Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
VEREJOOKSUGA KANNATANU 
ABISTAMINE
HAAVADE  LIIGID
• Lõikehaav;
• Rebimishaav;
• Marrastused;
•  Põrutus  (verevalum ehk  hematoom );
• Torkehaav;
• Noahaav;
• Kukkumine-  luumurd ;
• Kuulihaav.
VEREJOOKSUDE LIIGID
• Väline ehk nähtav  verejooks ;
• Sisemine verejooks-  veri  voolab kudedesse ja 
organitesse;
Klassifitseeritakse veresoonte järgi:
•  Arteriaalne ;
• Veenoosne;
• Kapillaarne.
VERI
• Vere kogus inimese kehas on umbes 8% 
kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd)
•  Verekaotus  erinevate kinniste luumurdude 
korral:
 Õlaluumurd 300 - 500 ml
 Sääreluudemurd 800 – 1000 ml
 Reieluumurd 1000 – 2000 ml
 Vaagnamurd 1000 –  4500  ml
VEREJOOKSU  PUHUL TEGUTSEMISJUHISED
• Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu 
mõlemale. 
• Ära  puutu  lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad).
• Ära eemalda  haavas  olevaid esemeid ( nuga , puupilbas jne).
• Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided.
• Siduda või  katta   haav  steriilse sidemega.
• Vältida või vähendada šoki kujunemist. Aseta  patsient  lamama 
ja tõsta  vigastatud   jäse  kõrgemale. 
• Sisemise verejooksu (k.a  seedetrakti  vj) abi vaid haiglast!
• Vajadusel kutsu  kiirabi .
KAPILLAARNE VEREJOOKS
• Lõikehaav ( noaga  näppu), kriimustused, marrastused.
• Kogu pind  veritseb  ühtlaste punktidena; normaalse 
hüübivuse korral peatub verejooks ise umbes 3-5 
minuti jooksul.
• Esmaabi Puhasta  haav ja seo puhta sidemega või 
kata plaastriga. 
• Jälgi haava paranemist.
VENOOSNE  VEREJOOKS
• Tekib veeni vigastuse korral 
• Veri on hapnikuvaene; tumepunane (näiteks nagu 
analüüsiks veenivere võtmisel  polikliinikus );voolab ühtlase 
joana
• Esmaabi: peata verejooks kiiresti  surudes  steriilse sideme 
või  riide  abil haavale ; aseta  kahjustunud  kohale side 
(rõhkside). Traumapunkti siduma (ja vajadusel õmblema).
ARTERIAALNE VEREJOOKS
• Veri on helepunane,  purskab  haavast; või pulseerib 
südame löögirütmis.
• Esmaabi: 
• Tegutse kiiresti!
• Avalda  survet : vajuta kaenlaarterile/ reie-
arterile/unearterile.
• Väikse arteri vigastuse korral tee haavale rõhkside. 
• Tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale.
• Väldi šokki (kata soojalt, jalad kõrgemale, kannatanu 
pikali ,...)
•  Helista  112!
NINAVEREJOOKS
• Palu  kannatanul  istuda, pea  ettepoole  kallutatult.
•  Hingata  läbi suu; kinni pigistada nina pehme osa.
• Aseta külma ninajuurele ja kukla taha.
• Rahusta teda.
• Soovita mitte köhida, aevastada, nina  nuusata .
• 10 min pärast palu kannatanul haare vabastada;
• Verejooksu lõppedes puhasta nina ümbrus leige 
veega;
• Soovita kannatanul paar tundi  vaikselt  lamada.
• Tugeva või üle 30 minuti kestva ninaverejooksu 
korral pöördu haiglasse.
AMPUTATSIOON
• Võimalusel kogu amputeeritud  kehaosa (d) puhtasse 
kilekotti . Antud kilekott jääga täidetud kilekotti.
• Vajadusel kasuta žgutti, märgi kellaaeg.
• Väldi šoki tekkimist kannatanul, rahusta.
• Ära paku süüa-juua!
• Kiire transport haiglasse- kiirabi!
VEREJOOKS TUPEST
Põhjused:  Menstruatsioon *, raseduse katkemine, hiljutine
abort , rasedussünnitus , sisehaigus,  vägistamine .
• Meessoost vs.  naissoost   abistaja
• Taga kannatanu  privaatsus ja mugavad tingimused.
• Väldi šoki teket.
• Kutsu kiirabi.
SILMAHAAV
• Aseta kannatanu selili.
• Palu kannatanul sulgeda mõlemad silmad (paariselund)
• Aseta silmale puhtad haavalapi või seo sidemega.
• Helista 112!
• Jätkuvalt rahusta ja selgita kannatanule ümberringi 
toimuvat. 
LAHTINE  LUUMURD
• Ära  liiguta  kannatanut ega kannatada saanud 
kehaosa
• Võimalusel aseta külma vigastunud koha 
ümber- aitab vähendada  turset  ja leevendab 
valu.
• Räägi ja rahusta.
• Helista 112!
MIDA EI TOHIKS TEHA?
• Ära eemalda juba peale asetatud sidet. Vajadusel lisa 
sidemekihte juurde.
• Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga 
jäset
• Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav
• Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva 
üle.
• Ära töötle  haavu joodiga . ( allergia → anafülaktiline 
šokk )
ŠOKK
• Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires 
vererõhu languses, mida võib põhjustada:
• Välimine verejooks,
• Sisemine verejooks,
• Põletus,
• Südameinfarkt,
• Allergia.
112-  ABIKUTSE
• Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva 
esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi 
numbril.
KASUTATUD KIRJANDUS
• Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid 
esmaabivõteteks. Tallinn:  Sinisukk .
• Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi  käsiraamat . Esmaabivõtted 
igaühele tööl, kodus, puhkehetkel.  Talinn : Sinisukk.
•  Pukk , K., Lehtmets, A.,  Ringo , H., Kross, E., Javed, P. (2010). Elupäästev 
esmaabi vigastuste korral. Eesti Haigekassa.
•  Grünthal -Drell, M. (2013). Esmaabi. Tallinna Pedagoogiline  Seminar .
• Porval, H.  Männik , R. 2015. Traumahaige  käsitlus  haiglaeelsel etapil. 
Regionaalhaigla  Kiirabi  koolituskeskus
• Pildid- google

Document Outline

  • Slide 1
  • HAAVADE LIIGID
  • Slide 3
  • Slide 4
  • VEREJOOKSUDE LIIGID
  • VERI
  • VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED
  • KAPILLAARNE VEREJOOKS
  • VENOOSNE VEREJOOKS
  • ARTERIAALNE VEREJOOKS
  • Slide 11
  • NINAVEREJOOKS
  • Slide 13
  • AMPUTATSIOON
  • Slide 15
  • VEREJOOKS TUPEST
  • SILMAHAAV
  • LAHTINE LUUMURD
  • MIDA EI TOHIKS TEHA?
  • ŠOKK
  • 112- ABIKUTSE
  • KASUTATUD KIRJANDUS
Vasakule Paremale
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #1 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #2 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #3 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #4 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #5 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #6 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #7 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #8 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #9 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #10 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #11 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #12 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #13 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #14 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #15 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #16 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #17 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #18 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #19 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #20 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #21 VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kroja Õppematerjali autor
Tegutsemisjuhendid, mida teha erinevate verejooksude korral, esmaabi

Sarnased õppematerjalid

ESMAABI küsimused - vastustega
56
docx

ESMAABI küsimused - vastustega

ESMAABI KÜSIMUSED, millele peaks vastuseid teadma arvestustöös 1. Missugused päästeahela osad on suure tähtsusega esmaabi andja seisukohalt? (päästmine otsesest ohust ja sündmuskoha märgistamine, kannatanu seisundi hindamine, elupäästev esmaabi, abikutse 112, jätkuv esmaabi, kiirabi, haigla). Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille osad on: • päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine • kannatanu seisundi hindamine • elupäästev esmaabi • 112 – abikutse • jätkuv esmaabi • kiirabi • haigla 2. Seleta lahti eespool toodud mõisted. Mõtle – missugustel juhtudel tuleb kannatanu autost välja tõsta? Kuidas päästa uppujat

Esmaabi
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -

Kategoriseerimata
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -

Kategoriseerimata
Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal
19
odt

Esmaabi eesmark on paasta kannatanu elu onnetuskohal

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist ja hoolitseda asjatundliku lisaabi saabumise eest. Vältimatu abi: Kiirabi teenus ja EMO. Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: Esmaabi on üks osa päästeahelast, mille lülid on: 1. ohu hindamine ja ohutuse tagamine sündmuskohal 2. päästmine otsesest ohust, sündmuskoha märgistamine 3. kannatanu seisundi hindamine 4. elupäästev esmaabi 5. 112 – abikutse 4 6. jätkuv esmaabi 7. kiirabi 8. Haigla 1247 - Riigiinfo telefon, 16662 – Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin, 1220 - Perearsti nõuandetelefon VÄLISFAKTORITEST TINGITUD KAHJUSTUSED –TERMILISED KAHJUSTUSED KUUMAKAHJUSTUSED: PÄIKESEPISTE tekib pikaajalisel katmata peaga viibimisel päikese käes. Tunnused: - peavalu, - rahutus, - iiveldus, oksendamine, - tasakaaluhäired, -

Esmaabi
Esmaabi
23
doc

Esmaabi

.............................................................................................. 22 TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 1.Tegutsemise alustamine ja tegutsemisjuhised · Stopp! 3 sekundit endale. Hinga sisse ja korda: ma proovin anda endast parima. See hetk on hädavajalik, et tekiks ühendus sinu käte ja pea vahel. · Õnnetuskoha ülevaatamine ja olukorra hindamine; · Väldi uute ohvrite teket! · Abistaja ohutuse tagamine; · Kannatanu teadvuse või teadvusetuse tuvastamine; · Hingamistegevuse kontrollimine; · Südametegevuse kontrollimine; · Hingamisteede vabastamine; · Kaudse südamemassazi tegemine · Vajaduse korral riiete ja kaitsekiivri eemaldamine; · Püsiva küliliasendi andmine; · Kannatanu kaitsmine alajahtumise eest; · Vigastatud kehaosa immobiliseerimine; · Kannatanu liigutamisel peab olema ettevaatlik; · Kutsu lisaabi!

Tervis
Traumahaige käsitlus
7
docx

Traumahaige käsitlus

Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti

Esmaabi
Esmaabi
22
pptx

Esmaabi

Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust).

Esmaabi
Meditsiin
40
pptx

Meditsiin

Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingamishäirega abivajale hingamise tagamine ka transpordi ajal. Teadvusel olevat hingamishäirega kannatanut transporditakse poolistuvas asendis. Teadvusetu kannatanu asetatakse alati küliliasendisse, seda ka transpordi ajaks. Kõhuvigastusega kannatanut transporditakse kas sellises asendis, millises abivajaja ise soovib olla või selili poolistuvas asendis, nii et jalad on põlvedest kõverdatud ja pea kergelt tõstetud.

Meditsiin




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun