50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kert005
Õppematerjali autor
viljastumise võime (5-12 päeva) · Valmis seemnerakud salvestataksee seemnejuhades ja ampullides, nad on viljastamisvõimelised mitu kuud · Seemnerakud saavad liikuda oma pika viburi abil · Happelises keskkonnas langevad nad happe tardumusse · Naise tupe sekreet on happeline · Edasi liikumise võimaldab seemnevedelik, mis on leeliseline · Seemne vedelik moodustub seemnepõiekestes ja eesnäärmes Testosteroon Mees suguhormoon · Meestel jäävad testised kogu eluks reaktsiooni võimeliseks
● juur Mis moodustavad sperma ehk Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega. seemnevedeliku? Milline naha piirkond ei ole peenisel liikuv Sugutilukil. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga ja venitatav? tihedalt kokku kasvanud. Kuna liigub eesnahk taha poole? Erektsiooni korral. Mida teevad naiste suguelundid? Tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone. Mis on naiste sisemised suguelundid? Munasari Munajuha Emakas Tupp kuse ja suguelundid 4 Munasari (lad
Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsiifilisteks erituselunditeks - kuseelu
põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja). Välissuguelundid aga suguti (vajalik kehaliseks viljastamiseks), kusiti, munadikott (kaitseb munandeid) ja munandid.(www.amor.ee/17360) Suguti ehk peenis koosneb sugutipeast, sugutikehast. Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha. Sugutipea (eriti selle servad) on tundlikum kui sugutikeha. Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine. Meeste suguti kuju ja suurus võivad erineda, kuid mitte oluliselt. Rahuolekus tõmbub suguti tavaliselt kokku, samuti külma või äreva olukorra korral. Mida suurem on suguti lõdvenenult, seda vähem suureneb ta erutudes. Täiskasvanud mehe suguti pikkus on lõdvenenult tavaliselt 6-10cm ja jäigastunult umbes 13 cm. Kõvastunult on mehe suguti läbimõõduks 3-4cm. Suguti mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemustest.
- inuliin -1.5 l -> primaarset uriini tekib ööpäevas umbes 135l Pars pelvina - Ultrafiltartsiooni võimaldab päsmakeste kõrge vererõhk – u 70 mm Hg - väikevaagna külgseinal tingitud arteriola afferens’i ja arteriola efferens’i diameetrite erinevusest - ristub alguskohas niude veresoontega (arter et vena iliaca communis) + ületav vereplasma valkude rõhu + ületab ultrafiltraadi hüdrostaatilise - meeste kusejuhal ratsutab kusepõie taga seemnejuha – ductus rõhu deferens efektiivne filtartsioonirõhk – 20 mm Hg - naiste kusejuha ristub emakaarteriga verevoolu ja –rõhu konstantsuse tagab iukstaglomerulaaraparaat – - kusejuha alumine osa läbistab kusepõie põikisuunas – tagant ette alla
võib vaevalt loota abielus seksuaalset harmooniat. Inimese seksuaalfunktsioonil on võrreldes teiste füsioloogiliste fiunktsioonidega 5 põhilist erinevust. 1. Kõik füsioloogilised protsessid kulgevad täiuslikult ühe organismi piires, seksuaalfunktsiooniga aga ei tule organism üksinda toime, selle normaalseks kulgemiseks on vaja kahe erinevast soost organismi koostööd. Seetõttu on ka arusaadav, et kui mees või naine ei ole rahul oma seksuaalelu korraldusega, on rahulolematu enda või oma partneriga, kahtlustab endal haiguslikku seksuaalfunktsiooni muutust, ei piisa ainult ühe asjaosalise arsti poole pöördumisest, vaid arst peab vestlema mõlema partneriga, et välja selgitada võimalikud raskused ja vääritimõistmised omavahelistes suhetes. 2. Seksuaalfunktsioon on inimorganismi kõige komplitseeritum bioloogiline protsess.
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja
3) Sissehingatava õhu puhastamine - ninaõõnes, kus limaskestale tolm püütakse 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine - ninõõnes tänu ninakarbikute suure pinna ja rikkalikule verevarustusele; alveoolidesse jõudnult on see 37 kraadi celsiust ja täielikult küllastunud veeauruga Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid