Puidu katsetamine (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusmaterjalid

5 VÄGA HEA

Ehitusmaterjalid
Laboratoorne töö nr.7
2017 / 2018
Puidu katsetamine
EAEI-31
Tanel Tuisk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Puidu katsetamine

Töö eesmärk

Määrata erinevates keskkondades puidutükkide omadusi

Katsetatud ehitusmaterjalid

Puit – kuusk . Töötlemata väljalõige puitunud taimekoest.

Kasutatud töövahendid

Kaal – puidutükkide masside leidmiseks
Nihik – katsekehade mõõtmiseks
Hüdrauliline press – katsekehade survetugevuse mõõtmiseks

Katsemetoodikad

Veesisalduse määramine

Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil.
Valem 4.1.1
kus, m1 – proovikeha mass enne kuivatamist, g;
m – proovikeha mass peale kuivatamist, g;

Tiheduse määramine

Puidu tihedus kg/m3 antud veesisaldusel arvutatakse Valem 4.2.2 abil.
Valem 4.2.2
kus, mw – proovikeha mass, g;
– proovikeha mõõtmed, cm;
Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga.
Valem 4.2.3
kus, – redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelistTabel 4.2.1.
Redutseerimiskoefitsiendid puidu tiheduse ümberarvutamiseks standardniiskusel 12% Tabel 4.2.1

Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Veesisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu

Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 × 20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm.

Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm. Katsetamisel koormatakse proovikeha ühtlaselt ja mitte väga suure kiirusega.
Survetugevust arvutatakse valemiga
Valem 4.3.4
kus, P – purustav jõud, N;
a, b – ristlõike parameetrid , cm;
Peale katsetamist määratakse proovikeha niiskussisaldus. Saadud survetugevus arvutatakse ümber standardniiskusele:

kui proovikeha niiskussisaldus on alla hügroskoopse piiri (30%) kasutatakse valemit Valem 4.3.5:
Valem 4.3.5
kus, – parandustegur, α=0,04;
– survetugevus veesisaldusel w % [N/mm2];
2) kui veesisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit:
Valem 4.3.6
kus, – redutseerimiskoefitsient, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40.

Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi:

Kuivatatud püsiva massini 105°C juures,
Õhkkuivasid,
Vees immutatuid.

Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W – W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid.

Katsetulemused

Puidu liik: kuusk

Niiskussisalduse määramine

Proovi-keha nr.
Puidu olek
Proovikeha mass, g
Niiskuse sisaldus, [%]
Keskmine [%]
mass enne kuivatamist
pärast kuivatamist
1
Kuiv
4.36
4.36
0
0
2
5.36
5.36
0
3
4.87
4.87
0
4
Õhk-Kuiv
5.20
4.57
13.8
13.6
5
7.00
6.14
14.0
6
5.40
4.78
13.0
7
Märg
10.2
6.89
48.0
60.1
8
11.0
6.19
77.7
9
9.54
6.17
54.6
Tabel 5.2.2

Tiheduse määramine

Proovi-keha nr.
Puidu olek
Mõõtmed [mm]
Maht, [cm3]
Mass, [g]
Tihedus, [kg/m3]
a
b
h
antud niiskusel
niiskusel 12%
1
Kuiv
20.3
20.0
28.1
11.4
4.8
421
424
2
20.0
20.0
30.2
12.1
6.0
497
497
3
19.6
19.9
29.5
11.5
5.6
487
482
4
Õhk-Kuiv
19.8
20.3
29.2
11.7
5.2
443
440
5
20.2
20.0
30.0
12.1
7.0
578
574
6
19.9
20.0
30.3
12.1
5.4
448
446
7
Märg
20.3
19.9
30.3
12.2
7.6
621
625
8
21.0
21.2
30.3
13.5
6.9
512
514
9
20.0
20.0
30.1
12.0
6.8
565
569
Tabel 5.3.3

Survetugevuse määramine piki kiudu

Proovi-keha nr.
Puidu olek
Ristlõike mõõtmed [mm]
Ristlõike pindala, [cm2]
Purustav jõud [kN]
Niiskuse sisaldus [%]
Survetugevus [N/mm]
a
b
fS,W
fS,12
1
Kuiv
20.3
20.0
4.06
25.0
0.0
0.04
61.6
32.0
2
20.0
20.0
4.00
28.0
0.0
0.04
70.0
36.4
3
19.6
19.9
3.90
28.0
0.0
0.04
71.8
37.3
4
Õhk-Kuiv
19.8
20.3
4.02
17.0
13.8
0.04
42.3
45.3
5
20.2
20.0
4.04
20.0
14.0
0.04
49.5
53.5
6
19.9
20.0
3.98
17.0
13.0
0.04
42.7
44.4
7
Märg
20.3
19.9
4.04
11.0
48.0
0.445
27.2
61.2
8
21.0
21.2
4.45
8.0
77.7
0.445
18.0
40.4
9
20.0
20.0
4.00
10.0
54.6
0.445
25.0
56.2
Tabel 5.4.4

