haru hüdrogeoloogia. Joonis 1. Põhjavesi 1.1 Põhjavee seisund Eesti alale langevatest sademetest läheb põhjavee toiteks keskmiselt 70 mm aastas. Kõige intensiivsem on põhjavee toitumine Pandivere kõrgustikul (200-250 mm aastas), kõige väiksem Lääne-Eestis, Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabades (050 mm aastas). Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on põhjavesi heas seisundis. Sügavate veekihtide põhjavett ei ole piirkonniti võimalik kasutada joogiveeallikana selle soolasuse, radionukliidide ja mikrokomponentide sisalduse tõttu. Reostuse ja põhjavee taseme alandamise tõttu on maapinnalähedane põhjaveeveekiht halvas seisundis Eesti suuremate jääkreostuskollete ümbruses (uuritud reostatud alade kogupindala 22 km2) ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas (1200 km2). Piirkonniti on põhjavesi halvas seisundis ka õhukese pinnakattega ja ebasoodsate
sinna korraldatud väga palju ekspiditsioone. Enamasti Vaikses ookeanis otsiti tundmatut Lõunamandrit. Austraalia, Uus-Meremaa ja kõikide Okeaania saarte avastamine ja uurimine võtis sajandeid. Tänapäeval, kui kõik, ka kõige väiksemad maismaa tükikesed, on avastatud ja põhjalikult läbiuuritud, jätkub ikka veel hulgaliselt tööd geograafidel, okeanoloogidel, hüdroloogidel, bioloogidel ja teistel teadlastel, sest Vaikne ookean on suurim ookean maailmas ja pealmiste veekihtide all on sajad ja tuhanded avastamata saladused. Vaikse ookeani avastamine 25. septembril, 1513. aastal, grupp hispaanlasi, kokku 67 inimest, jõudis mäe jalmile kohas, kus on praegu Panaama maakitsus. Kohalike indiaanlaste jutu järgi võis selle mäe tippult näha "ääretut merd". Mäkke hakati tõusma kõik koos, kuid natuke maad enne tippu peatas gruppi juht Vasco Nunez
siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b
Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, s.t. kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. .
Maailmameri ur veeringe Veeringe ehk vee ringkäik on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Transpiratsioon ehk taimauramine on vee aurumine taimedest. Inimtegevus???? · Sademed ja aurumine:Vaata vihikust!!!!!!!!!!!!!! · Selgita maailmamere osa kliima kujunemisel: Merepind lainetab peaaegu pidevalt ning maailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusu-mõõna mõjul. Ookeanideja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks! Püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused,mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele: Suurvesi-on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis.
· Ookeani keskmine temperatuur kõrgem kui maismaal. · Pinnavee keskmine temperatuur 17 kraadi · Tervikuna 3,8 kraadi · Termokliintemperatuuri hüppekiht · Termilin ekvaator 510 pl vahel Soolsus · Mitu grammi soolasid on lahustunud 1 liitris vees (keskmine 35 , Punane meri 40 ) · Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur auramine · Ekvatoriaalvööndis madalampalju sademeid · Halokliinsoolsuse hüppekiht Hoovused · Ookeanite ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsed liikumised. · Miks tekivad? Tuul tõmbab käima Erinev vee tihedus, mis tekitab rõhu horisontaalse gradiendi ja see omakorda vee liikumise Golfi hoovus · Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised veed · Põhjaosas kõvasti soojem, kui ümbritsevad veed · PõhjaEuroopa kliima mahedam El Nino (Jumala laps) · Vaikse ookeani troopilises piirkonnas esinev ilmastikunähtuste kogum. · Iga 210 aasta tagant on veepinna temperatuur 5 ° soojem
Merevee soolasus- keskm. 35%, kõige soolasem Punane meri u 40%, magedaim Läänemeri- 8-10% Atoll- lubjakivist rõngassaared, mis on reeglina tekkinud aeglaselt, merepinnast allapoole vajuvatele vulkaanilise tekkega ookeanilistele saartele organismide elutegevuse tulemusena. Looded- kuu külgetõmbejõu mõjul, tõus ja mõõn, kumbki veeseis kestab u 6 tundi, vahelduvad 2 korda ööpäevas, kasutatav elektri tootmisel. Hoovused- pindmiste veekihtide horisontaalne liikumine. Soojad hoovused- ekvaatori poolt. Külmad- pooluste poolt. Triivhoovused- püsivate tuule mõjul. Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed.
