Sissejuhatus Piimaloomi kasvatades on loomakasvatajale äärmiselt oluline see, et nad toodaks suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed, mille koostisest moodustab suurima osa vesi, ent sisaldab ka
Orgaanilised põhjused Insulaarrakkudest lähtunud adenoom, kartsinoom Funktsionaalsed põhjused Hüpofüüsi vaegtalitlusseisund Malabsorptsioon toitainete imendumine soolest laktoositalumatus Neerupealiste Renaalne glükosüüria esineb rasedatel vaegtalitlusseisund Vaegtoitumus Hüpotüreoos kilpnäärme Lihastöö vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest Kesknärvisüsteemi haigused Spontaanne hüpoglükeemia lastel maksahaigused PIGMENTDÜSTROOFIAD Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete muutustega organismis. Jaotatakse: Endrogeensed võivad tekkida organismis ainevahetuse käigus (nt melaniin). Eksogeensed (nt tätoveeringud, kus värvaine satub organismi nahasse süstimisel) Tuntumateks võib pidada melaniini ainevahetushäireid.
müomeetriumi massi väheneb, näärmed endomeetriumis degradeeritakse, lootekoe ülejäägid väljutatakse. Emakaõõnes on palju granulotsüüte, mis lagundavad lootekoe ülejääke, tapavad sisenenud mikroorganismid. Fagotsüteerivate rakkude tegevuse tulemusena eritub nädala jooksul pärast sündi pruunikas eritis. Emakat katavad uued epiteelirakud. Difuuse platsentaga loomadel (hobustel) taastub emakas kiiresti ja ovulatsioon toimub 1-2 nädalat pärast varssumist.Mitmetel liikidel laktatsioon surub maha östruse tsükli – laktatsiooniline anöstrus. Nisas olevad sensoorsed rakud annavad signaale hüpotalamusele, nii et inhibeerivad GnRH sekretsiooni ja hoides FSH kontsentratsiooni madalana (ei algata folliikulite arengut). Lisaks visuaalsed ja olfaktoriaalsed stiimulid, hääled vastsündinult aitavad säilitada anöstrust. Võõrutamisel stiimulid kaovad ja FSH sekretsioon tõuseb. Sigadel algab östrus 3-4 päeva pärast pesakonna võõrutamist. Lehmadel, kõrge
udaraveeranditeks. Neid on 4 2 ees- ja 2 tagaveerandit. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub. Udar koosneb: 1)näärmekude, mis on seotud piima produktsiooniga; 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. Piimanääre algab näärmealveoolidega, mis koosnevad näärmerakkudest. Neid omakorda ümbritsevad kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle
nim.udaraveeranditeks. Neid on 4 2 ees- ja 2 tagaveerandit. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub. Udar koosneb: 1)näärmekude, mis on seotud piima produktsiooniga; 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. Piimanääre algab näärmealveoolidega, mis koosnevad näärmerakkudest. Neid omakorda ümbritsevad kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse.
rasvasisaldusest 47 korda kõrgem. · Valgusisaldus on eriti suur nende imetajate piimas, kelle järglased peavad kiiresti kasvama · Seetõttu sõltuvad imetajate piima kogus, koostis ja laktatsioonikõver paljuski liigist, kehamassist ja pesakonda sündivate poegade arvust. · Laktatsiooni kestus ja toodang on seotud looma kehamassiga. · Väikese kehamassiga loomade (hiired, küülikud jne) laktatsioon on suhteliselt lühike ja piimatoodangu maksimum langeb selle keskossa. · Suurte loomade (kits, lehm jne) laktatsioon kestab kaua, kusjuures piimatoodang on kõige suurem laktatsiooni algul. · Loomaliigi laktatsioonitoodang on seda suurem, mida suurema on selle kehamass. · Veised toodavad kehamassi ühiku kohta piima enam kui ükski teine imetaja. · Aretuse tagajärjel on lehma piimaloome pidevalt suurenenud ning ületab
Seemenduspullide esmane valik 3-kuuselt, teine valik 12 kuu vanuselt ja lõplik hinnang 6 a vanuselt. Jõudluseks nim loomade võimet toota teatud tungimustes ja teatud ajavahemikus vajalik kogus mingit toodangut. Udar on nahamoodustis, kuid talituselt suguorgan. Udara anat ühikuks on imeti, mis koosn imetikehast ja nisast. koosneb:1)näärmekude, mis on seot piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. piima tekkimine ehk laktatsioon algab sünnitusega, toodab piimanääre,kust 1liitri piima sünt peab udarast läbi voolama 400-500l verd. Väljutamine e ejektsioon- vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhj alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8).
tekitab piima sõõrdumise. Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse. Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja osa piima jääb udarasse. *Lehma päevatoodang keskmiselt 40-50 kg. Kuivainet piimas 12%. Ternespiimas kuivainet kuni 26%. Poegimisvahemik-periood ühest poegimisest teise poegimiseni. 365 päeva lehmal. Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni. Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema. Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus. Mastiit-udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE. PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD: 1) Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang.
järjepidev tühjendamine, mis on seotud häireteta piimaväljutusrefleksiga -Piim on imetajate klassi kuuluvate emasloomade piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste toitmiseks Poegimine poegimisvahemik 12 kuud 1 2 4 5 6 7 8 9 10 11 12 uuslüps - tiinestumine kinni - - - - Tiineltlüps - - - - - jätmine - - 9 kuud lüpsiperiood ehk laktatsioon 10 kuud - - - - kinni - - lehm tiinestub kõige paremini 40-60 päeva jooksul Piimatootmise hügieen -pima tootmine on toidu tootmine - kvaliteetset, inimeste tervisele ohutult piima saab toota vaid hoolikalt hügieenireegleid järgides - toorpiima(farmis toodetud piima, mida pole kuum töödeldud), kvaliteedist oleneb ka piimatoodete kvaliteet - Lähtuvalt EL direktiividest jõustus Eestis 01.01.2002 PRIA: (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Asutus)
otsustav hindamine toimub 15..16 kuu vanuselt.Järgmine valik tehakse noorlehamde hulgast pärast esimest laktatsiooniperioodi lõppemist. Seemnespullide esimene valik toimub 3-kuuliselt.Teine valik toimub 12 kuu vanuselt.Lõplik hindamine tehakse ca 6 aasta vanuselt. 22. Jõudluse mõiste. Jõudluseks nimetatakse loomade võimet toota teatud tingimustes a teatud ajavahemikul vajalik kogus mingit toodangut. 23. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega.1 liitri piima sünteesiks peab udarast välja voolama 400-500 liitrit verd. 24. Lehmapiima keemiline koostis. 25. Piimajõudlust mõjutavad tegurid. Laktatsioonikõver. Poegimisvahemik ja selle alaosad (laktatsiooniperiood, kinnisperiood, uuslüpsi- ehk servisperiood, tiineltlüpsiperiood). 26. Piimajõudluse arvestus Piimajõudlust arvestatakse kirjapildis:305-7000-4,2-280-3,0-210-490 s.t. 305
13 - 18 kuud 16038 8,5 19 - 24 kuud 18107 9,6 25 - 30 kuud 8528 4,5 30,,, kuud 4353 2,3 Lehmikud kokku 86901 46,2 1 laktatsioon 31862 16,9 2 laktatsioon 23808 12,7 3 laktatsioon 17543 9,3 30 VEISEKASVATUS > 3 laktatsioon 28072 14,9
poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks. Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist. Ajavahemikku poegimisest tiinestumiseni nimetatakse uuslüpsiperioodiks. Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus
1999. aastal avastati Eestis naistel 551 esmast rinnavähijuhtu, kellest 244 naist surid sellesse. Haigestumiskordaja ealiselt on Eestis 45,0. (Labotkin 2002.) Riskifaktorid · perekonnas on esinenud piimanäärmevähki · teises rinnas on olnud vähkkasvaja · piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid Nagu ka eelnevalt mainitud, on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.) 3
Udara anatoomiliseks ühikuks on imeti, mis koosneb imetikehast ja nisast. Lehmal on arenenud 4 imetit. Liitunud imeteid nim.udaraveeranditeks. Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub. Udar koosneb: 1)näärmekude, mis on seotud piima produktsiooniga 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis vallandub hormoon, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. 24. Lehmapiima keemiline koostis. Koostisosadeks: vesi, kuivaine, rasv, valk, piimasuhkr e laktoos ja mineraalained
Udara vasak ja parem veerand on eraldatud sidekoelise vaheseina abil. Ees- ja tagaveerandite vahel see puudub. Udar koosneb: 1)näärmekude, mis on seotud piima produktsiooniga; 2)sidekoeline toestik ehk kandeaparaat. Piimanääre algab näärmealveoolidega, mis koosnevad näärmerakkudest. Neid omakorda ümbritsevad kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit
· On levitatud infot, et Iirimaal suri lemmiklehm 50. eluaastal. Eesti tuntud ratsutaja Jüri Villemsoni POOLUS pandi igavesele unele 35. Eluaastal · Põllumajandusloomadel tuleb kasutusiga käsitleda vaid suguloomade, aga ka piimaveistel. · Sugusigu ja -lambaid praagitakse tavaliselt 3. või 4. eluaastal, so. täiskasvanuks saades. · Keskmiselt praagitakse lehmad pärast 3. laktatsiooni, kuid 4. laktatsioon peaks olema kõige suurema jõudlusega. · Paljudel juhtudel on lühikese kasutusea põhjuseks loomade praakimine aretuslikel eesmärkidel, järgmine põlvkond on suurema aretusväärtusega 32. Pml aretuse seaduse põhiseisukohad (1) Aretusloom käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusloom, keda kasvatatakse aretuse eesmärgil. Aretusloom võib olla tõupuhas aretusloom või ristandaretusloom.
