KT: Valgustus, Põhjasõda, Ameerika avastamine (0)

1 – Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine.
1 – Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire.
1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes.
1 – Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism . Riigivorm , kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu.
1 – Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte.
1 – Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause „Tagasi loodusesse”.
2 – Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule.
2 – Valgustatud absolutism on riigivorm, kus on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas.
2 – Preisimaal keelas kohtudes piinamised, kehtestas usuvabaduse ja jagas vaesematele riigi ladudest soodsalt vilja valgustatud Preisimaa kuningas Friedrich II. Samuti pidas ta ennast rahva teenriks ja ta otsustas ainuisikluliselt. Tema majanduspoliitika on merkantilistlik .
2 – Austria valgustatud valitseja Joseph II, aga kaotas pärisorjuse ja nõudis aadlike ja vaimulike kah makse maksma. Samuti kehtetas ka tema usuvabaduse.
2 – Valgustatud Venemaa keisrinna Katariina II koostas ise uusi seadusi.
3 – Peeter I valitses 1682-1725.
3 – Peeter esimene tegi palju reforme, näiteks Sõjaväe, Maksusüsteemi, valitsemise, õukonna elu reformid jne. Sõjaväe jaoks rajati sõdurite jaoks koole , varustuse valmistamiseks tehti manufaktuure ja sõjaväkke värbati nekruite. Maksusüsteem muuti pearaha maksuks, kõik olid võrdsed ja pidid maksma ühe palju makse aastas. Valitsemise reformiga vahetati nõukoda välja. Õukonna elu muudetud palju Euroopalikumaks.
3 – Katariina II valitses 1762-1796.
3 – Katariina II laiendas Venemaa piire kuni Läänemereni.
4 – Eestile mõjus Põhjasõda rohkem, kui laastavalt. Narvast ja Tartust inimesed küüditati ära, kirikud olid tühjad, väiksematest küladest ei olnud enam midagi järel, Tallinnas suri väga palju inimesi katku, isegi mõisas oli lihtne riietus ja kasin toit, põllud olid söötis ja koduloomad hävinenud.
4 – Balti erikorraks nimetatakse seda, Eesti ja Liivimaa eriõigusi Vene riigi kooseisus.
4 – 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle.
4 – Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks.
5 – Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks.
5 – Iseseisvuse väljakuulutamine toimus läbi iseseisvusdeklaratsiooni 1776, mis kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks.
5 – Legendi järgi tekkis Ameerika lipp sedasi, et üks kolonist riputas teiba otsa oma triibulise voodikoti.
5 - Iseseisvussõjas kasutasid Ameeriklased lahkrivi taktikat, ehk nad ei olnud pikkades tihedates viirgudes vaid hajusalt, üritades tulistada puu või kivi tagant.
5 – Usa riigikorraks sai nn föderaalvõim ehk tugev keskvõim.
6 – Kesk- ja Lõuna-Aafrika tsivilisatsioonid olid aastatuhandeid elanud Euroopast eraldatuna. Euroopalased ja aafriklased vaevu teadsid üksteise olemasolust. Küll, aga kui Eurooplased nendest teada said hakkasid nad ära kasutama Aafrika võimude omavahelist viha ning hakati üle Atlandi ookeani viima orjastatud neegreid Ameerikasse, kus neid kaubeldi ja pandi tööle. Aafrika kaotas 16.-18. Sajand üle 15 miljoni inimest tänu orjakaubandusele.
6 – Ladina-Ameerikaks nimetatakse Kesk- ja Lõuna-Ameerikat, mille jagasid omavahel ära Portugal ja Hispaania . Ja kuna Portugali ja Hispaania keel on tuletatud ladina keelest hakati kutsuma seda piirkonda Ladina-Ameerikaks.
6 – Neid euroopalaste järeltulijaid, kes olid Ameerikas sündinud hakati nimetama kreoolideks. Nende õigusi kitsendati ja tegevusvõimalusi piirati. Nendes nägid ka Hispaanlased suurt võimalikku ohtu kasulike asumaade säilitamisel.
7 – Inglise teadlane Isaac Newton leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sünastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed, seletas tõusu ja mõõna.
7 – Rootsi teadlane Karl von Linne jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimed.