Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus
b) ratsahobustel indeks 98-104 c) rakkehobustel 104-108 d) sirged, sirutatud, kõik jalad näha e) lakk peab asuma ? kaelajoon peab olema nähtav, lakk oleks teisel pool 10. A) zooloogiline printsiip, ökoloogiline pritsiip, zootheniline printsiip B) 1) stepihobune(indeks 240-260)mongoli, tagabaikali, baskiiri 2) kiltmaahobune(indeks 224- 238) berberi, ahhal-tekiini 3)metsahobune(230-240)fördi hobune, eesti hobune, petsoora C) 1) looduslikud ehk aborigeensed tõud 2) üleminku ehk parandatud tõud 3) aretus kultuur tõud d) middendroff jagas : sammuhobused- külmaverelised kiirushobused- kuumaverelised e) kasutustarbe järgi ja esindajatõud ratsahobused- inglise täisvereline, araabia täisvereline ratsa- rakke hobused- tori ratsatüüp, hanoveri tõug traavlid- orlovi traavel, amerika traavel universaalsed tõud- rakke hobused, võib ka ratsutada poolraskeveohobused- rootsi ardennid, eesti raskeveo hobune raskeveohobused- suffolk,
Indeks (240-260) ida aasia steppides peeneluulised vormid: mongoli, taga baikali, baskiiri jt · Kiltmaa hobune pea lühike, laia otsmikuga sirge või veidi nõusa profiiliga. Indeks (224-238). Levinud kõrbes ja kiltmaadel, elava temperamendiga ja kuiva konstitutsiooniga, jalad kuivad, peened ja õhukese nahaga. Lakk ja tukk väikesed ning hõredad. Kesk-aasia , väike aasia, araabia ps. tõud ja tõõp aluseks tänapäeva kiirushobustele. · Metsahobune lai otsmik, lüheldane näo osa, paksud lõuapärad. Indeks (120-145), kael lühike ja lihaseline, karvastik lopsakas, lakk ja tukk paks. Levinud skandinaavias, baltimaades. Ewarti klassifikatsioon paneb kahjuks ühte rühma nii l-euroopa suurima shire'i hobuse ja aasia stepihobused. e) middendorff jagas zootehniliselt tõud: 13) kuidas panna kokku middendorffi ja nathusiuse süsteem?
Õppejõud: dots. P. Piirsalu Õppematerjalist Lambakasvatuse alused (Lambakasvatuse alused.pdf) peatükid 1.1, 1.2, 1.3; 2.1; 2.2; 2.3; 2.4; 3.1; 3.2; 3.3; 3.4; 3.5 ja 4 Õpiobjektid http://www.eau.ee/~alo/lambad/toud/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/kasvatus/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/saadused/ http://www.eau.ee/~alo/lambad/vill/ 1. Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud 5. Lammaste lihajõudluse hindamine 6. Lamba-ja kitseliha tapajõudlusnäitajad 7. Lamba-ja kitseliha keemiline koostis 8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11
klassifitseerimine (kolmas printsiip), kasutada H.P.loengukonspekti! Maailmas on üle 300 hobusetõu. Kasutusel kolm klassikalist printsiipi. Klassikaliselt hobuseid tüpiseeritakse ja tõugusid klassifitseeritakse zooloogiliste, ökoloogiliste ja zootehnilise printsiibi järgi. Neist B.Franki järgi jaotatakse: idamaine rühm ja läänemaine rühm. K.Edwardi järgi 1)stepihobused 2)kiltmaahobused, 3)metsahobused. Zootehnilise klassifikatsiooni alusel jaotatakse tõud vastavalt nende leemiseks kulutatud mõtestatud inimtöö hulgale. C.Darwin järgi primitiivsed kohalikud e. Aborigeensed, ülemineku e parandatud ja kultuur ehk tallitõud. A. Middendorffi klassifikatsioon põhineb hobuse põhiallüürile, liikumisviisile ja selle adekvaatsele eksterjöörile. Ta jagas sammu ja kiirushobusteks. 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi 1)Värvus must-kattekarvad mustad-jõhvkarvad mustad
on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Eesti valgepealiste lammaste aretus-ja tõukarjade 1997-2001.a. jõudluskontrolli keskmiste näitajate põhjal oli eesti valgepealistel uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, villatoodang 3,0 kg, uttedel sundis 157 talle 100 poeginud ute kohta, tallede kehamass 105 päeva vanuses oli 24,2 kg Tõufarme 2005 22, 2007 20, lambaid 2005 1630 (43%), 2007 2906 (45%) 4. Eesti lambatõugude parandajad tõud Tumedapealised lihalambatõud: Suffolki tõug, Oksforddauni tõug Valgepealised lihalambatõud: Tekseli tõug, Dorseti tõug, Dala tõug 5. Lammaste paaritamine, innasesoon Innasesoon Lamas indleb innasesoonil, kusjuures võib ühel innasesoonil omada mitut innatsüklit (16-17 päeva pikkusega). Kui indlevat utte ühel inna ajal paaritada ei õnnestunud, siis indleb utt uuesti 16-17 päeva pärast
Uurimustöö alused Eesmärk: Selgitada, millisel lambatõul on eestis perspektiivi. Probleem: peab hakkama pihta kaugemalt ja jõuab tuumani välja. Nt. Eesti eu liikmesmaana peab konkureerima teiste maadega toiduainete turul. Estis on aastasadu kasvatatud lambaid. On vaja teada, milline majanduslik perspektiiv on kasvatamiseks kõige parem. Millised tõud ja maaalad. (5-6 lauset) *Küsimused, mida püstitad iseendale, et uurimustöös järjel püsida. Millist lambaliha eelistab eu riikide tarbija? Jnejne. 3 usaldusväärset allikat (MITTE VIKIPEEDIA) Hüpotees- väide (nt. see lammas sobib eestis kasvatamiseks) II Viitamine- kui kasutad teise sõnu, siis sulgudes panna ta nimi.
seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega. Tegemist on kiirelt areneva ja perspektiivika loomakasvatusvaldkonnaga. Kui 2003. aasta augustis oli meil erinevat tõugu lihaveiseid kokku 8 176, siis 2012.
vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi. Enamasti väikesekasvulised, madala toodanguga, hästi kohanenud kk,vastupidavad. on aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. ülemineku ehk parandatud tõud - kujunemisjärgus. enamasti kohalikud tõud, mida on parandatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj. sajandi I poolel. 3
NCL koertel Mis on NCL? NCL = Neuronal ceroid-lipofuscinoses. Pärilik haigus, mis mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi. Autosoomne retsessiivne tunnus. Teatud tüüpi lüsosoomide salvestushäire, mis põhjustab lüsosoomide kogunemise organismi rakkudesse ja kudedesse. Sümptomid alates 1-2 aastastel koertel. Haiguse pärandumine Mendeli seaduse järgi Tagajärjed Organismi taandareng Krambid Käitumishäired Koordinatsioonihäired Nägemise halvenemine Surm Tõud, millel esineb see haigus Inglise setter Tiibeti terjer Ameerika buldog Kuldne retriiver Bordercollie Dalmaatsia koer Austraalia karjakoer Ameerika Staffordshire terjer Haiguse sagedus Ravimine ja diagnoos Haiguse ravimiseks ravi puudub. Haiguse diagnoosimiseks võimalik teha DNA- test. http://www.youtube.com/watch? v=mS1iHh1XbKE Kasutatud kirjandus http://www.caninegeneticdiseases.net/CL_site /basicCL.htm https://www.pawprintgenetics.com/blog/2013/06 /12/...
