Vahel lahkus Tartust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Ta avaldas maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. NovikovProboi ja A. Serafimovitsi jutustusi.. Oskar Lutsu teoseid hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle personaalpension. Ta suri 23. märtsil 1953. aastal. Ta maeti Tartu Tamme kalmistule. Sinna püstitati monument. Oskar Lutsu kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm
külajuttudele. August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid (tragöödia "Libahunt" 1912, ka filmitud; draama "Kauka jumal" 1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule.
küpsusjärku jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 3 AUGUST KITZBERG LAPSEPÕLV August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 (http://et.wikipedia.org/wiki/August_Kitzberg). Peres oli kolm poega: Ado, Jaan ja August. Vanem poeg
ning jagunesid mitmesse koolkonda. Lühiajalises Qini keisririigis (221207 e.m.a) püüti konfutsioanismi julmade repressioonidega täielikult välja juurida, kuna selles nähti totalitaarse riigikorra potentsiaalset õõnestajat, kuid see ei õnnestunud. Hani ajastul (206 e.m.a 220 m.a.j) taastus konfutsianism, see kanoniseeriti ehk kuulutati pühaks ning sellest sai Hiina riigi põhiline ideoloogia. Koostati konfutsianismi baastekstide kanoonilised redaktsioonid, millest olulisemad on ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ,,Pojalikkuse raamat" ja ,,Kommete ülestähendused". Viimane koos nelja muistse, kuid konfutsianismi vaimus toimetatud ja kommenteeritud raamatuga (,,Muutuste raamat", ,,Kirjade raamat", ,,Laulude raamat" ja ,,Kevaded-sügised") koondati ,,Viisraamatusse", mille laiendatud variandiks on ,,Kolmteistraamat". Songi ajastul (960 1279) lisandus omaette kaanonina ,,Neliraamat", mis sisaldab ,,Vesteid ja vestlusi", Mengzi, ning ,,Keskmise tavalise" ja ,,Suure õpetuse"
Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna. Ka oma tütrele Miilile keelas ta auahnele
Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal Oskar Lutsu "Kevade„ Maksim Gorki "Ema„ Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"" On avaldanud: huvitavaid reisilugusid humoorikaid vesteid inimestesse süveneva paeluva portreeraamatu "Portreed minus ja minu ümber„ teatrialase teose "Töö ja talent näitleja loomingus" V.Panso tsitaadid: Parem kirkalt elus läbi põleda kui keskpäraselt end elust läbi vedada. Kuidas me linnades üksteisest mööda elame, kaugeks ja üksikuks kipume jääma, kuigi oleme litsutud ühte trammivagunisse või ühte kaubamajasse. Ma ei tea ega tunne neid, kes elavad
· Rõhutas ka inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Täieliku käitumise omandamiseks peab inimene õppima ja teostama rituaale ja kombeid. · Konfutsianistid võtsid ühtviisi õppust nii muistsetelt türannidelt kui ka kangelastelt ja tarkadelt. · Konfutsianistliku kaanoni tuumaks on: o Nelikraamat, mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust ja koosneb neljast osast: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyu) 2. Mengzi (Mencius) 3. Suur õpetus (Daxue) 4. Keskmine tavaline (Zhongyong) o Viisikraamat (Wuijing), mis koosneb tekstidest, mida Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks ning jagunes viieks osaks: 1. Muutuste raamat (Yinjing) 2. Kirjade (Ajaloo) raamat (Shuijing) 3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5
tuntumad neist on "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894) ja "Rätsep Õhk„ Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Vanemuise kutselise teatri avaetenduseks sai 1906. aastal Kitzbergi draama " Tuulte pöörises", järgnesid tragöödia "Libahunt" (1911, ka filmitud) ja draama "Kauka jumal" (1915). Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Tema jutustusi iseloomustavad siiras kaasaelamine külarahva rõõmudele ja muredele, sundimatu vestetoon ning enamasti idüllilis-humoristlik autorisuhtumus. LOOMING Näidendites ja jutustustes kujutatakse Mulgimaaleiseloomulikke inimtüüpe ja nende varalisest ebavõrdsusest tulenevaid suhteid. Tema tippteos „Libahunt”,romantiliste sugemetega tragöödia vastuhakust
