Eesti joogivesi (0)

Eesti joogivesi
 
Eestis tehakse joogivett pinnaveest vaid Tallinnas ( Ülemiste järv) ja Narvas (Narva jõgi ). Mujal saadakse seda põhjaveest .Protsentuaalne jagunemine on 15% ja 85%.
Pinnavee puhastamine on tehnoloogiliselt keeruline. Niisugusesse vette ei tohi doseerida kloori, nagu on seda Tallinnas alates 1927.aastast tehtud. Tol ajal ei teatud, et sel viisil tekivad vette organismi kahjustavad kantserogeensed (vähkitekitavad) ühendid. Sellele jõuti jälile alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga.
Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi .
Eesti veed on tavaliselt happelised . Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist . Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse.
Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus . Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Sealhulgas ka Eestis välja töötatud suhteliselt lihtne ja odav firma OÜ Water Technology Partners poolt patenteeritud tehnoloogia . 
 
Vee üldiseloomustus
Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast ligi 3/4. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi .
Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik.Vesi külmub (tahkub) 0°C ja keeb 100°C. Temperatuuril 4°C on vee tihedus suurim:1g/cm3. Jää tihedus on 0,92 g/cm3. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises.
Vee kolme oleku korral erinevad molekulide paigutus , vahekaugused ja seega ka molekulidevahelised jõud.
Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt, reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat.
Et vesi on hea lahusti, siis lahustab ta kokkupuutumisel teisi aineid.
Toiduainete veesisaldus
 
 
 
 
 Pildid Wikimedia Commons
 
Vesi on toidu oluline koostiskomponent. Inimene saab vett jookide ja toiduga. Suure veesisaldusega toiduainete tarbimisel väheneb joodava vedeliku hulk. Ülevaate põhilistest toiduainete veesisaldusest annab tabel:
 
Toiduaine
Veesisaldus %
Köögi- ja puuviljad
70 - 95
Kala
65 - 80
Liha
40 - 75
Piim
87 - 89
Juust
35 - 45
Või
16 - 25
Jahu ja jahusaadused
12 - 14
Leib ja sai
35 - 50
Suhkur
0,1
 
Mõningane hulk vett tekib organismis ka ainevahetusel. Seda vett nimetatakse endogeenseks ehk metaboliitveeks. Sellise vee koguhulk sõltub toidu koostisest. Päevas sünteesitakse inimorganismis keskmiselt 300-400 ml endogeenset vett ehk umbes 15% kogu vajaminevast veest.
Joogiks ja toiduvalmistamiseks tarbitav vesi peab olema tervisele ohutu, aga ka lõhnata, värvita, kõrvalmaitseta. Teiste sõnadega, vesi peab vastama kehtestatud vee standarditele.
Vee ja selles lahustavate ainete kadu esineb nii toiduainete külm- kui ka kuumtöötlemisel, külmutatud toiduainete sulatamisel ja soolatud toiduainete leotamisel. Tangainete ja makaronide keetmisel seotakse vett, nende toiduainete mass suureneb. See on tingitud neis sisalduva tärklise kliisterdumisest, mille käigus seotakse vett.
Toidu ostmine , valmistamine ja säilitamine eeldab tarkust.Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas alates taime- ja loomakasvatajatest kuni töötlejate, müüate ja tarbijateni.
 
Vee keemilised omadused
 
Vesi on keemiliselt aktiivne aine, mis reageerib paljude ainetega juba toatemperatuuril.
*Metallide reageerimine veega toimub vastavalt pingereale.
Toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2
Kõrgemal temperatuuril veeauruga: 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2
*Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid ( leelised ): Na2O + H2O= 2NaOH
*Mittemetallioksiidiga reageerimisel saadakse happeid : SO2 + H2O= H2SO3
* Vesi on neutraalne ühend, mis väga vähesel määral annab lahusesse H+ ja OH- ioone: H2O=H++OH-
Et vastasnimeliste ioonide arv on võrdne, siis on puhtal veel pH=7.
* Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid):
CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH + C2H5OH
Vee funktsioonid organismis
 
Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3.Seega täiskasvanu kehas on 40-50 liitrit vett.Kuna meestel on lihaskoe mass suurem ja veerikkam, siis on meeste organismis rohkem vett -65%, naistel -55%. Aastatega vee sisaldus organismis väheneb.
 
Vesi jaotub organismis ebaühtlaselt. Veerikkamad on bioloogilised vedelikud, nagu maomahl. sülg, veri , uriin jt.Kõige veevaesem on hambavaap. Oluline osa organismi üldises veesisalduses on rasvkoel. Mida rohkem on rasvkudet , seda vähem on organismis vett.
Vesi täidab organismis mitmeid olulisi funktsioone:
*on universaalne lahusti, mis aitab toitainete transportimist ja omastamist ning ainevahetust;
*loob tingimused eluprotsesside normaalseks kulgemiseks, aitab säilitada hapete-aluste tasakaalu, keskkonna pH jms;
*osaleb ensümaatilistes reaktsioonides ja aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid
Vee defitsiit organismis tekib puuduliku juurdetuleku või suurenenud eritumisel (nt. tugev higistamine), samuti haigusliku seisundi puhul. Tervise seisukohalt on vajalik organismi veebilansi tasakaal, selle rikkumine kutsub esile häired organismi toimimises.
Teadlaste seisukoha järgi peab joogivesi kindlasti sisaldama kaltsiumi ja magneesiumi. Magneesium on oluline südametegevuse, kaltsium vajalik luustikule ning lihastele .