Voldemar Panso 30. november 1920 (Tomsk- Venemaa) – 27. detsember 1977 (Tallinn) Voldemar Panso oli: Eesti lavastaja Näitleja Teatripedagoog Teatriteadlane Lõpetas: 1941- Tallinna Konservatooriumi Lavakunsti Kooli 1955- Moskvas Teatriinstituudi Töötas: 1941–50 - Draamateatris näitlejana 1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed:
1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht, Panso lõpetas 1955 esimese eesti diplomeeritud lavastajana GITISe ja tema läbimurret senise režii stampide kõigutajana tähistas Draamateatris tehtud diplomilavastus, Tammsaare „Kuningal on külm”. Kümnendi keskpaiku esietendusid selsamal laval Tammuri suurejoonelised, emotsionaalselt mõjuvad klassikatõlgendused – Lermontovi „Maskeraad” (1954,
· Riiklik dotatsioon 1950. aastate II poolel 40-50% · Draamateatrit juhtis Ilmar Tammur · Vanemuist juhtis alates 1955. a taas Kaarel Ird, kes oli olnud 1952-1955 Pärnu teatri peanäitejuht · Ugalat juhtis Aleks Sats · Rakvere teatrijuht Kulno Süvalep (1961. Vanemuises) · Pärnu teater oli pärast Irdi lahkumist 1955-1957 peanäitejuhita, 1957-1960 juhtis teatrit Enn Toona, 1960-1962 Arthur Ots · 1965 loodud Noorsooteatrit asus juhtima Voldemar Panso Muusikateatrist: · 2 muusikateatrit Estonia, Vanemuine · Estonias tugevamad lauljad, Vanemuises suurem rõhk näitlemisele ka ooperis · Estonia repertuaaris rohkem klassikalisi oopereid, Vanemuises rohkem uusi, seni lavastamata teoseid · Balletis uudsete väljendusvahendite otsingud varem kui sõnateatris (Estonias Mai Murdmaa, Vanemuises Ülo Vilimaa) · Uudse zanrina tuli repertuaari muusikal Rahvateatrid:
1938 kinnitatakse Kalmet vastloodud Riikliku Lavakunstikooli juhatajaks kui ainukest kandidaati, mis aga järgnevate Saksa ja Nõukogude okupatsioonide ja sõja oludes ei saanud kuigi kaua töötada ja lõpetas juba (1941 aastal tegevuse. Kalmet oli seal ka näitlejameisterlikkuse õppejõud. Siin väljendub otseselt Eesti teatri järjepidevus - üks selle kooli õpilastest oli hilisem lavakunstikateedri looja Voldemar Panso. Peale selle oli ta tegus veel ka ajakirjas Teater, Teatrimuuseumi käima lükkavas ühingus ja Eesti Näitlejate Liidus. 1930ndate lõpus sai Kalmetist endast juba üsna kogenud lavastaja, kes tegi hooajas väljapaistvaid teatrilavastusi, sündisid “Tubaka tee”, “Tseesar ja inimene”. Kuid näitlemise vastu oli Kalmet huvi kaotanud ja lõpetab 1938 omanäitlejatöö. Ka töökoormus kasvas üle pea, sest samal ajal juhtis
lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev luik, Kalju Orro, Anne Paluver, Lembit Peterson, Priit Pedajad, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja, teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso. Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla. Pärnu teatris polnud ta mitte ainult näitleja, vaid hakkas ka lavastama ning asutas 1984. aastal koos Elmar Tringiga Pärnu Kooliteatri, mida juhendas oma surmani. (Õhtuleht. 06.02.2009. ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli koduleht). 2.6. Perekond
Nendel aastatel küüditatud hakkavad Eestisse tagasi pöörduma. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Olulist rolli hakkas etenduma uus põlvkond haritlasi, kelle lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel nad olid sündinud ja kasvanud okupatsiooni ajal, seega ei pidanud tõestama, et on nn. nõukogu inimesed. Kultuurielu iseloomustas vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued ideaalid. Uuendused teatris: - Voldemar Panso oli lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. - Panso lõpetas Tallinnas Riikliku Lavakunstikooli ja Moskvas Teatriinstituudi Draamateatri peanäitejuhina. - 1957. aastal rajas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri, mida juhtis - Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed - Panso mängis ka filmides (Näitleja Joller) - Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klas
Esindustraditsionalism (1930-ndate stiil) Presidendi kantseleihoone (nn uusbarokkpalee) Kadriorus 1938. Tartu turuhoone Eesti keeleuuendus Keelt, ka teaduskeelt, arendati. Kõvasti tööd tegi Johannes Aavik (1880-1973), kes tõi keelde umbes 1000 uut sõna, laene soome keelest, murdesõnu jne. Idee oli muuta keel väljendusrikkamaks, lasi rahval endale soovitusi tuua, makstes iga eest viis krooni. Olevat olnud korrektne mees hea huumoriga. Johannes Voldemar Veski oli keelekorraldusliikumise üks eestvedajatest. Tõi kirjakeelde nt sellised sõnad nagu kümblema, roiskuma, meelas, valuvaigisti, kinnisvara, lindprii Raadio 1924 ostis Tartus esimese saatja EÜS, 18. detsembril 1926 alustas regulaarset edastamist Tallinna Kopli saatejaam, sellest ka Eesti Ringhäälingu sünnipäev. 1924- 36 töötas Raadio ringhääling, mis siis muutus Riigi Ringhäälinguks. Saatjaid kokku kolm: kaks Tallinnas ja üks Tartus. 1937 üks ka Türil.
Kõik kommentaarid