· Tubamuuseum Karksi vallas Leeli külas · Monument Karksi-Nuias ürgoru serval · Mälestustahvel majal Viljandis Posti tn 23 · Mälestuskivi sünnikohas Puldre Alatarel Looming Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid.Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Draamalooming: · 1984 "Punga Mart ja Uba Kaarel" · 1903 "Rätsep Õhk" · 1906 "Tuulte pöörises" · 1912 "Libahunt" · 1915 "Kauka jumal" · 1919 "Enne kukke ja koitu" Komöödjad: · 1910 "Püve talus" · 1915 "Kosjasõit" · 1923 "Neetud talu" Tekstinäide MARGUS (on Tiinale näkku vaadanud, südantlõhestavalt): Tiina! JAANUS (kohkunult, nagu Marguse hüüu vastukaja): Tiina! MARI (ahastades): Tema! Ikka tema! VANAEMA (ägades): Ma teadsin
3. Laulude raamat (Shijing) 4. Kommete raamat (Liji) 5. Kevaded-sügised (Chunqui) Viidatakse ka kuuendale, Muusika raamatule (Yuejing), kuid see läks Hani dünastia ajal kaduma. Siiski nende teoste kohta kehtib arvamus, et need koostati ja muudeti mitme sajandi jooksul kuni Hani dünastiani välja(http://wiki.zzz.ee/index.php/Konfutsianism). Tähtsaimaks osaks kaanonist peetakse nelikraamatut (hiina keeles Shu), milles on Kong-Fuzi enda või tema järgijate teosed: 1. Vesteid ja vestlusi (Lunyii), milles on Kong-Fuzi kõnelused oma õpilastega. 2. Mengzi (Meng-zi ütlused) 3. Suur õpetus(teadus) (Daxue) 4. Õpetus keskmisest(Keskmine tavaline), (Zhongyong), mille autoriks arvatavasti on Kong-Fuzi pojapoeg Zisi. Veel on kuulunud kaanonisse ka neli käitumisraamatut, mis õpetavad rituaale ja kombeid (Aarma 2011:10-11). 2.1.1. Meng zi raamat Tema õpetussõnad, vestlused, õpilaste, valitsejate ja teistega on kokku kogutud seitsme-
Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt. Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928
Kroonlinna kalmistul. August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). Ta pidas mitu ametit: oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit, oli ökonoom ning Lätis tegi ta vabrikutes kirjatööd. Aastal 1927 suri August Kitzberg ja ta maeti Tartu Raadi kalmistule. Carl Robert Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja; 26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog
Tsesaropapism (ld Caesar + pāpa isa) keiser on samal ajal kirikupea (Bütsants; Venemaa keisririik alates Peeter I-st) ’Kr theos, ld deus , sanskr deva - jumal Messias – hbr māšiah Salvitu Kristus – kr Christos Jumala poolt salvitud valitseja Apostel - kr apostolos saadik Jünger - sks noorem (õpilane) Halleluuja – hbr hallelu Kiitke Jumalat Hosianna - hbr Aita, päästa! 8. Pühad kirjutised Konfutsianism - Kong Fuzi, Lunyu Vesteid ja vestlusi Taoism - Lao-zi, Daodejing Kulgemise väe raamat Hinduism - Veedad (sanskr vēda teadmine), aga ka Bhagavadgītā (sanskr Jumala laul) Budism - Tripitaka (sanskr tri kolm +pitaka korv) Zoroastrism - Zarathustra, Avesta Judaism – Toora (Viis Moosese raamatut) Kristlus – Vana ja Uus Testament Islam - Koraan 9. Püha kogemus, selle vormid ja astmed Müstika (kr ta mystika salapärased asjad) – ühenduses olemine Jumalaga Katarsis (kr katharsis puhastumine)
jõudis Kitzberg võrdlemisi hilja, alles vanemas elueas. 1879. aasta suvel abiellus Kitzberg mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga. Kui see lõppes lahutusega. 1899. aastal tutvus Kitzberg oma uue abikaasa Johanna Vilhelmine Roosmanniga. Kellega sündis Kitzbergil ka üks poeg. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927. aastal 72-aastaselt. Kitzbergilt on jäänud Eesti draamakirjandusse 13 algupärast draamat. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja näidendeid, mälestusi ning vesteid. 4 Lapsepõlv August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Sünniaeg oli 1855 . Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Kõige
Taoism: Keskendub üksikisiku suhetele maailmaga. Põhiliseks tekstiks on Daodejing. Taoism rõhutab inimese kooskõlastust TAO-ga. Tao on universumi tee, ehk lakkamatu kulg, looduse kord Tao tähendab peamiselt teed, aga ka toimimisviisi, eluseadus Põhiteos on Daodejing: Autoriks Laozi Teine teos: Zhuangzi Pea jumal on taevajumal Kaks vastandlikku jõudu- Yang ja Yin Yang- mehelik, valge, soe Yin- naiselik, külm, salajane Kong Fu zi Tema oluliseim töö on Vesteid ja Vestlusi, mis sisaldab lühikesi ütlusi Küsimused ja vastused ( Taoism) 1. Mida tähendab Tao?- on universumi tee 2. Mis on Taoismi põhiteos?- Daodejing 3. Kes on Taoismi jumalad?- taevajumal 4. Iseloomusta Taoismi?- keskendub üksikisiku suhetele maailmas 5. Mida tähendab Yin ja Yang – kaks vastandlikku jõudu Shintoism Traditsiooniline jaapani usund Shinto on tugevalt seotud Jaapani geograafia ja loodusega. Shintoiste on maailmas 100 milj.
.." (1914, hilisem pealkiri "Soo"), samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918, 1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi. Lutsu lasteraamatutest on tänapäevani populaarne "Nukitsamees" (1920). 1920. aastatel oli O. Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid, avaldas mitu sama miljööd kujutavat romaani: "Andrese elukäik" (1923), "Iiling" (1924), "Olga Nukrus" (1926), "Õpilane Valter" (1927), "Udu" (1928), "Pankrot" (1929). Neis kõigis olid kesksel kohal saatusega leppimise meeleolud kangelase nurjunud taotluste taustal. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Omaaegne kriitika heitis autorile ette romaanide lõtva kompositsooni ning orienteerumist vähenõudlikule, laiale lugejaskonnale. O. Luts
Sutra kui tehniline kirjandus, õpetus, kasutusjuhend. · eepika 500 ekr 500 pkr. Mahabaratha ja Ramajana. Eepiline luule ja lüürika. · klassikaline kirjandus 500 ekr -1500 pkr. Klassikalised india muinasjutud. Need on ka kõigi meile tuntud muinasjuttude algupärad. · budistlik kirjandus 500 ekr 1500 pkr. vastandub veedadest pärit hindu pärimusele. 10. Konfutsius ja tema ,,Vesteid ja vestlusi". Tangi dünastia ja selle luuletajad (Wang Wei, Li Bo ja Du Fu). Hiina romaani zanri kujunemine Mingi dünastia ajal. Hiina Nobeli kirjanduspreemia laureaadid Gao Xingjian ja Mo Yan. Konfutsius oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt
poliitik ja filosoof. Tema õpetus, mida nimetatakse konfutsianismiks, on läbi ajaloo olnud väga mõjukas Hiinas ja selle naabermaadel ning omab suurt mõju ka tänapäeval, eriti Taiwanil. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" (,,lünju") on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Lunyu" nime all ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Kong Fuzi ehk Konfutsius oli konfutsianismi ehk hiina rahvusliku ideoloogia rajaja. Tema ideaaliks oli kultuurne, haritud ja kõlbeline inimene õilis inimene, kelle kutsumuseks on õppida kultuuri ja ennast selle kaudu täiustada. Konfutsius lõi ka mõiste kulg, mis tähendab suunatud ja korrastatud liikumist kogu loodus ja inimühiskond on liikuv, kulgev
aastal Pekingisse asunud jesuiitidele, kes tõlkisid ja avaldasid tema töid. Peagi sai Konfutsius läänes Hiina tarkuse võdkujuks. Võis arvata, et müüt temast liildab Konfutsiuse tähtsust Hiinas, kuid ometi pole see nii. Kuigi vahel ei ole erilist seost Konfutsiuse filosoofia ja tema ajaloolise mõju vahel, pole ometi Hiina mõtteloos temast mõjusamat kuju. Kirjeldused Konfutsiuse elust ei sisalda erilist vastuolulisusi nagu mõne teise sama perioodi filosoofi biograafiad. Teost „Vesteid ja vestlusi“ (hiina keeles „Lunyu“), mis sisaldab tema õpetust, hakati tõenäoselt kirjutama hulk aega pärast tema surma ja seda „toimetati“ enam kui paari sajandi vältel. Ometi ei hõlma tema elujuhtumised midagi üleloomulikku ega võimatut. Jättes kõrvale apokrüüfilise materjali, jutustab üldtunnustatud eluloovisand järgmist. Ta sündis Lu riigis, praeguses Shandongi provintsis. Tema perekond võis kuuluda
Konfutsiuse eluloolised andmed: Sündis 551. a. eKr Lu osatisriigis Hiinas. Isa oli riigiametnik. Kui Konfutsius sündis oli isa üle 70. aasta vana, perekonnas oli 4 tütart. Pere oli vaene. Arvatakse, et 20 30 eluaastate vahel astus riigiteenistusse. Pidas mitmeid ameteid, nt koolitas ministrite poegi, oli viljaaitade valitseja jne. Aastal 497 eKr, kui ta oli riigi ülemkohtunik, pani ta ootamatult ameti maha ja läks rändama. 13 aastat rändas mööda Hiinat. Kirjutas oma põhiteose ,,Vesteid ja vestlusi". Pöördus koju tagasi ja kuni surmani (479 eKr) jätkas ta vanade tekstide uurimist ja redigeerimist (oli arhivaar). Aja jooksul hakati teda kummardama, püstitati templeid. 1906. aastal võrdsustati taevajumalaga. 2. saj pKr kuni 1911 aastani oli Hiina riigiusund. Püha: 28. sept (Konfutsiuse sünnipäev). Õpetuse põhipunktid: 1. Õpetus on oma olemuselt kõlblus- ja riigiõpetus. 2. Õpetuses on kesksel kohal sotsiaalsed ja eetilised küsimused, inimestevahelised suhted ning
reserveeritud tekstid, mida peetakse sõna Buddha, samal ajal kui "stras" on tööde koosseisus teiste autoritest. Need koosnevad treatises kõik küsimus õppinud teemadel, samuti Kommentaaridega teiste tööd. Pli samaväärne mõistet sattha, kuid on harva leitud. Hiina: autorid Kongzi 6.-5. Saj ema. Hiina filosoof ja õpetlane, millest teame et dao kui moraalne põhimõte, haridus, sündsus, nimede korrastamine. Tema õpilased kirjutasid tema tekstid üles. Nt. Lunyu (vesteid ja vestlusi), dialoog õpilastega. Konfutsionism. Konfutsianistlikku kaanoni kuulub nelik ja viiskik raamat. Laozi 4-3. Saj ema. Tema õpetused oli vastandlikud kongfuzile. Dao on kui haaramatu printsiip- tegutsematus (toimi toimimata). Filosoofiline taoism ja rahvausund- taolased tegelesid alkeemiaga- otsisid surematust! Tema peateos on Daodejing filosoofiline traktaat, mille peateemaks on kulg. Maailma enim tõlgitud teos
Kuna tekst ise oli lakooniline, lisati sinna juurde kommentaare. Konfutsius kasutas õpetamiseks ja kuuendat, ,,Muusika raamatut" (Yuejing), kuid see hävis Hani dünastia ajal sõdade käigus. Teine raamatude kogum on ,,Nelikraamat" (Sishu), mille koostasid Konfutsiuse õpilased eesotsas Zhu Xi-ga (1130-1200). Koosneb neljast tekstist, mis võtavad Konfutsialistliku õpetuse kokku. Alexander Peremees ,,Vesteid ja vestkusi" (Lunyu) Teos on kokku pandud mõnikümmend aastat peale Kong Fuzi surma tema nö jüngrite poolt. Sisaldab õpetlike jutustusi õpetaja elust, õpetusest ja vestlustest õpetajaga. ,,Mengzi" (Mencius) Meng Zi oli ilmselt kõige tuntum konfutsianist peale Konfutsiust ennast. Selles raamatus on kirjas tema õpetus. Meng Zi järgi on inimene loomu poolest hea, kõik voorused on sünnipärased. Neid tuleb ainult arendada ja hoida.
,,Sakala" toimetuses. Selle ajalehe alla hakkas ta avaldama ka oma jutte ja proosatõlkeid. 1889 aastal hakkas Liivi vaevama tüdimus, sest tema töökoormus ,,Sakala" juures oli suur ning tekkisid lahkarvamused Peediga. Seetõttu lahkus Liiv ,,Sakalast" ning leidis uue töökoha Tartus ,,Oleviku" toimetuses. Siin osutus Liivi töökoormus mõõdukamaks kuigi eluolulised tingimused polnud palju paremad kui Viljandis. ,,Olevikus" avaldas Liiv oma jutte ja luuletusi ning kirjutas vesteid ja arvustusi. Osavõtt Tartu kultuurielust mõjus Liivile arendavalt. Kuid varsti läks ta ka sealt ära. 1892.aasta oktoobri algupoolel üüris ta endale Hezeli ( praeguse Juhan Liivi ) tänavas väikese korteri. Siin kirjutas liiv 8-9 päeva jooksul palavikulises loominguhoos valmis ,,Varju". Samuti koostas ta ka oma luuletuskogu ja jutuvalmiku ,,Kümme lugu" käsikirja. Selle müüs ta kirjanik Schakenburgile, kelle kirjastusel ilmus esimene Liivi raamat 1893 aastal
ning kirjutas ajalehtedele följetone. Apteekriamet, läbitehtud sõda ja mitmesugused eluvintsutused mõjustasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus juurdus kirjanikus eriti Esimese maailmasõja ajast peale, põhjustades ajuti loominguliste võimete taandumist. Kui Luts 1906. aastal lõpuks oma vastvalminud majja kolis, tegutses ta memuaarikirjanikuna ning oma loomingu kogutud teosteks koondajana. Samuti avaldas ta maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. Novikov-Proboi ja A. Serafimovitsi jutustusi. Tänu ja elutee lõpp... O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo).
vaoshoitud inimene. Hiinlased suhtuvad Konfutsuisse kui kõige pühamasse, kõige targemasse ja kõige vooruslikumasse valitsejasse. Mõnede uurijate arvates ei kuulutanud Konfutsius tegelikult uusi filosoofilisi teooriaid ja ideid, vaid propageeris vanu. Samas on korduvalt rõhutatud, et tegu oli iseseisva ja erilise mõtlejaga, kes on siiani tugevalt kinnistunud hiinlaste identiteeti ja teadvusse. Kasutatud kirjandus 1979. Confucius. The Analects. London: Penguin Books 1988. Konfutsius. Vesteid ja vestlusi. Tallinn: Eesti Raamat 1995. Kong Fuzi. Tema elu ja filosoofia. Tallinn: KRK 1995 Läänemets, Märt 2001. Inimliku valitseja otsinguil. Tuna 2001 nr. 3 lk. 89-96 5
sümbolistlike sugemetega proosa "Kirjutatud on ..." (1914), hilisemais trükkides "Soo". Samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919) ja "Karavaan" (1920). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918-1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi. 1920. aastatel oli Oskar Luts viljakas autor, kirjutas ajalehtede joonealustesse järjekindlalt väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid vesteid. Vesteline laad ja memuaarne aines leidsid väljenduse raamatus "Tulilill" (1924). Oskar Luts avaldas mitu sama miljööd kujutavat sentimentaal-naturalistlikku linnaainelist romaani, mis on süzeelt ja tüübistikult lähedased nõtke psüühikakujutusega jutustused noorukeist "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Väino Lehtmetsa noorpõlv" (1935). Melodramaatilise põhikoega moraali- ja
õpilastele õpetatakse. Bhsya - kommentaar, millega ümbritseti suutra stra - sõnasõnalises mõttes 'kiri'; seadused üldisemas mõttes; tekstid, mis selgitavad nt. varasemaid kirjutisi. HIINA autorid Kongzi - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. Ise ühtki raamatut ei kirjutanud, kuid tema pärandiks on tema toimetatud raamatud ja raamatud, is sisaldavad tema õpetussõnu, näiteks ,,Lunyu" (,,Vesteid ja vestlusi") Laozi Taoismi rajaja ja poollegendaarne õpetaja, traditsiooniliselt peetakse teda ,,Daodejingi" autoriks. Sima Qian Hiina ajalookirjutusele alusepanija, isaga kahekesi kirjutasid mitmest osast koosneva ,,Shi ji", mis oli esimene ajalookroonika. Qu Yuan On esimene teadaolev luuleautor Hiinas, tuntuim on tema viimane autobiograafiline poeem ,,Li sao" Sima Xiangru Fu luule üks silmapaistvamaid esindajaid. Kirjutas ,,Zixu fu".
melodramaatilised moraali- ja karskuseteemalised jutustused ("Iiling", 1924; "Olga Nukrus", 1926; "Udu", 1928; "Pankrott", 1929) ning tragikoomilised ja grotesksed jutustused agulielust ("Tagahoovis", 1933; "Vaikne nurgake", 1934). Ta on avaldanud ka "Mälestuste" sarja (13 köidet, 19301941, sealhulgas "Vanad teerajad" 1930, "Talvised leed" ning "Läbi tuule ja vee" 1931, "Vaadeldes rändavaid pilvi", 1932), rohkesti följetone ja vesteid (kogud "Kirjamapp", 1924; "Vana kübar", 1927; ja "Kuidas elate?", 1930), lastenäidendeid ("Ülemiste vanake", 1919) ja -jutte ("Nukitsamees" ja "Inderlin", mõlemad 1920), pärast Teist Maailmasõda jutustuse "Jüri Pügal" (1945), följetone ja tõlkeid vene keelest. 7 Mitmesugust Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime
ooperilibreto ,,Pühajärv". Sõja lõpul kirjutas Sütiste ajaloolise draama ,,Ristikoerad", mis kujutab eesti hõimude võitlust ristirüütlitega XII saj. algul ning Lembitu ja Kaupo surma. Elu viimastel kuudel kirjutas Sütiste oma kaasaega kujutava näidendidialoogia ,,Laviin liigub" ja ,,Laviin puruneb", mis on jäänud viimistlemata ja lavastamata. Populaarseks on osutunud Sütiste värsslugu lastele ,,Kalamehed" Sütiste on ka avaldanud ka reisikirju, artikleid kirjadest, följetone ja vesteid Tartu elust. (Kruus 1995 : 562) 6. Sügisball Küünlakuu päike Kuus päeva paastusin ja müüsin Hanged, sügavad hanged kõik,mis veel müüa laskis end: - räästale tõstnud on ninad. tõin fraki, puhastasin küüsi, Aedkuuse silmile langend lõi verre uhke tantsulend. valendav müts. Õhk veeretab nurmede linal
1928 Postimehe ja Päevalehe toimetuses. Asutas pilkelehed Sädemed ja Kratt ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Tegevus karikaturistina Karikatuurilooming arvustab tsarismi, baltlust ja tõusiklust ning joonistuslaad kõneleb "Simplicissimuse" koolkonna juugendlikust mõjust. Algatas eesti lasteraamatute illustreerimise ("Pambu-Peedu", "Lõhkiläinud Kolumats"). Tegevus kirjanikuna Kirjutanud lasteraamatuid, mälestustesarja, reisiraamatuid, näidendeid, vesteid, teatri-, kirjandus- ja kunstikriitikat jm. Loomingu väärtuslikum osa on psühholoogilised novellid. Lisaks kirjutas ka ajaloolisi ja kaasajaainelisi romaane. http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hindrey · Värsivormilised lasteraamatud: o Piltvärsslood "Pambu-Peedu", "Seene-Mikk", "Piripill-Liisu" (kõik 1906); o "Nina-Jass ja Näpp-Mall", "Lõhkiläinud Kolumats" (1918) · K. A
dünaatiani) sõnadest ja tegudest. 2. "Shijing" "Lauluraamat" varase Zhou aegsete laulude antoloogia. 3. "Yijing" "Muutuste raamat" filosoofilismütoloogilise sisuga tekst (vt.eespool). 4. "Chunqiu" "Kevadsügised" Lu riigi kroonika. Kongzi poolt kirja pandud ja sisaldab temapoolseid hinnanguid valitsejate tegevusele. 5. "Lijing" "Kommete täitmine" sündsa käitumise kirjeldusi. Väike Klassika ehk neli raatut (shu): 1. "Lunyu" "Vesteid ja vestlusi" Kongzi kõnelused oma õpilastega 2. "Zhongyong" "Keskmine tavaline" autoriks arvatavasti Kongzi pojapoeg Zisi. 3. "Daxue" "Suur õpetus" autoriks peetakse kas Kongzid ennast või Zeng zid. 4. "Mengzi" Mengzi ütlusi. Veel on kaanonisse kuulunud: 1. "Xiaojing" pojalikku käitumist ülistav teos. 2. "Er Ya" esimene hiina sõnaraamat, pärit Hani dünastia ajast.1 3. "Yuejing" "Muusikaraamat" Kultuur
· Tähtis õpilase ja õpetaja suhe, aga see on salajane. Budism Eestis · Eesti esimene budistlik munk: Karl Tõnisson - Eestlastele ta ei meeldinud, ta solvus ja läks Lätti elama ning võttis nime Karlis Ténnissons. Teda nimetati paljasjalgseks Tõnissoniks, sest ta käis koguaeg paljajalu ringi. Hiina maailmapilt · Korrastatud maailm - Dao - Tekib kahest sümbolist: Yin ja Yang. Konfutsianism filosoofia · Mõiste pärineb ladinakeelsest nimest Kong Fuzi (551-479 eKr). · "Vesteid ja vestlusi" (Lunyu) "pühakirjad", aforismid. · Vanad riitused + eetika = toimiv ühiskond · Konfutsianismis on olulisel kohal traditsioonid. · Tähtsaimiaks küsimuseks: "Kuidas oma elu elada?" · Oluline on tegelemine praeguse eluga. · Nägu ehk maine selle kaotamist peetakse suureks häbiks. · 5 suhet: 1. Valitseja ja alama suhe: valitseja vooruslikkus; alam kuulekus. 2. Isa ja poja suhe: isa armastav; poeg austus. 3
suunatud tulevikku tähtis osa sümbolid ennustamisel ja ennetel sümbol meenutab mõtet ainulaadsed sündmused ilukirjandus detailitesse laskumine 3. Miks on Lao-Zi ja Konfutsiuse tekste raske mõista? Miks on ,,Kulgemise Väe raamat" ja ,,Vesteid ja vestlusi" väga palju tõlgitud? Millised on nende teoste kesksed mõisted? Mille poolest Lao-Zi erineb Konfutsiuse õpetussõnadest? Esiteks neil on keeruline vorm. Vestlused on dialoogi vormis ning õpetusi tuleb sageli lugeda ridade vahelt, mitte ei öelda otse välja. Peab pidevalt kaasa mõtlema, muidu ei saa aru. Ka on mõned arvamused subjektiivsed. Neid on palju tõlgitud, sest nendes on tarku mõtteid mis on aegumatud. Nende ideed on justkui
Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. 12. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,mehelik, valge, soe, taevane, loov"? Yang mehelik, soe, valge 13. Kuidas nimetatakse hiina usundites printsiipi, mis tähendab ,,naiselik, must, külm, maine, hävitav"? Yin naiselik, külm, pime 14. Millele keskendub oma usundi põhimõtetes konfutsianism? Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu ,,Vesteid ja vestlusi" Viie suhte harmoonia: Valitseja alam, Isa poeg, Mees naine, Vanem vend noorem vend, Vanem sõber noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 207 eKr 15. Milline usund on olnud kõige pikemat aega Hiina riigiusundiks? Taoism 16. Millise loodusjõu üle valitseb Jaapani sintoismi peajumalanna Amaterasu? päikese 17. Kuidas kutsutakse sintoismis jumalaid üldnimetusega? Kami - jumalus 18
rändõpetaja. Kolmteist aastat kestnud rännakul külastas kõikide Hiina väikeriikide õukondi, kuid ei leidnud oma ideedele vastukaja. Koju naastes loobus poliitilistest kavatsustest ning keskendus õpetamisele. Õpetas moraali, aga ei nõudnud täiuslikkust, mõistis õpilaste nõrkusi. Kolm viimast eluaastat korrastas rännakutel kogutud materjale ning pühendus pühade tekstide uurimisele. Konfutsiuse tähtsaim elujuhis: ,,Mida ei taha endale, sed aära tee teistele." ,,Vesteid ja vestlusi" - mis teos see on ja millest räägib: Õpilased jätsid meelde Kong Fuziga peetud vestlused ning koostasid teose, mida peetakse üheks konfutsianismi pühaks raamatuks. Kesksed teemad on eetika ja riigivalitsemine, kõige tähtsam Kong Fuzi kasutatud mõiste on ,,inimlikkus". 5 suhet ühiskonnas: Kõrgemalseisja peab hoolima allpoololevast ja allpoololev austama ülemat. · pereisa peab hoolitsema poja eest ja poeg peab austama isa
Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Töötas 1958-60 Hiiumaal (Emmastes) õpetajana ja 1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954)
on kõrgema jumal algne kodu, kus hinged algselt tulevad -ateism usk sellesse, et jumalat ei ole. Monism Tähtis ei ole maailm, vaid tähtis on inimene ja tema saatus. Pigem idast tulnud õpetused. Dao ; brahman maailmvaim, ülijumalus, kõikide olendite eksisteerimise eesmärk, kõikide inimeste hingede lõppeesmärk on kokkusulamine maailmavaimuga; karma. Ma' at. 3. Algallikate alusel - raamatu- usundid Avesta, Kolmikkkorv (Tripitaka), Kulgemise väe raamat (Daodejing), Vesteid ja vestlusi (Lunyu), Vana Testament, Uus Testament, Koraan - pärimusundid lõviosa maailmaajaloo religioonidest. Kanoonilist pühakirja ei ole. Ei ole keskset teksti. Kõik religioonid, mis on olnud tsivilisatsiooniajastul, ei olnud pühakirja. 4. Jumaluse tunnusjoonte alusel - jumala mõiste puudub ( ateism, budism, ürgusundid, kofutsianism) - jumala mõiste on olemas (polüteistmid, monoteismid) 5. Leviku valusel
Hiina loodususundile oli omane esivanemakultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanemakultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka kunfutsianismi ja taoismi. Konfutsianism usundi rajajaks peetakse õpetlast Kong Fu-zi'd, kelle ütluste põhjal on hiljem kirja pandud teos ,,Lunyu" Vesteid ja vestlusi. Kong Fuzi , euroopapäraselt Konfutsius on tähtsaim Hiina ühiskonnafilosoof. Õpetuse tuumaks on eetika. Selle keskmes on inimene ja ühiskond, mitte jumalad ega teispoolsus. Konfutsianistliku ühiskonnakorralduse aluseks oli nn viie suhte harmoonia, mis pidi tagama tsiviilühiskonna toimimise: valitseja vooruslikkus alama kuulekus; isa armastus pojalik austus: vanema venna heatahtlikkus
kuulekus; teiseks, isa armastus ja poja austus; kolmandaks, vanema venna heatahtlikkus ja noorema venna austus; kolmandaks, mehe õiglus ja naise kuulekus; viiendaks, vanema sõbra ustavus ja noorema sõbra usaldus; inimene on loomult hea, aga see tuleb välja alles kasvatusega; maine ehks nägu; selle säilitamine on väga tähtis; oli Hiina riigiusund 2. sajand eKr kuni 1911 Peasuunad puuduvad Pühakiri Fungu ehk Vesteid ja Vestlusi Rajaja Kong Fuzi, euroopapäraselt Konfutsius; 551479 eKr Pühad paigad puuduvad Iseloomulikud riitused riitused esivanematele meessoost sugulase poolt Taoism: Lunastusõpetus inimese dao peab olema kooskõlas taeva daoga Kogudus on kloostrid; saab olla munk Iseloomulikud tunnused oluline on inimese müstika; inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus;
ja toimub kahe ürgse printsiibi koosmõjul: mehelik printsiip yang ja naiselik printsiip yin nad on vastandid, aga nad ei sõdi üksteise vastu, nad eksiteerivad korraga. Esivanematekultus Surnud esivanemad mõjutavad elavate käekäike. Seepärast peavad elavad surnuid meeles pidama. * Konfutsianism Õpetuse rajajaks peetakse õpetlast nimega Kong Fuzi elas 551-479 e.Kr. Tema õpetus on pandud kirja teoses Lunyu (e. keeles ,,Vesteid ja Vestlusi"). Ta on Hiina tähtsaim ühiskonna filosoof ja tema õpetuse tuumaks on eetika. Selle õpetuse keskmeks on inimene ja ühiskond, kusjuures jumalad ja teispoolsus pole oluline. Selle õpetuse järgi on kogu ühiskonna aluseks viie suhte harmoonia: 1. Valitseja vooruslikkus alama kuulekus; 2. Isa armastus pojalik austus; 3. Vanema venna heatahtlikus noorema venna austus; 4. Mehe õiglus naise kuulekus; 5. Vanema sõbra ustavus noorema sõbra usaldus
Viis elementi/ ürgollus · Konfutsianism 16.saj jesuiidid- hakkasid nii kutsuma Ru õpetlane Ru jia & ru jiao Tao/tado kulg Li rituaal, tava Ren inimlikkus De- vooruslikkus o Hiina traditsiooniline kultuurikorraldus , uskumused ja tavad o Hiina , Vietnam , Jaapan, Korea ühiskondade ühiskultuur- neid on mõjutanud konfutsianism Konfutsius · K´ung ( kongi, konfutsius) 551-479 · Lunyu ( ,,vesteid ja vestlusi") · Shu kunst · Zhong ustavus · Li kombed , harmoonia, kooskõla rituaal kui õpetusviis, see annab rütmi elule, meelemuutja · Ren inimlikkus . eneseväärikus ja inimlikkus teiste suhtes, millega kaasneb suuremeelsus, lahkus ,ustavus , õigustunne, haritus jne; YI võime säilitada inimlikkust; junzi õilis inimene · Xiao pojalikkus Konfutsianism · Wujing viisraamat
dünastia valitsejad tema õpetuse oma valitsemispõhimõtete aluseks. Konfutsius pidas end pigem ideede vahendajaks kui reformaatoriks, tema põhimõtted on ühtaegu nii uuendusmeelsed kui ka konservatiivsed. Konfutsius on tegelnud põhjalikult muistse aja küsimustega. Tema peamine huviala oli vanad pärimused ja riitused. Ta ei ole koostanud oma teoseid, on aga püüdnud vanu allikaid õigesti edasi anda. Temale omistatud "Vestlused ja kõnelused ? / "Vesteid ja vestlusi? "Lunyu? ilmusid mõnikümmend aastat pärast tema surma ja need on hea allikas tema elu ja tegevusega tutvumiseks. Ta otsis eeskujusid möödunud aegadest, et luua ühiskondlikku harmooniat ja rahvasõbralikku valitsust. Ta leidis muistsetest tekstidest eetika ja moraali põhimõtteid, mis rõhutasid inimesi ühendavate suhete keerukust ja pidasid ülimaks vooruseks üldisele hüvangule suunatud üksikisiku kohusetunnet. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise
annaabi.ee 
