Õhklubi
Gerli Lass EV111
Ehituslik õhklubi saadakse lubjakivide põletamisel 10001200°C juures, mil
toimub dekarboneerumine: CaCO3 CaO + CO2, ja saadud lubja järgneval
kustutamisel: CaO + H2O Ca(OH)2. Kui lubjakivi põhiliseks lisandiks on
MgCO3, nimetatakse seda dolomitiseerunuks. Kui MgO on alla 5%, toimub
kustumine praktiliselt samuti nagu puhta lubja korral. Magnesiaalsed ja
dolomiitlubjad kustuvad aeglasemalt, väiksema soojuseraldusega. Kui
savikate lisandite hulk ei ületa 68%, saadakse õhklubi. Kui neid on rohkem,
saadakse hüdrauliline lubi.
Teoreetiliselt kulub lubja kustutamiseks selle massist 32% vett, kuid suur osa
vett aurustub eralduva soojuse tõttu. Kui võtta vett kuni 70% lubja massist,
saadakse kustutamisel pulber; 100150% vee korral ei eraldu tormiliselt auru ja
lubi jääb tükki; üle 250% vee lisamisel saadakse lubitainas, veel suurema
3.2.2. Põletamine Põletamise protsess järgneb kuivatamisele. Selle protsessi toimumise järgi, ei ole savi algolek enam taastatav. 3) temperatuuril > 200oC hakkavad põlema org.ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400...700oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi . 5) 550...590oC dehüdratiseerub kaoliniit Al2O3 .2SiO2 6) temperatuuril 700...900oC dissotsieeruvad karbonaadid-tekkivad kaustiline magnesiit (MgO) ja kustutamata lubi CaO 7)Paakumine Paakumiseks nimetatakse savi omadust moodustada mass, mille kaaluline veeimavus ei ületaks 5% ja millel ei esine ülepõletuse tunnuseid. Savimaterjal tiheneb paakumisprotsessi tulemusena ja annab kivitaolise kooriku, mis põhjustab põletatud toote veeimavuse vähenemise 3.2.3.Kuivatamise ja põletamise protsessi mõju toodetele Põletamise-kuivatamise protsessides seega tuleb arvestada tunduva mahu muutusega, samuti poorsuse, tiheduse, tugevuse muutumisega. 3.2.3.1
oleva süsihappegaasiga CO2. Toorained: Lubjakivid, kriit, lubituffid jms. Tavaliselt looduslikud lubjakivid sisaldavad rea lisandeid: dolomiite, savi, kvartsi. Savi ei tohi tooraine sisaldada üle 6%. Tootmistehnoloogia. 1. Põletamine. Tavaliselt põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...11500C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. 2. Lubja kustutamine seisneb selles, et ta segatakse veega ja toimub järgmine reaktsioon: CaO+H2O = Ca(OH)2 + Q Lubja kustutamisel eraldub soojust (Q), seejuures soojeneb mass vee keemiseni. Kustutatud lubi sisaldab ca 80% vett. Lubi kustub enamasti 2 nädalaga. 3
Kasutatakse põletamata tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideained: - Anorgaanilised või mineraalsed - Orgaanilised Mineraalsed sideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega (või vesilahustega) segatult õhk käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad. Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. Siia kuuluvad: õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriit, magnesiaalsideained. Hüdraulilised sideained võivad pärast tardumist kivineda nii õhus kui ka vees. Sageli moodustab just vees tugevam tehiskivi. Hüdraulilised sideained on tsemendid, portlandtsemendid, tsemendi eriliigid ja hüdrauliline lubi. Põhilisteks tooraineteks on looduslikud kivimid. Näiteks settekivimid nagu savid ja lubjakivi. Järjest rohkem kasutatakse toorainena ka tööstusjääke. Näiteks alumiiniumitööstuse jms. jäägid.
· omab CE märgistust 17. Lubisideained- tootmine, kasutuskohad 6.2. ÕHKLUBI Tootmistehnoloogia (põletamine) Tootmistehnoloogia valik oleneb lähtematerjalist. Tavaliselt põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...1150°C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;
600...6500C, seetõttu lubja põletustemperatuuril tekib üle põletatud MgO, mis veega kustutamisel tekitab hilinenud paisumist ja purustab juba tekkinud struktuuri. · Kui lähtematerjali tihedus on suur (näit. marmorid), siis tõuseb põletustemperatuur. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2..
Kõik kommentaarid