Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel (0)

• Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond
  
• Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus
  
• Soodne poliitiline olustik (Aleksander II)
  
• Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem
  
• Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal)
  

• Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased
  
• Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule
  
• Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks ?
  
• Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, „üks laine“
  
• Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv
  
• „ Perno Postimees “, Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857
  
• Nimetus „eestlane“
  
• Kreutzwald ja „Kalevipoeg“
  
• Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused)
  
• Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond
  

• Aleksandrikooli rajamise idee ( Hurt , Kreutzwald, Köler)
  
• Palvekirjade aktsioon (Köler)
  
• Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864)
  
• „Vanemuise“ ja „Estonia“ seltside rajamine (1865)
  
• Jakobsoni isamaakõned (1868)
  
• 1869 – Esimene üldlaulupidu Tartus
  

• Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson )
  
• Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen)
  
• Eesti Kirjameeste Selts (Hurt)
  
• Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid, haridusseltsid, pritsimeeste seltsid jne)
  
• Ajaleht „Sakala“ (Jakobson 1878)
  
• Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel
  

• Jannseni halvatus ja eemalejäämine
  
• Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt
  
• Hurda lahkumine Peterburi
  
• 1882 – Jakobsoni surm
  
• 1883 – Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus
  

Johann Voldemar Jannsen

• Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks (1819-1890).
  
• Perno Postimees 1857. aastal.
  
• Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest . Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Perno Postimees pani aluse püsivale eesti ajakirjandusele.
  
• Saavutas Tartus kiiresti rahvamehe tunnustuse .
  
• Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine.
  
• Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus.
  

• . Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis peale laulupidu Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt (1839-1907), kes juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel.
  
• Hurt tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest . Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult , püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult.
  
• 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi. Seltsi põhiülesandeks said eestikeelse kirjasõna väljaandmine, millest erilist kohta omasid kooliõpikud.
  
• Eesti rahvaluule kogumisel tegi suure töö seltsi esimeseks presidendiks valitud Jakob Hurt.
  
• Rahvusliku ärkamisaja üheks kandvamaks ideeks oli asutada eestikeelne kreiskool , mis kandnuks rahva pärisorjusest vabastanud keiser Aleksander I auks Aleksandrikooli nime. Kool tuli rajada ja seda tuli ülal pidada rahva enese rahaga. Raha saamiseks korraldati näitemänge, kontserte ja näitusi, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu.
  
• Eesti Aleksandrikooli peakomitee eesotsas seisis samuti Jakob Hurt.
  

Carl Robert Jakobson

• Hurda kõrval teiseks rahvusliku liikumise tähtsamaks tegelaseks (1841-1882).
  
• sai Eestis tuntuks 1868. aastal Vanemuise seltsis peetud isamaakõnega valguse, pimeduse ja koidu ajast.
  
• Jakobson pani suuri lootusi Vene valitsuse toetusele, uskudes, et riigivõim tühistab baltisakslaste privileegid ja taastab eestlaste õigused.
  
• Pöördunud tagasi Eestisse ostis Jakobson Vändra lähedale Kurgjale talu ning osales agaralt mitmete eesti põllumajandusseltside töös.
  
• 1878. aastal hakkas ta Viljandis välja andma ajalehte Sakala, mis tõusis kiiresti kõige loetavamaks eesti leheks.
  
• Nii käredasti kui Jakobson polnud seni keegi meie ühiskondlikke olusid arvustanud: “Miks meil, eestlastel, kes me omaenese maal elame, ei ole samasugusi poliitilisi õigusi, kui sakslastel , kes meie sekka hiljem on asunud?”
  
• Jakobson seadis esiplaanile majanduslike olude parandamise nõude.
  

• Balti erikorra kaotamine
  
• Asjaajamine vene keeles
  
• Marurahvuslasest kubernerid
  
• Tsensuuri tugevnemine
  

• Vene keel muutus kõikjal sunduslikuks
  
• Ei õpetatud Eesti ajalugu, kirjandust ega maateadust
  
• Tartu Ülikooli tase langes
  
• Kirjakeele oskus langes
  
• Eestlased said õppida vene ülikoolides
  

• Kõikjal kasutati vene keelt
  
• Kes seda ei osanud, vallandati
  

• Propageeriti õigeusku
  
• Rajati õigeusu kirikuid (Nevski katedraal , Kuremäe klooster )
  

• Karsklusseltsid
  
• Tuletõrjeseltsid
  
• Seltsid muutusid meelelahutuslikuks
  
• Algas suur rahvaluule kogumise kampaania
  
• 1884 – Üliõpilaste selts pühitses sisse Eesti lipu