LUUMURRUD 1. Kinnine luumurd: - välised kehakatted on terved; - jäseme tugev valu, - jäseme kuju muutus, turse, verevalum; - jäseme ebanormaalne liikuvus Esmaabi: - hoiduda rangelt liigsetest liigutustest ( "las laps istub lombis" või sääre-reieluu murru korral istugu mees metsas kasvõi 5 tundi, aga ei liiguta - kiirabi ütlused ) - NB! Jalga luumurru korral TÕSTA EI TOHI, võib veeretada maas, sest on rasvemboolia oht , see võib viia kudede kärbumiseni !!! - näiteks luumurru kindlaks tegemiseks toksida suurt varvast, reielihas peab liikuma (võdisema) , kui jalg terve - võimalusel panna KÜLMA ümber vigastatud koha - katta kannatanu soojalt - vaigistada valu ( tuua välja soki seisundist) - anda juua - kutsuda kiirabi 2. Lahtine luumurd: - nahk on vigastatud, veri jookseb - haavast näha luude otsi - jäseme tugev valu, turse, kuju muutus, - ebanormaalne liikuvus,verevalum NB!OHT! haava võib sattuda võõrkehi, tolmu, jne! KINNIOLEVAID RIIDETRÜKKE MITTE REBIDA
Luumurrud NIMI Luumurrud Luumurrud võivad olla: kinnised- nahk luumurru kohal on terve lahtised- murru kohal on haav, luuotsad võivad olla näha dislokatsiooniga- luuotsad on omavahel nihkunud dislokatsioonita- luuosad on paigal Luumurrud Kinnine luumurd Lahtine luumurd Kaebused tugev valu liigutamisel turse, haav, deformatsioon jäseme funktsioon piiratud/võimatu Iga luumurruga kaasneb verekaotus. Kõige suurem verekaotus on vaagnaluudest, reie-ja sääreluust. Luumurruga kaasnevad ohud Tavaliselt kaasneb verejooks Soki oht Kaasnevad närvivigastused, halvatus, tundetus Arterivigastustest ja ravi hilinemisest tingitud koekärbus Lastel luukasvuvööndi vigastused- luukasvu häired Suur põletikuoht Esmaabi Luumurru ümbrusest riided lahti lõigata, kuid mitte neid ära võtta, peata verejooks Seo haav * ole tähelepanelik * ära liiguta murruga jäset, kui
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
..........................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ....................................................9 5. PÕLETUS ................................................................................................................10 6. KUUMAKAHJUSTUSED .....................................................
kohalt. Tugev valu vigastatud liigese piirkonnas, liigutused võimatud Liiges deformeerunud, jäse ebaloomuliku nurga all ESMAABI nihestuse piirkonda aseta jahedat, soovitavalt jääd. Ära ürita liigest ise paigaldada too kannatanu lähimasse haiglasse, 112 kui: tegemist on puusaliigese, põlveliigese nihestusega; valu on nii tugev, et haige on kaetud külma higiga sokitunnustega haiget ära hakka ise transportima. Kutsu abi kohapeale. Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda sokisümptomid Kinnine luumurd murru kohal puudub haav Lahtine luumurd murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad Luumurdude korral tekib verekaotus Kinniste korral kudede vahele (võimalik verekaotuse hulk küünaravarde 0,5 l, õlavarde 1 l, säär 1,5 l, reis 2 l, kõhuõõne 5 l) Lahtiste korral ka väline verejooks ESMAABI
• Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. • Vajadusel pane peale ja kaelale toeks kokkurullitud riided, seejuures kannatanu pead ja kaela mitte liigutades! NB! Selgroovigastuse kahtlusega kannatanut võid liigutada ainult otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks. Väldi • Ära liiguta kannatanut, tee seda ainult elupäästmise eesmärgil. • Ära anna kannatanule juua. 26. Kuidas jagunevad luumurrud? Kinnine luumurd - murru kohal puudub haav, näha turse, hematoom, jäseme deformatsioon. Lahtine luumurd - murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad. 27. Mis on luumurdude põhjused? Põhjus on trauma (löök või surve luule, pikaaegne koormus e. väsimusmurd) või muud põhjused. 28. Missugused on luumurdude tunnused? Tunnused: • Šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk,
2. NB! Jäta ta pea otseseks ära painuta kuklasse tõmba kanntanu lõug ülesse 3. Helista 112 4. Stabiliilsesse külili asendisse keeramisel peavad pea, õlad ja vaagen jääma ühele tasapinnale. 5. Vajadusel pane peale toeks rullikeeratud riided 6. ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA 7. NB! Selgroovigastusega kannatanut võib liigutada vaid otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks! Luumurrud: Lahtised ja kinnised luumurrud. Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval. Tekkida võivad eluohtlikud verejooksud. Nähtav verejooks Sisemine verejooks · Verekaotus luumurru korral: - Sääreluu murd 0,3-0,5 l - Õlavarreluu 0,3-0,5l - Reieluu 0,5-2,5l - Vaagnaluu 1,5l -... Tunnused: · Soki tunnused · Valu · Turse · Jäseme väärasend · Lahtise luumurru puhul verejooks Tegutsemisjuhis:
iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi
annaabi.ee 
10 punkti
~ 3 lehte
61 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid