60µm suuruseks. Vana traditsioon on lubja kustutamine liivaga segatult (ingl.k. coarse stuff). Selline lubja ja liiva varajane ja kõrgetemperatuuriline kokkupuude niiskes keskkonnas katab liivaterad lubjapastaga moel, mida pole võimalik saavutada tavalise segamisega. Ka segamisel oli varem sügavam tähendus: mördisegu klopiti, kolgiti ja tambiti igatmoodi. Selline tegevus suurendab üldist lubja täiteaine kontakti ja tihendab massi, eemaldades liigse vee. Viimane on oluline, kuna veesisaldusest sõltub oluliselt mördi ruumalamuutus kuivamisel.
Mis on mesi? - Mesi on aromaatne, tiheda konsistentsiga, magusa maitseline, õhukeses kihis läbipaistev siirupi taoline vedelik. Mille poolest erineb mesi nektarist? Nektaris ülekaalus liitsuhkrud, mees lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos); nektaris 70% vett, mees 20% Mis mõjutab mee kristalliseerumist? Temperatuur(külmas kristal. kiiremini, soojas aeglasemalt), glükoosi sisaldus(kristalliseerub kiiresti), fruktoosi sisaldus(aeglaselt). Millest sõltub mee väärtus? Nektari veesisaldusest(millest mesi on valmistatud) ja mesilaspere tugevusest(suurusest). Milline on mee säilitamise optimaalne temperatuur? Mitte üle +10°C. Millisel temperatuuril võib mett sulatada, et kasulikud ained ei laguneks? Alla +40°C. Mis on õietolm? Õietolm on mikroskoopiliselt väiksed moodustised (terakesed) mis kujutavad endast taimseid meessugurakkusid. Milliseid elutegevuseks vajalikke aineid saavad mesilased õietolmust? Vitamiinid, mineraalsoolad, valgud, rasvad.
1 21.1 4.2 6000 98 0,45 14.2 31.6 20 21.2 20.1 21.1 Immu- 8 20.1 21.2 4.2 6000 83 0,45 14.1 31.3 tatud 20.1 21.1 20.1 20.75 9 20.25 20.85 4.20 7000 79 0,45 16.7 37.1 20.2 20.8 8 5.1. Graafikud Graafik 1. Puidu survetugevust sõltuvalt veesisaldusest. 80.00 74.5 70.00 69.3 66.9 67.2 62.2 62.2 60.00 Survetugevys, [N/mm²] 50.00 40.00 30.00
M 2,01 1,88 8 U 2,14 2 2,13 2,01 4,30 7000 90 0,45 16,3 36,2 T 2,15 2 A 9 2,09 1,95 T 2,06 1,94 U 4,05 7000 90,5 0,45 17,3 38,4 2,07 1,95 D Graafik 1. Puidu survetugevuse sõltuvus puidu veesisaldusest Puidu survetugevuse sõltuvus puidu veesisaldusest 80 74.4 75.7 70.1 70 67.6 60.7 60 54.3 50 Survetugevys, [N/mm²] 40
jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõimest, veesisaldusest, vigastatud tärkliseterade hulgast, taigna valmistamise meetodist ja seadmetest, leiva kvaliteedinäitajatest. Töökäik: tsentrifuugitopsi kaalutakse 0,4 g jahu ning lisatakse 4 ml destilleeritud vett. Topsi sisu segatakse klaaspulgaga, mis segamise lõppedes pestakse 1 ml destilleeritud veega. Tops jäetakse seisma 15 minutiks, misjärel proov tsentrifuugitakse 15 minutit. 15 min möödudes valatakse tsentrifugaat ära ning tops jäetakse 10 minutiks nõrguma (põhjaga ülespoole). Pärast
filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett Transpiratsioon: on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula Konsistents: oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda Plastilisuspiir: voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Paisuvus: on mulla omadus niiskumisel oma mahtu suurendada Plastilisus: on mulla omadus muuta välisjõudude mõjul ilma purunemata oma kuju Kleepuvus: mulla omadus teatud veesisalduse juures mitmesugustele esemetele kleepuda
filtratsioonikoefitsient- vee hulk mis läbib sekundis 1m2 veejuhtivus, - pinnase omadus lasta vett läbi pooride aurumine, - on protsess mille käigus vesi läheb vedelast olekust gaasilisse sublimatsioon, - lume või jää aurumine ilma vahepealase vedela olekuta evapotranspiratsioon, - mulla ja taimede pinnalt aurunud vesi kokku transpiratsioon, - veeaurumine taimedest konsistents, - mulla voolavus aste, oleneb veesisaldusest, välisjõududest, taimedest jaguneb: tahke, pooltahke, plastiline, voolav kahanemispiir, - voolavuse astmete vahel olevad piirid plastilisuspiir, voolavuspiir, paisuvus, - omadus mulla niiskumisel mahtu suurendada plastilisus, - omadus muuta välisjõudude mõjul kuju ning jõu lõppedes taastada esialgne kuju kleepuvus, - omadus teatud veesisalduse juures esemetele kleepuda sidusus, - mulla võime osutada vastupanu välisjõududele mis proovivad osakesi üksteisest lahutada
ja lõhestavad puitu radiaalselt. EHITUSMATERJALID 7 TIHEDUS JA ERITIHEDUS Eritihedus (erimass) – rakuseina materjali erimass 1,5 g/cm3. Väikeseid kõikumisi põhjustab mineraalainete sisaldus puidus Tihedus (mahumass)– eri puiduliikidel erinev • Tihedus sõltub oluliselt veesisaldusest (hügroskoopsus) • Standardniiskus w= 12% • Enamasti alla 1000 kg/m3 (haab 340; kuusk 460; mänd 530, kask 640; saar 680, tamm 720 kg/m3). • Balsa tihedus 176 kg/m3 ja lignum vitae tihedus 1230 kg/m3. Näiteks balsa tihedus võib varieeruda 40…320 kg/m3. EHITUSMATERJALID 8 SOOJAJUHTIVUS (THERMAL CONDUCTIVITY)
haab - eesti puudest kergeim, pehme, poorne, hästi töödeldav Puidu füüsikalised omadused *veesisaldus - puidus oleva vee ja kuiv puidu kaalu suhe 1. kapillaarvesi 2. hügroskoopne vesi 3. keemiliselt seotud vesi {toores puit >35%; poolkuiv puit 20-25%; õhkkuiv puit 15-20%; toakuiv puit 8-13%} Mahumuutused veesisalduse muutumisel: radiaalsuunas 2-6%; tangensiaal suunas 5-10%; telgsuunas 0,1-0,3% *tihedus - eri liikidel erinev (sõltub veesisaldusest) *eritihedus - rakuseina erimass on 1,5 g/cm3 * soojusjuhtivus - õltub soojusvoolu suunast, veesisalduset, tiheduset, liigist ja temp. keskmine soojusmahtuvus 1,356 kJ/kg C * temperatuuripaisumine - temp muutmuise mõju puidule väljendatakse temperatuuripaisumise konfitsendiga *puidu tugevus (paine, tõmme ja surve) *tulekindlus Puidu vead ja kahjustused *praod *oksad *kasvuvead *kahjurid *mädanemine Puidu kaitse *konsturktiivsed - puit olgu tuulutatav
Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt, reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat. Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid. Toiduainete veesisaldus Pildid Wikimedia Commons Vesi on toidu oluline koostiskomponent. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Suure veesisaldusega toiduainete tarbimisel väheneb joodava vedeliku hulk. Ülevaate põhilistest toiduainete veesisaldusest annab tabel: Toiduaine Veesisaldus % Köögi- ja puuviljad 70 - 95 Kala 65 - 80 Liha 40 - 75 Piim 87 - 89 Juust 35 - 45 Või 16 - 25
esinemise korra lsaadakse maksimaalne saak. • Kergesti liikuva kapillaarveega täidetud poorsus - võetakse taimede veega varustatuse seisukohalt arvesse kõrge põhjaveeseisuga muldades, kui kapillaarvööde ulatub mullaprofiili. • aeratsioonipoorsus - sõltub mulla õhustatus, taimede ja mikroorganismide elutegevus, filtratsioon ning õhuvahetus mulla ja atmosfääri vahel. On dünaamiline näitaja, mis sõltub otseselt mulla veesisaldusest. 36. eripind - massi - või ruumalaühiku mulla tahkete osakeste summaarset välispinda ruutmeetrites. 37. eripinnaindeks - 38. veepotentsiaal - vee termodünaamiline põhinäitaja, mis iseloomustab vaba vee energia sisaldust ja vee võimet teha süsteemis tööd. 39. keemiliselt seotud vesi - mullas savimineraalidest ja huumuse koostises. 40. füüsikaliselt seotud vesi - hoiavad mullaosakesed kinni molekulaarjõududega ning see jaguneb hügroskoopsusveeks ja kileveeks. 41
2 20.0 4.04 20.0 14.0 0.04 49.5 53.5 Kuiv 6 19.9 20.0 3.98 17.0 13.0 0.04 42.7 44.4 7 20.3 19.9 4.04 11.0 48.0 0.445 27.2 61.2 8 Märg 21.0 21.2 4.45 8.0 77.7 0.445 18.0 40.4 9 20.0 20.0 4.00 10.0 54.6 0.445 25.0 56.2 5.5. Graafiliselt sõltuvus puidu veesisaldusest Tabel 5.4.4 Survetugevuse sõltuvus niiskussisaldusest 80.0 71.8 70.0 70.0 61.6 60.0 49.5 50.0 42.7 Surrvetugevus [N/mm] 40.0 42.3
mõjust. Veereziimid- *läbiuhtumine, õhuläbilaskvusega ka siis kui muld niiskub kuni *mitteläbiuhtumine, *aurumine. kapillarse veemahhutavuseni. Mulla veereziimi isel taimekasvu seisukohalt: Mulla õhumahutavus on tihedalt seotud põuakartlik(väikese veemahutavusga), õhuläbilaskvusega. Õhuga täidetud pooride maht parasniiske(suure vee mahutavusega), nõrgalt mullas. Sõltub pamiselt mulla veesisaldusest, liigniiske(toitub sademetest), tugevasti väga suure tähtsusega on mulla struktuursus. liigniiske(soostunud). Mullahorisontide teatud Aeratsiooni poorsus sõltub: mulla mehaanilisest momendi niiskuse hindamisel kasut mõistid: koostisest, lasuvtihedusest, struktuursusest, kuiv, tahe(värske), niiske, märg, vesine. niiskusest(kuivendus astmest) (liivmullal 22- Mullaviljakus-spetsiifiline tunnus ja omadus, 32%, saviliival 10-18%, savil 4-6%,
vundamendis oleval niiskusel liikuda puitkonstruktsioonidesse. Kui veesisaldus puidus tõuseb 18%-ni või üle selle, saavad seeneeosed hakata puidu pinnal arenema. Väga oluline on paigaldada seina kuivad puitmaterjalid. Madal veesisaldus ei ole määrav mitte ainult erinevate biokahjustuste vältimiseks, kuid ka mahukahanemiste vähendamiseks. Veesisaldus mängib suurt rolli rõhtpalkseinte puhul, sest radiaalsuunas on puidu mõõtmete sõltuvus veesisaldusest kõige suurem. 2.2 PUITKONSTRUKTSIOONIDE RENOVEERIMINE JA TUGEVDAMINE Enne kui hakata puitkonstruktsioone remontima, renoveerimima või tugevdama, tuleb kindlaks teha puidu seisund. Kui on kahjustusi, tuleb selgitada nende põhjus, milliste kahjustavate mikroorganismide või putukatega on tegemist ning kui kaugele kahjustus on arenenud (mitte ainult palja silmaga nähtavas osas). Järgmisena tuleb kõrvaldada vigastuse põhjustaja, eemaldada kahjustatud
Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne. Lisaks sellele sõltub veevajadus ka sööda veesisaldusest, hobuse vanusest, jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine). Seedtalitluse iseärasused Erineb tüüpilisest seedetalitlustest. Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede. Suuseede -võtab sööda mokkade ja keelega, rohu sööb väikehammastega. Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min). Maoseede - mahutab 10l
Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore. Ühes rakus moodustub üks endospoor. Seega ei ole endospoorid paljunemisvahendiks. 6. Milliseid varuaineid koguvad bakterid? Bakterid koguvad varuaineteks tärklist, glükogeeni ja polüfosfaate ning mõned ka väävlit. 7. Miks ei ole endospoorid paljunemisvahendiks? Endospoorid ei ole paljunemisvahendiks, kuna neid katavad tugevad kestad ja veesisaldus on ainult 10-30% vegetatiivse raku veesisaldusest. Seetõttu taluvad and lühiajalist kõrget temperatuuri ja kiirgust ning on vastupidavad mürgistele ainetele ja mehhaanilistele vigastustele. Endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega. 1. Kui suured on bakterid? Enamiku bakterite pikkus või diameeter on 05-3 m. Kõige väiksemad bakterid on mükoplasmad. 2. nimetage bakterite põhilised kujurühmad. 1. kerabakterid ehk kokid 2. pulkbakterid ehk batsillid 3. spiraalsed bakterid ehk spirillid 4
männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel proov 0,52,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest ja karotenoidide sisaldusest selles. Proov viiakse ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva ja hõõrutakse nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Edasi lisatakse vee sidumiseks veevaba Na 2SO4 jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Soola lisamine lõpetatakse kui on tekkinud ühtlane pulbriline mass. Pärast seda lahustatakse karotenoidid orgaanilise lahustiga ja filtritakse tekkinud lahus läbi paberfiltri mõõtsilindrisse. Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa ekstrahenti. Esimene lahusti portsjon peaks olema suurem, tesied väiksemad. Segu segatakse uhmri nuiaga ja lastakse sademel settida.
Tekstuurne sisseuhtehorisont (omane lessiveerunud muldadele) Bt Lähtekivim C Aluspõhi D Gleihorisont G Huumus-raua illuviaalhorisont - Bhf Mineraalmuldade tahke faasi tihedus: De (g/cm3) = 2,68 0,03 x Mulla lasuvustihedus: Dm (g/cm3) rikkumata ehitusega mulla 1 kuupsentimeetri või kuupmeetri absoluutkuivmass grammides või tonnides. Määratakse seda täpse ruumalaga silindritega. Nii turvasmulla kui ka raske lõimisega mineraalmulla lasuvustihedus sõltub mulla veesisaldusest. Mida märjem on see muld, seda suhteliselt madalam on lasuvustihedus. Ja mida kuivam, seda kõrgem. Olenevalt vee sisaldusest võib turvasmulla kui ka näiteks savimulla ruumala muutuda kuni 40%. Mulla pindmistes kihtides põllul mulla lasuvustihedus sõltub mulla harimisest, tallamisest jne. Pü = De Dm / De (100%) Mitu protsenti moodustavad need poorid (käigud) kogu mulla tihedusest? Mida haritum, huumusrikkam on muld, seda kõrgem on üldine poorsus. Tavaliselt on see 40-45%
mineraalide hulka, kusjuures puudub aga tugev seos kihtide vahel ja seetõttu on kristallvõre paisuv c- telje suunas. Värvus valge, hallika varjundiga, mõnikord roosakas. Kõvadus 1, erikaal umbes 2,5. Tema rohke sisalduse tõttu mullas kui teisi savimineraali ja huumust on vähe) ilmneb terve rida ebasoodsaid füüsikalisi omadusi: liiga suur kleepivus ja sidusus, madal õhu- ja veeläbilaskvus, kõrge hüdrofiilsus ja fosfaatioonide suuremas osas asendamatu neelamine. Küllalt suurest veesisaldusest hoolimata võivad taimed montmorilloniidi rikastel muldadel kannatada põua tõttu, sest vesi pole taimedele kättesaadav. VERMIKULIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Vermikuliit tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1 tüüpi trioktaeedriliste mineraalide hulka. Värvus pruun või kollased toonid, pärast kuumutamist hõbevalge, kõvadus 1-1,5, erikaal 2,4-2,7. Vermikuliiti
Olenemata sellest, et ta tardub vees, saavutab ta lõpliku tugevuse kuivanult. [3] Tema tooraineks on looduslik kips, mis on poolläbipaistev valkjas pehme mineraal, mille koostisesse võib veel lisaks kuuluda savi, liiv ja lubjakivi. Kipsi lisandite määr võib jääda 10-25% piiridesse. Suuresti sõltub kipsi kvaliteet kasutatavatest lisanditest. [3] Kipsi saamiseks tuleb looduslikku kipsi kuumutada 150-170 juures, mille käigus ta kaotab pool oma veesisaldusest. Seda väljendab valem: [3] CaSO 4 . 2 H 2 O=CaSO 4 . 0,5 H 2 O+1,5 H 2 O 8 Enne või pärast kuumutamist või samaaegselt kips jahvatatakse. Saadud mahumassiga 800-1000 pulber on sideaineks, mis kujutab endast valget või veidi hallikat värvi. Peale kipsi segamist veega CaSO 4 . 0,5 H 2 O+1,5 H 2 O=Ca SO 4 .2 H 2 O
Individuaalsed aroomiühendid Ainult 5% 8000-st identifitseeritud lenduvast ühendist mõjutavad aroomi. Lõhnaainete rühmitamine sõltuvalt nende moodustumisest: 1) Mitte-ensümaatilised 2) Ensümaatilised Mitte-ensümaatilised reaktsioonid Lõhnaainete moodustumine sõltub: 1) Prekursori keemilisest struktuurist 2) Kontsentratsioonist 3) Temperatuurist 4) Ajast 5) Keskkonnast a. pH väärtusest b. hapniku juurdepääsust c. veesisaldusest Aroomi muutust toatemperatuuril võib täheldada ainult toiduainete pikaajalisel säilitamisel. Selles on oma osa nii: 1) Rasvade peroksüdatsioonil 2) Maillard'i reaktsioonil 3) Aminohapete Streker'i lagunemisel Aroomi mitmekesisus on rikkalikum kõrgetel temperatuuridel. Mitte-ensümaatilistele reaktsioonidele on iseloomulik suure hulga lenduvate ühendite teke ainult ühe või kahe komponendi lagunemisel. Karbonüülühendid 1) Rasvade peroksüdatsioon 2) Karamellistumine
SOOJAJUHTIVUS • Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. • Soojajuhtivuse ühikuks on soojaerijuhtivus (W/(m°C) või W/(mK)), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1 h jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 1 °C. • Soojajuhtivus sõltub materjali koostisest, poorsusest, tihedusest, pooride suurusest ja nende eraldatusest, veesisaldusest ja ka keskmisest temperatuurist, mille juures soojus üle kandub. • Ehituses oleneb see ka piirdetarindis soojustusmaterjali paigutusest(n ). ▪ Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. ▪ Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuseprotsendi juures). ▪ Kiuline materjal (nt. puit) juhib soojust piki kiudu rohkem.
valmistamisel. Pressimine on vajalik juustutera liitmisel monoliidiks ja teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. Pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes riiulpressides või individuaalselt tunnel ja automaatsetes pressimisliinides. Pressimise efektiivsus sõltub rõhust, kestusest, vadaku drenaazist, juustumassi ja ruumi temperatuurist. Rõhk oleneb mõõtmetest, massist ja veesisaldusest, mida rohkem on sidumata vett, seda kergemini see eraldub. Pehmed juustud pressuvad ise, neid peab pöörama. Kõvasid juuste pressitakse surve all, rõhul 15-25 kg ühe juustu kg kohta, 1,5-4 tunni jooksul. 33. Miks ei tohi pressimise ajal ruumi temperatuur olla liiga madal? Pressimise ajal ei tohi temp olla liiga madal, sest jätkub piimhappeline käärimine. Hollandi tüüpi optimaalne 16-18 ºC, pehmetel juustudel veeldi kõrgem isepressimise ajal. 34
Nii näiteks on juurviljades ainult u. 1% proteiini, verejahus aga 80%. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid - tärklist, suhkruid, toorkiudu. Proteiinirikkad on kaunviljad, liblikõielised ja enamus loomsetest söötadest. Söötade võrdlemisel on õigem võrrelda söötade proteiinisisaldust kuivaines või õhukuivas söödas (õhu niiskusesisalduseni kuivatatud söödad), kuna naturaalses söödas oleneb proteiinisisaldus veesisaldusest. Nii näiteks on naturaalses täispiimas vähem proteiini kui põhus (vastavalt 3,3% ja 3,7%, veesisaldus vastavalt 87,5% ja 17%). Ometi ei peeta põhku täispiimast proteiinirikkamaks. Vahe saab selgeks, kui arvestada põhu ja piima proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest
Niiskuse deformatsioon- puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuuanlised praod. Puidu kuivamisel annavad väliskihid kiiremini vee ära ja tahavad seejärel kokku tõmmata, aga see on tangentsiaaljõu pärast võimatu. Seega tuleneb siit laudmaterjali ebaühtlane kuivamine hek kaardu kuivamine, tangensiaalsuuna ja radiaalsuuna kuivamise suhe on 2:1le. Puidu tihedus ja eritihedus: • Eritihedus- 1500kg/m3 • Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib puidus 2-17 kordakiirmeini kui õhus. Puidu niiskumise korral 1% kasvab soojajuhtivus 1,2%. Soojamahtuvus- puidu soojamahtuvus sõltub tihedusest ja temperatuurist. Keskmiselt on
sokolaadipruunini. Miso't lisatakse nii mahedatele puljongiekstraktidele ja suppidele kui ka kreemidele. Ka traditsioonilist sojakastet tehakse kääritatud sojaubadest. Sojaubade kääritamisel saadavast sojapiimast valmistatakse ka taimset juustu tofu't. Selle maitse on tagasihoidlik ega meenuta peaaegu üldse juustu. Konsistents varieerub pehmest zeleejast kõva, peaaegu lihataoliseni, sõltudes põhiliselt juustu veesisaldusest ning sellest, kas seda on frititud või mitte. 8 miso supp tofu Miso't ja tofu't sisaldavast toidust saavad kõhu meeldivalt täis nii taimetoitlased kui ka need, kes armastavad liha süüa, sest miso'l on rikkalikult maitsenüansse ja tofu sisaldab rohkesti valku. Riis, oad ja vetikad Riis on enamasti valge
tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel.
7. Mulla ehitus, seda iseloomustavad parameetrid (poorsus, lasuvustihedus, mulla tasakaaluline tihedus, plastilisus,sidusus, kleepuvus, mahumuutused) Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel.
peptiidideks ja aminohapeteks. Lipolüütilisi ensüüme, mis suudavad rasvamolekulidest eraldada rasvahappeid, enamik piimhappebakteritest ei produtseeri (joonis 14). Valmimise kulg avaldub juustumassi koostise, maitseomaduste ja kontsistentsi muutustes. [10] Et valmimine oleks paremini suunatav, ei tohi see toimutada liiga intensiivselt. Valmimise intensiivsus sõltub temperatuurist, pH-st (happesusest), veesisaldusest jt teguritest. Valmimise kulgu ja intensiivsust mõjutavad ka juustudele antav kuju ja suurus. Kuivainesisaldusest, mikroobidest ja ensümaatiliste protsesside intensiivsusest sõltuvalt lastakse erinevatel juustudel valmida paarist nädalast kuni paari aastani. [12] Hallitus- ja ilmakoorikuga juustude valmimisel on mikrobioloogilised protsessid üksnes bakterite toimel valmivate juustude omast märgatavalt mitmekesisemad. Mikroobirühmade areng
seotud hüdrauliliselt seotud Bituumen stabiliseerimin e Mehaaniline stabiliseerimine põhineb pinnase terakoostise muutumisel. Esamasti on tegemist jämedateralise sõmermaterjali lisemisega. Selle tulemusel suureneb oluliselt pinnase nihkekindlus ja mõningal määral ka külmakerkekindlus. Lubistabiliseerimisek sobivad kõik pinnased, milles on mölli osakesi (0,063mm) üle 20 % Sõltuvat pinnase veesisaldusest võib kasutada nii kustutamata kui ka kasutatud lupja. Lubja kogus on nõrgalt ja kekmiselt seotud pinnaste puhul umbes 5%, tugevalt seotud pinnastel oluliselt kõrgem -15 kuni 20 % Suur savi sisaldus vajab hüdroskoopsuse neutraliseerimiseks palju lupja, ki kogus on väike suureneb vaid poorsus, mille tulemusel suureneb ka vee juurdevoo. Tulemuseks on külmakelisuse suurenemine. Lubja raksioon savika pinnasega on aeglane, mistõttu soovitud tulemus ei selgu 10 nädalat.
Need on plastsuspiir (rullpiir) ja voolavuspiir. Plastsuspiir (rullpiir) - wp - on niiskusesisaldus, mille tühisel vähenemisel pinnas läheb üle poolkõvasse olekusse. Plastsuspiir-Veesisaldus, mille puhul selle väikenegi vähendamine muudab plastse savi kõvaks. Voolavuspiir - wL - on niiskusesisaldus, mille tühisel suurenemisel pinnas muutub voolavaks. 8. VOOLAVUSARV IL, VALEM JA LÜHIKE SELGITUS. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Voolavusarv I , valem ja lühike selgitus. L Voolavusarv arvutatakse Voolavuspiiri ja plastsuspiiri kaudu. Selle järgi määratakse kas pinnas on Kõva, Poolkõva, Sitke, Poolpehme, Pehme, Voolav. 9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse,mis väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu
Eestis lubjakivikillustik, harvem graniit ja dolomiit Max jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Teralist koostist kontrollitakse sõelumisega Graniitkillustiku survetugevus peab oleam 80, paekillustikul 30 N/mm2 VESI Peab olema joogiveekõlbulik Merevett võib kasutada, kui soolade sisaldus ei ole suurem 2% Plastus Betoonisegu plastsus oleneb: veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjali terade kujust ja plastifikaatorite sisaldusest Katsetakase Abramsi koonusega Betooni tugevuse arvutamine: R28=A*Rt(T/V-0,5) R28 – eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt Rt – tsemendi tugevusklass T/V - vesitsement teguri pöördväärtus A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti Betooni koostise määramise meetodid Tabelimeetod
3. toitainete kättesaadavus. Ressursside omastamist takistavad taimedest lähinaabrid. Sellest, kui hästi suudab taim vajalikke ressursse kätte saada, sõltub taime ellujäämise edukus (Saarma 2011). Vesi on taimede kasvuks hädavajalik. Kuna taimed omastavad mineraalseid toitelemente ainult vees lahustunutena, siis on konkurents vee enda ja seal lahustunud toitainete pärast sageli eristamatu. Vee omastatavus sõltub: 1. mulla temperatuurist, 2. aeratatsioonist, 3. mulla veesisaldusest, 4. kättesaadava vee vormist. (Miidla 1984) Taime veedefitsiit ilmneb tavaliselt taime gaasivahetuse ja fotosünteesi kaudu. Fotosünteesi efektiivsusest sõltub otseselt taime kasv. Vee- ja toitainetedefitsiidi tingimustes vähendab taim investeerimist võsude kasvu. Fotosünteesiproduktid suunatakse eelistatult juurtesse, millega reeglina suureneb vee kättesaamine pinnasest. Samuti tajuvad taimed toitainete olemasolu mullas ja suunavad aktiivselt oma juurte
enne külvi ja vahetult enne külvamist paberi peal kergelt kuivatada. Näiteks herneste ja põldubade leotamine on üsna levinud meetod, kuid ka porgandiseemnete puhul soovitatakse hoida neid vees niikaua, kuni ilmuvad idud väikesed valged täpid seemnete otstes. (Kjell, 1992:36-37) Hapniku puudus põhjustab enamikul juhtudel seemnete puhkeseisundisse minekut, mis tähendab, et seeme jääb ootama idanemiseks paremaid tingimusi. Hapniku kättesaadavus seemnetele oleneb mulla veesisaldusest, sest vees liigub hapnik tuhandeid kordi aeglasemalt kui pinnases olevas õhus. Valgus on temperatuuri järel järgmine keskkonnategur, mille järgi seemned õige idanemisaja ja oma asukoha pinnases ära tunnevad. Asukoht pinnases on eluliselt oluline just väikeste seemnetega liikide puhul. Liiga sügaval pinnases olles pole väikestel seemnetel mõtet idanema hakata, sest ellujäämise tõenäosus on väga napp.
8) m 4 - m1 - m3 + m 2 Vajaliku täpsuse saavutamiseks peab kasutama destilleeritud ja keetmisega deaereeritud vett ning kõik kaalumised tegema ühesugusel temperatuuril (20° C). Vees lahustunud gaase võib eraldada ka vakumeerimisega. Viimane moodus on ainuvõimalik, kui vees lahustuvate pinnaseosakeste puhul kasutatakse muud vedelikku näiteks petrooleumi. 2.11.3 Veesisaldus e. niiskus w Pinnase veesisaldusest sõltuvad otseselt savipinnase mehaanilised omadused. Samaaegselt on ta üks lihtsamini määratav pinnase omadus. Seepärast tehakse veesisalduse määranguid geotehnilisel uurimisel võimalikult suurel hulgal. Veesisalduse (mõnikord nimetatakse vene keele terminoloogia mõjul ka niiskuseks) mõistet kasutatakse paljudel erialadel, kuid selle tähendus võib olla erinev. Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. Joonisel 2
kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem. Kuivenduskraavide sügavus oleneb suurel määral pinnasest. Et rasketes pinnastes toimub äravool peamiselt maapinda mööda, siis tuleb kraavide sügavus projekteerida siin väiksem kui keskmistes ja kergetes pinnastes. Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema. Lõpuks tuleb arvestada ka kraavides muda ja veekihi sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja selle põhi ei rohtu tugevasti.
ja selle võimalik kõikumine) 36. Milline on vaiade liigitus materjali järgi määramine surupenetreerimise andmete alusel. 27. Millest sõltub külmakerkeohtlikus (5) (4)? Monteeritavast raudbetoonist rammvaiad, 46. Kirjeldage vaia kandevõime määramist · Pinnase lõimisest, nõukogude ajal muud ei kasutatud Monoliitsed dünaamilise katsega Tavaline dünaamiline katse · Veesisaldusest, raudbetoonist vaiad Terasest rammitavad või seisneb ühest rammivasara löögist põhjustatud · Vee kapillaartõusu kõrgusest, vibreeritavad vaiad. Viimastel aastatel on vaia vajumi vaste mõõtmises. Fikseerida tuleb · Pinnasevee tasemest hakanud kõige rohkem maailmas levima. ka vasara langemiskõrgus ja kaal. Mehaanilise
atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral
heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada. 9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest, pinnasevee tasemest, kapillaartõusu kõrgusest, külmumissügavusest. Pinnase külmumissügavust mõjutavad väliskliima, pinnase omadused, eelkõige soojajuhtivus, hoone omadused, maapinna omadused (lumikatte paksus, taimestik maapinnal) Geoloogiline uuring - uuritava maaala andmed, töömetoodika - pinnase tüüp ja kihilisus, mahumass ja suhteline tihedus või tugevus - pinnasevee tase või poorivee profiil
Nimelt mitme sekundi jooksul vajub betoonisegu pind tasaseks. Selle alusel saab betoone liigitada jäikadeks, väheplastseteks, plastseteks ja valubetooniks. 1. Jäik betoon on omadustelt vähese mikropoorsusega. 2. Betooni koostises on vähe vett ning on raske paigaldada. 3. Plastne betoon keskmise veesisaldusega ning enim kasutustleidev. 4. Valubetoon on rohke veesisadusega ja piisavalt vedel, et voolab omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb veesisaldusest, tsemendi hulgast, tsemendi liigist, täitematerjalide terade kujust, plastifikaatorite sisaldusest. Betooni tugevus on raskebetooni üks tähtsamaid omadusi. Seda kontrollitakse 28 päeva pärast proovikeha kivistumist normaalsetes tingimustes. Betooni survetugevus on tõmbetugevusest 8-15 korda suurem. Just tänu sellele kasutatakse betooni just survet vastu võtvates tarindites. 1.23 Betooni seguvahekord 1 : 0,8 : 2,4 : 5,2 on suhtarvude rida
b) termilist töötlemist atmosfääri rõhul (temperatuuril ligikaudu 80oC ja suhtelisel niiskusel 90...100%; c) autoklaavimist. Kivinemist kiirendavate lisandite kasutamine Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid betooni lõpptugevus väheneb. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline, korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30% sõltuvalt miinustemperatuurist ja betooni veesisaldusest. 8. Betooni klassi ja margi mõiste. Tugevusklass (p 1.4). Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassideks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väärtustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega garanteeritud suuruse järgi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks betooni
Kasutada (N: peen ja tolmliiv) osakestest teradest. Pinnas eeldab osakeste vahelisi nõrku seoseid, kuid kaljul destilleeritud vett ja ühtset temperatuuri. 1.5.3. Vee külmumine pinnases Vee maht külmudes suureneb ~9%, on koostisosad tugevalt seotud. Pinnaste deformeeritavus on väga suur, surve- 1.3.3 VEESISALDUS EHK NIISKUS w. Pinnase veesisaldusest sõltuvad põhjustades pinnase mahu suurenemist ja külmakerkeid. Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe
Dm mulla lasuvustihedus m absoluutkuiva mulla mass silindris (g) V silindri maht (cm3) Mulla lasuvustihedus sõltub: 1) mulla lõimisest 2) huumusesisaldusest (mida huumuserikkam seda kobedam) 3) struktuuri vastupidavusest 4) lasuvuse iseloomust (osakeste asetus üksteise suhtes) 5) sademetest (sademeid rohkem, tihedus väiksem) 6) bioloogilisest aktiivsusest 7) kasvatatavast kultuurist (väikesejuureline kultuur orgaanikat vähem ja muld tihe) 8) mulla veesisaldusest (rohkem vett, hõredam) Tasakaaluline lasuvustihedus igal mulla on oma iseloomulik lasuvutihedus milleni muld on võimeline loodulikes tingimustes tihenema Korrelatsioonianalüüs näitas, et kobestusjärgne lasuvustihedus on seda madalam, mida kõrgem on mulla huumusesisaldus, mida rohkem on üle 1 mm läbimõõduga mullaagregaate ja füüsikalise savi sisaldus. Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima!