kana ja Jaapanist pärinev tsabo on kehamassilt lähedasemad kääbuskanadele. Bantameid tuntakse mitmed aastasajad omaette tõugudena kui ka paljude kultuurtõugude miniatuursete esindajatena, keskmise kehamassiga 0,6-1 kg. Näiteks kääbusfööniks, vanainglise võitluskana kääbusvorm, kääbuskotsin, kääbussasseks, kääbusleghorn. Kalkunid Huvitava väljanägemise ja maitsva, heade dieetiliste omadustega, tervisliku ning rasvavaese lihaga kodulinnud. Kalkuni tõud Laiarinnalised valged on praegu maailmas juhtiv kalkunitõug. Tõug loodi USA-s laiarinnaliste pronkskalkunite, valgete hollandi ja inglise kalkunite baasil. Laiarinnalised valged kalkunid on kompaktse keha, ümara rinnaosa ja laia vaagnaga. Sulestik on tihe ja valge, jooksmed ja varbad heledad või hallroosad, silmad punakaspruunid, nokk kergelt pigmenteerunud või roosakas. Lihaskasve ja korallid on isaskalkuneil punased, ärritumisel võivad muutuda erksiniseks. Linnud pole eriti
5. Bradford, A. (2017). Facts about Alpakas. [16. mai 2019] https://www.livescience.com/52668-alpacas.html 6. Lisa 1. Alpakad. (s.a). [15. mai 2019] https://alpakafarm.ee/wp-content/uploads/2015/05/Alpakad.jpg 7. Lisa 2. (2013). Vicunja. [19. mai 2019] https://www.zoochat.com/community/media/vicunja.224496/ 8. Lisa 3. Alpakad ja laamad. (s.a). [16. mai 2019] https://www.openherd.com/userPhotos/Large/ 2014_635283142336119041.jpg 9. Lisa 4. Alpaka tõud: suri ja Huacaya. (s.a) [16. mai 2019] http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/10/vaarisvillad/ huacaya_ja_suri_alpaka.jpg 10. Sander-Sõrmus, M. (2016). Alpakakasvatus kui missioon. [17. mai 2019] https://www.pollumajandus.ee/uudised/2016/02/22/alpakakasvatus-kui-missioon 5 LISAD Lisa 1. Alpakad 6 Lisa 2. Vicunja 7 Lisa 3. Alpakad ja laamad
Piia Ruus Erinevat tõugu lammaste liha kvaliteet Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Lambaliha tootmine.................................................................................................................4 2.Erinevad tõud...........................................................................................................................5 3.Liha kvaliteet............................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisad......................................................................................
tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5. Veisetõugude klassifikatsioon. 1. Kohalikud tõud-kohaliku tähtsusega tõud, millised on aretustööga oluliselt muutmata. On saadud nn rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks on valitud juhuslikult paremaid loomi, enamasti väiksekasvulised, madala toodanguga, kuid hästi kohanenud keskkonnatingimustega ja vastupidavad. On aretuskomponendiks uute tõugude loomisel. 2. Parandatud tõud-kujunemisjärgus, on enamasti kohalikud tõus, mida on parendatud teiste tõugudega. Eesti veisetõud 20.saj Ipoolel. 3. Aretustõud-inimtegevuse poolt
Inimesed on taltsutatud tuhanded loomi, kes ei ole kunagi tõeliselt kodustatud. Kodustamine Kodustatu loom, seevastu on sündinud taltsas, mis ei ole koolituse tulemus. Teisisõnu, kodustamine on geneetiline iseloomujoon, mis pärandatakse vanemalt lapsele. Milleks? Toiduks käepärane toit Riietuseks nahad, kasukad Kaitseks hundid/ koerad hoiatasid, antsid märku lähenevast ohust Tööks ja transpordiks vedasid koormaid Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid Teadustööks tänapäeval rohkem Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele Vähem aktiivsed Nõrgemad alarmreaktsioon Rahulikumad Vähem arglikud Sotsiaalselt sallivamad Valik on toimunud territoriaalsuse vähenemise suunas Muutused kehakujus, karvkatte värvuses jne
[5] · · · Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) · Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse.[6] Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles.[7] · Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus.[8] · Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased
valiku teel.Etapp lõpeb tõu tunnustamisega ja talli nime andmisega.Alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp-tõu jõudlusomadused,konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal tasemel. IV etapp-tõu maandumine.Tõug on ennast ammendanud ja saavutanud maksimaalse taseme,mis uutes majanduslikutes tingimustes ei vasta püstitatud nõuetele. 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi 1) Primitiivsed ehk kohalikud tõud 2) Ülemineku ehk parandatud tõud 3) Aretus- ehk kultuurtõud Jõudluse järgi 1) Piimatõud 2) Lihatõud 3) Kombineeritud jõudlusega ehk kahesuunalisega jõudlusega tõud 6. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud) Piimatõud Eesti Holsteini tõug(EHF),Eesti punane veisetõug (EPK),Eesti maatõug(EK) Lihatõud Hereford,Aberdiin*-anguse, limusiin. 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv.
Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere
Samas suurekasvulised Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid
Pildid erinevatelt interneti-lehtedelt HOBUNE Kasutatud materjalid: Laste oma hobuseraamat; Ponisõbra käsiraamat http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune www.miksike.ee 2011 AJALUGU SISSEJUHATUS Viis tuhat aastat tagasi olid kõik hobused vabad ja metsikud. Nad Hobused on kaunid loomad, kiired, elasid väikeste karjadena, igas kümme kuni viisteist hobust. tugevad ja nõtked, aga samas ka Hobusekarja juhiks oli üks vanematest märadest. Täkk hoidis karja pehme karvaga ja mõnusa siidja koos ja kaitses seda ...
Kitsekasvatus Eestis kasvatatakse piimakitsi. Kõige enam levinud on eesti kohalik kits, keda tõuna Eestis ei ole tunnustatud, kuna tõuraamatut ei ole senini peetud. Eesti kohalik kits on enamasti....... Tõud : Saane kits, Thüringi kitsetõug, Rootsi maatõugu kits. Lihakits on Boeri tõug ja villakits angoora tõug.(eestis neid ei kasvatata)Angoora kitse tõug annab mohäär villa. Saane piimakitsed , Suurim kitsefarm on Konju mõisa talus( 400 kitse, neist 250 lüpstavad).Saane kitsed on pärit ...... Saane kitsed on emased 50-60 kg isased 70-80 kg, Kitsed on tugeva ja kuiva kehaehituega , kere on pikk ja sügavpiimatüüpi kits . Udarad on hästi arenenud nisadega ja mahukad.Viljakus on kõrge .Karja keskmine piimatootlus on 600-700 kg.(Piimas rasva on keskmiselt ja 3,4% ja valku 2,9 %) Thüringi kitsetõug ...Pärineb ida saksamaalt, on ka ohustatud ja vähearvukas tõug, Värvus helepruunist tumepruunini, ja on tiheda aluskarvaga. Talledel on suurem ka...
Lihaveised Kes on lihaveis. Lihaveis on veis, kes on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele.
Veisetõud Jaan Parts Kalakasvatus II 2012 Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik
Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole
EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Erinevat tõugu veiste liha kvaliteet Referaat Tartu SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 2. ERINEVAD TÕUD 2.1. Aberdiin-angus.................................................................................4 2.2. Limusiin..........................................................................................4 2.3. Hereford.........................................................................................4 2.4. Sarolee...........................................................................................4 2.5. Simmental.......................................................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5...
levitada kiiresti. · Toimub tõuloomade aretusväärtuse stabiliseerumine, sest samast tõust vanemate pidev valik viib tavaliselt geneetilise variatsiooni vähenemisele. See viib ka valikuedu kahanemisele · Sugulastõud - Populatsiooni suletus on suhteline mõiste. · Suguluses olevatest tõugudest - nn sugulastõugudest tuuakse sisse aretusmaterjali ja populatsioon avatakse piiratult. · Sugulastõudeks loetakse tõud, kel on sarnane ajalooline areng ja kehaehitustüüp, ühine päritolu ja põlvnemine. · Sugulastõud on geneetiliselt sarnased. Nende ühised järglased loeti puhtatõulisteks. 61. liin- ja perekonnaaretus · Vene teadlaste eestvõttel tähtsustati aretusliine N. Liidus sedavõrd, et eraldi aretusmeetodina oli kasutusel liinaretus, mis tähendas eesmärki luua uusi ja arendada olemasolevaid aretusliine. · Neid pidi tõus olema vähemalt 5..
organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid, Tervelt lindudelt saadud muna sisu on steriilne. Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avataks tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel(isaslindudel) väike köbruke- rudimentaalne peenis. Kalkuni pardi lihakan ja hanetibude sugupool määrataks enamasti samuti kui munakana tibudel Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kana tibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99... 100 % Vastkoorunud munakana tibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukkiruse järgi. Põllumajanduslindude majanduslikult kasulikud omadused: suur sigivus, lühike generatsiooni intervall, munade hautamise(inkupeerimise) aeg. Suur sigivus:
1.Lambakasvatuse olukord, lammaste arvukus Eestis, perspektiivid Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine.lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. Lambakasvatussaaduste turu situatsioon on selline, et viimastel aastatel on suurenenud lambaliha hind ja ka pargitud lambanahkade hind. Villa hind on jäänud samale tasemele ning pidevalt on probleemiks olnud toodetud villa
ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Etapp lõppeb tõu tunnustamisega ja tõuraamatut hakatakse pidama. 3. Etapp tõu jõudlusomadused, konstitutsioon, ja kehaehitus välja kujunenud kõige paremal tasemel. 4. Etapp tõu mandumine, tõug on ennast ammendanud ja ei vasta enam majanduslikes tingimustes põstitatud nõuetele. Alustatakse uue tõu loomist. 5. Veisetõugude klassifikatsioon Arenguastme järgi: 1. Primitiivsed tõud aretuskomponendiks uute tõugude loomisel, 2. Parandatud tõud- neid on parandatud teiste tõugudega, 3. Kultuurtõud . Veisetõugusid liigitataks : piimatõud, lihatõud, kahesuunalise jõudlusega tõud. 6. Piima- ja lihatõud Piimatõud: Eestis põhiliselt kahte värvi tõud: eesti punasekirju ja eesti mustakirju. Mustakirjud tõud: Eesti holsteini tõug, punane on Eesti punane veisetõug ja veel on ka Eesti maatõug. Lihatõud: Hereford, Limusiin, 7
Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres.
metsikutest ja kohalikest loomadest.Sugulastõugude kasut. Veisekasv.-eesti punane ja punasekirju tõu järglased on puhtatõulisedEesti seatõud ja sugulastõud- suur valge-jorksirid ja suured valged kõigis riikides. Eesti peekon-landrassid kõigis riikidesEesti lambatõud-eesti tumedapealine-sropsir,saksa tumedap. Eesti valgepaeline- seviot,ildefrans,soome maalammasEesti hobusetõud-tori tõug-hannover,postjee-bretoon,norfolk-roadster,eesti raskeveotõug-ardennid,külmaverelised tõud,eesti hobune- soome hobuneKunstliku seemenduse aretuslik hinnang- jaapanlaste ja prantslaste leiutis.sperma sügavkülmutusEmbrüosiirdamine-töötati väja Usas,et vältida nakkushaiguste levikut euroopast USA- sse,munarakkude in vitro viljasatamine. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele,kes kannavadneid lootelise perioodi jooksul.nii saadakse suurel arvul täisõdesid igas põlvkonnas.Tõuaretuse ühistud ja Seltid-eestitõuloomakas
Lammaste ja kitsede arv tõuseb. Lambatõugusid kasutatkse liha tootmiseks ja kitsetõugusid piima saamiseks. Lammaste majapidamiste arv langenud aga lambaste arv majapidamise kohta tõusnud. Kitsi ( 3800), emaseid 85,5% ja isaseid 14, 5%. Kõige rohkem emaseid kitsi on ristandeid 65%. Kõige arvukam tõug-eesti tumedapealine lambatõug . emastest 23%. Teine on valgepealine lihatõug mis on emastest 20%. 2. Eesti tumedapealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane eesti maalammas( aborigeenne põhja sabalülilammas) isane srapsiri lihalammas. Et parandajad ( lihajõudluse/kvaliteedi parandamine) suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga. 3
Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid Nõuded keskkonnale:temperatuur,hapnikkuvajadus, soolsus,vähetundlik stressi vastu. "Koid"-värviline dekoratiiiv kalakarp. Tõud: Peegelkarp, soomuskarp, sasaan (ulukkarpkala). Esmakordselt toodi karpkala Lärist.Ropsa karpkala-tuli Eestisse Venemaalt. Saksamaalt-peegelkarp. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul Tiikides on vaja 10-20m3 ühe kala kohta. 13. Karpkala kasvatamise tsükli põhietapid ja nende kestus.
all (B) - sama suure villa mahutavuse korral Uus-Meremaa teadlase Sumneri (1994) arvates on villa mahutavusel väga kõrge päritavus 0.6 (kõrgem teistest villkarva füüsikalistest omadustest), mis näitab, et söötmine ja pidamine mõjutavad antud näitajat vaid 40 % ulatuses. Villa mahutavuse alusel on Uus Meremaa lambatõud jaotatud 3 erinevasse rühma: 1. Madala villa mahutavusega (17...23 cm3/g) tõud, kuhu kuuluvad pikavillalised leisteri ja linkolnitõugu lambad. 2. Keskmise villa mahutavusega (24...30 cm3/g) on korrideili ja perendeili tõugu lambad. 3. Kõrge villa mahutavusega (30...35 cm3/g) lambatõugude hulka arvatakse tekseli, sevioti ja meriino lambad. Villasäugu määrdunud osa % Villasäugu määrdunud osa osakaal villasäugu üldpikkusest (protsentides) iseloomustab eelkõige pesemata villaku kvaliteeti
Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluvate koduloomade küllalt suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik , maj kasulikud om ja ühesugused nõuded keskkting suhtes. Tal peab olema kindel levila e. Areaal. (peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest ja ei tohi toimuda sugulsaretus) Veisetõugude klassifikatsioon. Aluseks lihajõudlus ja piimajõudlus (piimatõud,lihatõud, komb. Tõud). Arenguastme j:primitiivsed tõud, üleminekutõud ja aretustõud. Piima- ja lihatõud. (eeskätt Eesti veisetõud): Piimaveis: Eesti holsteini tõug (EHV)ehk eesti mustakirju tõug, Punasekirju holstein, Eesti punane veisetõug , Sviitsi tõug. Lihaveis: Hereford (aretatud inglismaal, enamasti on punased ja kaelaalune on valge), Sarolee, Limusiin ja soti mägiveis, Galloway, Hele akviteen, Belgia sinine. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv
oma põhikarja suurendama, on tekkinud juurde palju uusi kasvatajaid, kes on lambakasvatusse teinud suuri investeeringuid. 1.3. Eestis aretatavad lambatõud Eestis on traditsiooniliselt aretatud kahte eestimaist lambatõugu- eesti tumedapealine lambatõug ja eesti valgepealine lambatõug. Viimastel aastatel on alustatud ka erinevate lihalambatõugude nagu tekseli, suffolki, dorseti ja dala lammaste kasvatamist Eestis. Need tõud on eestimaiste lambatõugude parandajad tõud. Kasvatatakse vähemal määral ka teisi tõugusid nagu islandi lambaid, swifteri lambaid, soome maalambaid, gotlandi lambaid, Suurbritanniast pärit swaledale lambaid, muulasid, sinisepealisi leisteri lambaid, kuid nende arvukus ja kasutamine on piiratum. 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 7
haudepäeval) E-vitamiin Verevalumid Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke – rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99…100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni
a) Omatarbeks b) Müügiks 4) Selgita mõisted: intensiivne põllumajandus, ekstensiivne põllumajandus, tootlikkus ehk saagikus, segatalu, spetsialiseeritud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus, hiigelfarm (loomavabrik), mahepõllumajandus. a) Intensiivne põllumajandus – tootlik i) Hästi mehhaniseeritud ja automatiseeritud ii) Väetised, kemikaalid, kaasaegne tehnika iii) Kvaliteetsed sordid ja tõud (liik) iv) Loomade puhul kasutatakse ka veterinaateenuseid b) Ekstensiivne põllumajandus – vähetootlik i) Kasutatakse algelisi tootmisviise ii) Ei ole võimalik väetisi, kemikaale ega tehnikat kasutada iii) Tööd tehakse käsitsi või loomade jõul c) Tootlikus ehk saagikus – näitab toodangu hulka 1 hektari (10 000 m²) kohta d) Segatalu – ekstensiivne põllumajandus (vähetootlik) i) Nii taime kui ka loomakasvatus (koos)
Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer.htm) 1.3 Tõud Terves maailmas on 400 tõugu. 4243 koera oli kantud Eesti Kennelliidu registrisse aastal 2007. 1.3.1 Saksa-lambakoer 1.3.2 Chow chow 1.3.3 Berni karjakoer 1.3.4 Bernhardiin 1.3.5 Alaska malamuut 1.3.6 Śoti terjer ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koer) 2. Haigused Koera levinumad haigused on hepatiit, katk, kennelköha, leptospiroos, marutaud, parvoviroos. 2.1 Hepatiit- ehk maksapõletik, hepatiidil ei esine kopsupõletiku. See haigus tuleb kontakti
kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1…2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Erinevate linnuliikide kasvatamine Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi kalkunite sugukonda. Kodukalkuni tõud põlvnevad Põhja- Ameerika ulukkalkunist. Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt. Intensiivne munemine kestab umbes 5 kuud, sulgimine 3...4 kuud.
Selle baasis on tingimuslikud refleksid, ajutised närvi sided, mis ilmuvad ajus välismaailma esemete ja kujundite mõjumisel retseptoritele. Väga tähtsat rolli taju protsessis mängib inimese eelmine kogemus. Toetudes oma kogemusele inimene võib ära tunda objektide ja kujude rida: loomad, koduasjad, loodusnähtused jne. Tähtis on see, et ühtne objekti kuju on palju tähtsam, kui mõned detailid. Näiteks: kui inimesele näidata tõukoera, ja ta ei ole varem näinud seda tõud, siis inimene ikka saab aru, et see on koer, kuigi ta on tundmatu vormi ja ebatavalise värvi. Inimese elukogemuse, hariduse, elukutse, vajaduste ja motiivide tajumise sõltumatus viib selleni, et samade esemete ja ilmingute tajumine võib erinevatel inimestel erineda. Tuleviku tajumine nagu igasugune tunnetusprotsess materiaalses maailmas sõltub tajuva isiku individuaalsetest omadustest, tema mineviku kogemustest, teadmistest, huvidest.
PÕHIKOOL SOLKMED Referaat Juhendaja: 2011 Sisukord 1. Solkmed 2. Tekkepõhjused 3. Sümptomid 4. Inimene 5. Kuidas ära hoida? 6. Milline on solkmete mõju? 7. Ravist ja ravimitest SOLKMED Solkmed on Eestis ühed enamlevinud ussid. Kutsikasolge (Toxascaris leonina) ja koerasolge (Toxocara canis) koertel ning kassisolge kassidel. Solkmed on teatava piirini liigispetsiifilised, kuid vahel võivad parasiteerida ka teist liiki loomadel, seal hulgas inimestel. Solkmed on kuni paarikümne sentimeetri pikkused peensooles elunevad ümarussid. Munadega nakatutakse suu kaudu. Munast kuni täiskasvanuks saamiseni rändavad mõned liigid läbi maksa ja kopsu ning kahjustavad neid. ...
kiirushobused, munakanad. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveised, sead, lihalambad ja ka lihakana tõud. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid Tihke ehk tugev konstitutsioon. Nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik väikesemahuline, luustik on tugev ja peen. Hästi on arenenud hingamis-, vereringe- ja suguorganid ning piimanäärmed. Siia kuulub enamik piimatõugu veiseid, kiirushobused ja munakanad. Õrn konstitutsioon
Euroopa ja Põhja-Ameerika hundid püüavad ja tapavad suuri saakloomi. Hurda- ja hagijalaadsed koerad (Vana-Egiptus) Geneetilised uuringud kinnitavad, et esimesed huntkoerad ilmusid Aasiasse 40000 100000 aastat tagasi. Umbes 20000 aastat tagasi liikusid mööda ,,Beringia" maismaasilda inimene ja koer Põhja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Tsaadis Ennedi platool kujutab koera varases inimühiskonnas, arvatavasti suurulukite küttimisel abiks olles. Uurimus näitab, et kõik tõud (uuriti 85 koeratõugu) kuuluvad ühte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tõugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratõugudest on kõigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud pärinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi jõe kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakõrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tõenäoliselt tänapäevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt
kohta. Andmeid ei registreerita villa toodangu ja villa kvaliteedi kohta praegusel hetkel. Talle 100 päeva mass valgepealisel on mõnevõrra kõrgem kui tumedapealisel. Aretuskarjades hinnatakse lihassilma suurust ja rasva paksust need on andmed, mida jõudluskontrollis registreeritakse. TEISED EESTIS ARETATAVAD TÕUD Parandajad lambatõud toodud riiki spetsiaalse eesmärgiga parandada eesti tõugude teatud jõudlusnäitajaid. Need tõud on eelkõige sellised, kes on hinnatud silmapaistva liha kvaliteedi poolest. Tumedapealise tõu parandajad on Suffolk ja Oxforddaun. Suffolk on eestisse toodud Taanist peamiselt, aretatud on ta Uks. Ta on tähtis lihatõug, seda tõugu kasutatakse ka isastõuna, selleks et paaritades suffolki jääradega teise tõu uttedega, paranevad järglasel lihavormid ja suureneb tapale minevate tallede lihajõudlusnäitajad. Suffolk on peamine lihatõug üle kogu maailma
Soomest, Rootsist, Leedust, Lätist, Venemaalt ja Inglismaalt. 5 Tõu iseloomustus Kuldne retriiver on jahikoer, kes toob kätte saadud linnu ,jänese või mõne muu väikese saaklooma jahimehe kätte. Kuldseid kasutatakse ka pommikoertena, narkokoertena ja pimedatate juhtkoertena. Oma sõbraliku loomuse pärast elavad nad peremehest lahutamise üle ja lepivad uue omanikuga kergemini kui paljud ülejäänud tõud. Nii on neid kergem dresseerida ja seejärel pimedale omanikule edasi anda. Kuldne retriiver on suurepärane perekoer. Nad on väga heatahtlikud, sõbralikud ja omavad töötahet ning soovivad alati peremehele meele järele olla. Kuldsed retriiverid soovivad alati oma perega koos olla ja otsivad ka magamiseks paiga, kust saaks peret jälgida ja neil silma peal hoida. Kui kuldne retiiver lasta omapäi uitama, siis käib ta tihti kontrollimas, kas
Lihalammaste kasvatamise perioodil imporditi erinevaid lihalambatõugusid sautdauni (South Down), hämpsiri (Hampshire), oksfordauni (Oxford Down) lambaid ning PõhjaSaksamaalt romni marsi (Romney Marsh) lambaid. Kohalike lihavillalammaste sihikindel aretamine algas 1926. aastal. Eesti tumedapealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sropsiri lihalambatõug. Eesti valgepealise lambatõu lähtetõugudeks on eesti maalammas ja sevioti lihalambatõug. Mõlemad tõud tunnustati põllumajandusministeeriumi poolt 1958. aastal.Esimene Eesti Lammaste Tõuraamat (19311941) avaldati 1942. Tõuraamatus oli 3 jaotust: sropsiri (Shropshire) lambad, sevioti (Cheviot) lambad ja karusnahalambad. Eestis leidus tollal veel parandamata maalambaid, aga kuna neid ei tunnustatud, siis neid tõuraamatusse ei märgitud.Nõukogude Eestis oli eesti tumedapealiste ja valgepealiste lammaste aretustöö edendajaks Eesti Liha Villalammaste Riiklik Tõulava. 1990
Tõenäosusteooria ja statistika eksam 1) Üldkogum – (ka populatsioon) looduse või ühiskonna või objektide hulk, mille kohta soovitakse teha järeldusi teda esindava valimi põhjal. Valim – väljavõtukogum; liikmed tuleb valida juhuslikult, st igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus saada valitud valimisse. Valimi maht – vaatluste arv Tunnused: Kvalitatiivsed (sõnadega) – nominaalsed (värvid, rahvused, tõud) – järjestus e ordinaalsed (ei meeldi, pigem meeldib) Kvantitatiivsed e arvtunnused (mõõdame, loendame) – sõredad e diskreetsed – saavad omandada väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (laste arv peres). – pidevad – teatud piires võivad omandada, mistahes väärtusi ainult kindlate ajavahemike järel (nisu saagikus). 2) Statistilise uurimistöö etapid Uuringu ettevalmistamine (eesmärk, plaan, andmete vajadus, andmete kogumisviis, töötlemisviis, võimalikud järeldused). Statistiline ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