Graafiliselt sõltuvus puidu veesisaldusest

Graafik 5.1

Järeldused

Katsekeha, millega katseid sooritati oli kuuse puidu tükk. Katsekehad olid peamiselt ristlõikega 20x20 mm. Nende kehade niiskusesisaldused olid erinevad vastavalt tüübile, mis anti enne katsetamist. Võeti kuivad, õhk-kuivad ja märjad puidu tükid, millega katseid sooritati.
Survetugevused olid väiksemad nendel kehadel , mille niiskuse sisaldus oli suurem nagu Graafik 5.1 -l paista on. Katsekehadel, mis olid märjas keskkonnas ehk vees, oli kõige nõrgem survetugevus ning nendele vajalik purustav jõud oli ka väiksem. Õhk-kuivadel katsekehadel oli natuke suurem survetugevus ning kuivadel kõige suurem.
Katsekehade niiskuse sisaldust ja survetugevust saab liigitada ka aastaringide arvudega . Kehadel, millel oli rohkem aastaringe olid suurema survetugevusega ning need kehad võtsid märjas keskkonnas vähem niiskust vastu ehk nende niiskussisaldus oli väiksem.

.DOCX Laadi alla originaalfail 9 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

peeruv2ristaja Õppematerjali autor

Laboratoorne töö 7, Puit

Puidu katsetamine Puit

Sarnased õppematerjalid

pdf

Puidu katsetamine 1

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr 6 2020/2021 Puidu katsetamine Rühm: 20. November 2020 1 Sisukord 1.Töö eesmärk ................................................................................................................................. 3 2.Kasutatud materjalid .................................................................................................................... 3 3.Kasutatud vahendid ..................................................................

Aineehitus

docx

Soojusisolatsioonmaterjal ide katsetamine

Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani

Ehitusmaterjalid

docx

EHITUSMATERJALID PRAKTIKUM 6 PUIT

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2021 Puidu katsetamine Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID Katses kasutati puitu. Katsetatavaks puiduks oli mänd. 3. KASUTATUD VAHENDID Kasutatud vahendite all nimetatakse ja iseloomustatakse kasutatud katseseadmeid, oluline on seadme liik (kaal, nihik, joonlaud, mõõtekell vms) tootja ja mudel, mõõtetäpsus, mõõtepiirkond. Töös kasutati järgnevaid seadmeid:  Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g;  Nihik – täpsus 0,02 mm;  Hüdrauliline press.

Ehitusmaterjalid

docx

Ehitusmaterjalid labor 7

Töö eesmärk Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. Kasutatud materjalid  puit; Antud labortitöös oli katsetatavaks puiduks mänd. Kasutatud töövahendid  nihik;  digitaalne kaal;  kuivatuskapp;  seade survetuevuse määramiseks;  seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine

Ehitusmaterjalid

pdf

Ehitusmaterjalid PUIDU KATSETAMINE

PUIDU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärgiks on määrata puidu niiskussisaldus, tihedus, survetugevus piki kiudu ja niiskussisalduse mõju sellele ning puidu survetugevus risti kiudu. 2. Katsetatud materjal Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 3. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik (täpsusega 0,02 m12, hüdrauliline press ja kaal (täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse

Ehitusmaterjalid

doc

Puit

1. Töö eesmärk Katsetatava puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu. 2. Materjalide kirljeldus Katsetatav puit oli mänd. Katsekehade mõõdmed olid ümmarguselt 20 x 20 x 30 mm. Katsekehad 1, 2 ja 3 olid kuivatuskapis; 4, 5 ja 6 olid õhkkuivad (proovikehad 4,5,6 pandi peale survetugevuse määramist kuivatuskappi); 7, 8 ja 9 olid immutatud. 3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g]

Ehitusmaterjalid

docx

Puit

1. 16. DECEMBER 2021TÖÖ EESMÄRK Antud laboratoorse töö eesmärgiks oli puidu katsetamine. Eesmärgiks oli määrata puidu tihedus, veesisaldus, survetugevus pikikiudu ning veesisalduse mõju survetugevusele pikikiudu. 2. KATSETATUD MATERJALID  Puit, männi 3. KASUTATUD VAHENDID  digitaalne kaal;  nihik;  seade survetuevuse määramiseks;  kuivatuskapp:  seade paindetugevuse määramiseks. 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaalutakse puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning

Kategoriseerimata

docx

Puidu katsetamine

Töö nr 7 Puidu katsetamine 1. Töö eesmärk Puidu niiskussisalduse, tiheduse, survetugevuse määramine piki kiudu ning niiskuse sislduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu ja puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid. Katsetavaks puiduks on männipuu. Laiemas mõttes mõistetakse puidu all lignifitseerunud (polüsahhariidide ja ligniini ladestumine taime raku seintesse) (puitunud) taimekudet(1). Puidurakkude kest koosneb põhiliselt tselluloosist, hemitselluloosist ja ligniinist. Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1

Ehitus

Rohkem sarnaseid