On termoresistentsed. Endospooride paiknemine rakus: Terminaalselt ja paisutab rakku (plektridiaalne spoor). Clostridium tetani. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. Külgmiselt. B. laterosporus. Endospoori omadused: 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis 121oC juures. 2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Spoori mRNA sisaldus on madal. 5. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 6. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsiensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti
Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapmiku neelamine väheneb ja taim sureb. Alumine temp piir on alla -10kraadi. Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine veesisaldusest ning valkude hüdratsioonist. Valgus mõjub roheliste taimede hingamisele erigususelt. 3. Glükolüüs ja käärimine. Glükolüüs on glükoosi anaeroobne katabolism. Glükolüüs kulgeb kuni püroviinamarihappe tekkeni taimedel ja loomadel ühte moodi. Peale viimase tekkimist moodustub taimedes etanool, mis on ka taimede glükolüüsi lõpp-produktiks. See ongi käärimine. Glükolüüs toimub tsütoplasmas.
Varasel läbikülmumisel betooni tugevuse kasv lakkab. Ülessulamisel see küll jätkub, kuid be- tooni lõpptugevus väheneb. Kui esmase külmumise ajaks betoon on saavutanud ligikaudu 70% oma 28-päevasest tugevusest, siis külmumine lõpptugevust ei mõjuta. Betooni tugevust vähendab paljutsükliline dünaamiline koormus kuni kaks korda (sõltuvalt koormuse asümmeetriategurist σmin /σmax); korduv läbikülmumine ja ülessulamine kuni 30% sõltuvalt miinustemperatuurist ja betooni veesisaldusest. 1.4 Betooni klassid ja margid Projekteerimisel etteantavaid betooni kvaliteedi põhilisi näitajaid nimetatakse betooni klassi- deks või markideks. Klass või mark on betooni antud kvaliteedinäitaja üks normeeritud väär- tustest. Klass määratakse selle näitaja teatud tõenäosusega (tavaliselt 95%) garanteeritud suuruse jär- gi, mark selle näitaja keskmise suuruse järgi. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide korral on peamiseks betooni kvaliteedi näitajaks be-
Nihe toimub seal, kus kõige suuremad nihkepinged on saavutanud piirväärtuse. Nihketegevus sõltub peamiselt kahest tegurist: 1.pinnaseosakeste omavahelisest hõõrdumisest; 2.pinnaseosakeste kohesioonist ehk nidususest. Vastupanu, mis takistab seejuures osakeste vastastikust nihkumist nimetatakse nidususeks. Nidusus sõltub eelkõige molekulaarjõududest pinnaseosakeste vahel, pinnase mineraloogilisest koostisest, veesisaldusest ja terastikulisest koostisest. Hõõrdumine pinnaseosakeste vahel sõltub osakeste karedusest ja kokkusuruvast jõust. Tasapinnaline nihe Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks
limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. Mis roll on endospooridel? Puhkevorm, mis moodustatakse ebasobivate tingimuste üleelamiseks. Endospoori omadused, termoresistentsus. Kui kaua säiluvad endospoorid idanemisvõimelised ja millest säilumine sõltub? 1. Endospoor on väga termoresistentne. Termoresistentsus tuleneb spoori väga väikesest veesisaldusest ja temas sisalduvast dipikoliinhappest. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis 121oC juures. Kui autoklaavi ei ole, aitab tündaliseerimine 2. Spoor talub hästi kiirgust, kuivust ja toksikante. 3. Spoori metaboolne aktiivsus on madal. 4. Makromolekulide sünteesi spooris ei toimu. 5. Spoor sisaldab ühe koopia kromosoomi, ribosoome, tRNAsid ja osasid ensüüme (glükolüüsi ensüümid ja katalaas näiteks), varuvalke. Spooris on ka rohkesti fosfoglütseraati
Enamasti on vajalik sulundseinte rajamine. Agressiivse pinnasevee korral on vajalik konstruktsioonide kaitsmine. Allapoole pinnasevee taset ulatuva keldri puhul on vajalik hüdroisolatsioon või veetaseme püsiv alandamine. Kõik see suurendab ehitise maksumust ja pikendab ehitamise aega. 4.3.4 Pinnase külmumise arvestamine Pinnase külmakerkeoht sõltub väga paljudest teguritest: - pinnase terastikulisest koostisest, - veesisaldusest, - kapillaartõusu kõrgusest, - pinnasevee tasemest, - külmumissügavusest, Külmakerke suurust mõjutab suhteliselt vähe vee jäätumisel tekkiv mahu 9 protsendine suurenemine. Näiteks 100 0,5 m paksuse veega küllastunud kesktiheda 80
väikseid süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab enamuses vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhutavat -amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevat, lipiide lõhustuvat lingvaallipaasi. Süljes esinev limaaine mutsiin muudab toidupala libedamaks ja neelatavamks. Sülg hoiab suu limaskesta niiskena, mis on vajalik kõnelemisel. Süljehulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljenäärmete toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui pH langeb alla 5, muutub -amülaas inaktiivseks. Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine. Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl on happeliste reaktsionidega. Maomotoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid
annaabi.ee 
