Kauka Jumal (0)

Retsensioon
’’Kauka jumal’’
Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ’’Kauka jumal’’, mille lavastas Väino Uibo . Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt.
Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ’’Punga-Mart ja Uba-Kaarel’’, ’’Rätsep Õhk’’, ’’ Libahunt ’’ jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud.
Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna. Ka oma tütrele Miilile keelas ta auahnele Peetrile naiseks minna, mille peale too keskööl ise plehku pani kodust. Küll hiljem Mogri Märt teda tagasi nõudis kuid isepäine Miili keeldus. Aasta pärast oli ta tütar juba oma mehe Peetri ja väikse pojaga Mäiduga läinud Venemaale õnne otsima . Nende kahjuks kaotas aga pereisa töö ja nad jäid vaesusesse, mis sundis Miili tagasi koju suunduma oma väikse pojaga. Selleks ajaks olid Mogri Märt ning tema naine Mari just kolinud uude majja, mis oli Märdi kangekaelsuse tõttu õnnistamata jäänud. Kui Miili enda lapsega üks pime sügisõhtu vanemate juurde jõudis, olid teda võtnud mitmed külmetused ning haigused nii, et ta kohe oma pere silme all suri. Pisipoja Mäidu jättis ta aga noore Märdi naise Leena hoolde. Kohe peale tragöödilist surma tõusis torm ning pikse lõi uude uhkesse majja sisse nii, et maja leekidesse lõi. Poeg, kes läks isa sundimise peale raha põlengust päästma aga suri ise õnnetuses. Nii oligi läinud nii Mogri Märdi pere kui ka ta raha. Aastate pärast oli Mogri Märt aga lausa hulluks läinud oma raha kaotuse tõttu.
Lavakujundus oli väga konkreetne ning kesine: laud, paar tooli, rahakirst ning taustaks prožektoriga lastud maja väline pilt. Taga istusid kõik näitlejad aga kahes reas ning ilmusid sujuvalt oma hetke sisse. Neid ei olnud muul ajal isegi õieti märgata, mis oli minu arust kõige parem.
Näidendi juures võis häirivaks osutuda halb teksti väljendus, mille tõttu mõned laused jäid arusaamatuks nii mõnelegi vaatajale. Kuid kui positiivsest vaatevinklist näidendit hinnata jäi silma osatäitjate kaasahaarav kehasse sisse mängimine mis tegi näidendi hoopis elavamaks ning huvitavamaks. Minule meeldis ka lavakujundus ning asjade paigutus , inimeste liikumine mis aitas nii näitleja tööle kaasa kui ka näidendi arusaadavamaks minule. Teatrikogemus minule oli lausa nii põnev, et ilmselt naudin varsti jälle uusi elamusi publiku seas.