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps,
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika (4,0 EAP) Eksam Kordamisküsimused 1. Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) – sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2
peamiselt veistel, aga ka väikemäletsejatel ja sigadel. Piimaga väljutatakse palju Ca ja P, mille tulemusena häirub Ca/Mg suhe ning Ca sisaldus langeb < 1,75 mmol/l. Tiinuse lõpul tekitab Ca-liig ratsioonis alimentaarse hüperkaltseemia, mis pidurdab parathormooni ja stimuleerib kaltsitoniini sekretsiooni, Ca-liig salvestatakse luudes. Cavahetuse hormonaalne regulatsioon on aeglane, poegimise ajal on veres vähe parathormooni, Ca mobiliseerimine luudest on mitteküllaldane. Alanud laktatsioon langetab Ca sisaldust veres veelgi. Kliinilised tunnused: teadvuse kadu, halvatus, tetaania. 3. osaline poegimishalvatus e. paresis puerperalis eelmise kergem vorm: täheldatav maaslamamaisena ilma kooma ja tetaaniata. Põhjus Ca/Mg suhte muutused vereplasmas. Iatrogenne haigus- loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel-
seedejääkide väljutamine organismist 26. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. (Железа внутренней секреции). Sisenõre süsteem kontrollib – Arengut ja kasvu – Energia regulatsiooni (säilitamine ja mobiliseerimine) – Homöostaasi (vedelikud, ioonid) 54 – Reproduktsiooni (sugu, rasedus, laktatsioon) – Vastus stressile -Füsioloogiliste vajaduste tunnetamine ja signaali vahendamine sihtrakkudele Sisenõre näärmed sünteesivad ja säilitavad hormoone. Need näärmed omavad füsioloogilisi vajadusi “tunnetavat” ja signaali vahendavat süsteemi, mis reguleerib hormooni biosünteesi, talletamist ja vabastamist tagasiside mehhanismide kaudu sihtrakkudelt. Sisenõre vs närvisüsteem • Põhilised regulatoorsed süsteemid kehas
Karjatamisperioodi alguses(maikuus) piimatoodang jällegi suureneb seoses värske rohu söömisega. Seega on laktatsioonikõver kahe sügis talvel poeginud lehmadel kahe tõusuga. Kevadel ja suvel poeginud lehmadel on see ühe tõusuga. Laktatsioonikõver on pärilik ja seda tuleks arvestada noorveiste valikul. Piimatoodang lehmal suureneb kood vanusega. Esimest korda poeginud (I laktatsioon)lehmade piimatoodang moodustab tavaliselt 60-70 % ja teise laktatsiooni toodang 70-80 % täiskasvanud lehmade piimatoodangust. Noortel lehmadel kulub osa söötadega saadud toitainetest kehamassi juurdekasvuks. Kõrgeima toodangu annavad lehmad tavaliselt 4...7 laktatsioonil, mil nad on 7...10 aasta vanad. Piimajõudlust mõjutab ka lüpsireziim. Lehmi tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel, et neil kujuneksid välja refleksid, mis mõjutavad piima eritumist.
· Ideaalne poegimisvahemik- 365 päeva · Laktatsiooniperiood- ca 305 päeva, 10 kuud (märts-dets. lõpp) · Kinnisperiood- ca 40-60 päeva, jaan., veebr. · Uuslüpsiperiood e mittetiinelt lüpsi periood- ca 210 päeva- märts, aprill, mai, juuni, juuli, aug, sept kokku 7 kuud, peamine erinevus võrreldes lehmaga, kellel see optimaalne 40-82 päeva (1,5-2 kuud) · Tiinelt lüpsiperiood- ca 90 päeva, okt., nov., dets · Piimakitse laktatsioon · Kitse optimaalseks laktatsiooniperioodi pikkuseks on 10 kuud · Kits võib edukalt lakteerida ka 18 kuud ja seejuures paaritatakse teda üks kord üle 2 aasta · Sel juhul kaotatakse noorloomade arvus, mis läheksid karja täienduseks · Kitsedel esineb nn. vale tiinust, kus emaskits näitab oma välistunnuste järgi, et on tiine, aga tegelikult mitte · Kitsede masinlüps · Tavaliselt ehitatakse lüpsiplatform, millele kitsed lähevad kaldteed mööda, mis ei tohi
annaabi.ee 