alanduslehtrid ja kaevud jäävad tühjaks Eesti probleem põlevkivi kaevandustes Setete kujunemine Kujunevad : 1. Deltatasandik – Jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõesuudmes, mida liigestavad paljud jõeharud 2. Jõelamm – Oru põhjas, sängi ümbritsev jõesetetest tasandik, mis suurvee ajal üle ujutatakse. Merehoovused Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. HOOVUSTEKS. Liikumiskiir umbes 1 km/h Hoovused jagunevad: ANNAHOOVUSED 1. Triivhoovused – tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Jätkavad liikumist ka siis, kui väluvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. (Nt põhjapassaathoovus, golfi hoovus) 2. Äravooluhoovused – Vesi liigub triivushoovuste poolt ärakantud vee asemele( nt
Eestis on suured puhta põhjavee varud. Märkamatu rikkusena meenub põhjavesi sageli alles siis, kui kaev on kuivanud, vesi haiseb või igakuine veearve suureneb. Reostatud põhjavesi meenutab pikka aega meie varasemat hoolimatust. Põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Hüdrogeoloogia on teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest, mis eeldab teadmisi mitmes valdkonnas, nagu geoloogia, hüdroloogia, füüsika, keemia, mikrobioloogia, matemaatika ning insenerioskused. Eesti hüdrogeoloogiline uurimine algas 19. sajandi keskpaigas. Tallinnas puuriti
Mõju ökosüsteemidele Kaevandustest ärajuhitava vee ja maaparanduse mõju veest sõltuvatele ökosüsteemidele on olnud läbi aegade täheldatav laialdastel aladel, tänaseks on tendents kunagise olukorra osalisele taastumisele (kaevanduste sulgemine, maaparandussüsteemide amortiseerumine). Veehaarete intensiivne veevõtt sügavatest survelistest veekihtidest ja sellest tulenev survepinna alanemine ei ole mõjutanud ülejäänud veekihtide ja põhjaveest sõltuvate elupaikade seisundit. Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele. Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti ilmekaks näiteks on olukord Kurtna maastikukaitsealal. Seal asuvad (joonis 28)
tekib säbarlainetus, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. Säbarlainete allalangemisel löövad veemassid vastu põhja, tekitades seal küllalt suuri purustusi. See on ohtlik sadamarajatistele. Siselained Meres võib kujuneda välja olukord, mõnemeetrises pinnakihis on suhteliselt väikese tihedusega peaaegu mage vesi, allpool aga suurema tihedusega väga soolane vesi. Nende veekihtide terav lahutuspind võib säilida pikka aega ning seal tekivad sisemised pinnalained ehk siselained. Kui laeva veealune osa ulatub soolase ja mageda vee piirpinnale, pidurdub laeva kiirus, sest laev tekitab liikumisel laineid veekihtide lahutuspinnal. Sellist nähtust esineb jõesuudmete lähedal ning see võib probleeme tekitada ka veepinna lähedal aeglaselt liikuvatele allveelaevadele. Siselained Lained vee ja õli lahutuspinnal Sellel fotol on
mõnikümmend korda rohkem- see ongi ülitugeva kasvuhooneefekti üks olulisi tegureid. Kuid kui õnnestuks sadestada Veenuse atmosfääri vesi ühtlaselt pinnal, oleks seal vaid 5-6 m paksune veekiht, mis on Maa ookeanide mahule vastava 3,5 km tühine. Arvatavasti olid noore Veenuse ja Maa veevarud peaaegu samad. Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist. Kasutatud kirjandus 1. R. Veskimäe ,,Universum", Tallinn 1997, lk 206 2. Ü.Ugaste ,,Füüsika gümnaasiumile III Aine ehitus, kosmoloogia, nüüdisaegne maailmapilt" , Tallinn 2000 Ülo Ugaste ja AS Bit, lk. 109 3. M. Baumann, W. Hopkins, L.Nolletti ja M.Soluri ,,Mis on maailmaruumis", Sinisukk 2005, lk. 80 4. U.Veismann ja R.Veskimäe ,,Universum valguses ja vihmas", Tallinn 2005, lk83-83 5. http://pds.jpl.nasa.gov/planets/captions/venus/sifmons.htm 6. http://images
Ka turvast on antud alal rohkesti, kuid uusi alasid kasutusele võtta ei saa, sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks. Selle looduslik kvaliteet on üldiselt väga hea, kuid joogivee tootmiseks tuleb seda siiski töödelda või erinevate veekihtide vett segada. Metsavarud on piirkonnas suhteliselt suured, aga metsade puidukasutuse potentsiaal on siiski suuremas osas kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus
Tugev hapniku- ja temperatuurikihistus oli täheldatav juba aastail 1928-1929. Verevi on üks paremini uuritud Eesti järvi . Järv on väga keeruka ökosüsteemiga, kus ökoseisundi kõikumised võivad olla väga kiired ja suured. Inimmõju on olnud sellele järvele väga suur. Tänu mitmetele meetmetele viimastel aastatel on suudetud ökoseisundit stabiliseerida (tegemist on nüüd sisuliselt umbjärvega, milles hoitakse püsivat ning teravat veekihtide temperatuuri- ja keemilist kihistust). 2006. a uuritud 21st näitajast 15 olid väga heal, heal või kesisel tasemel. Välja arvatud põhjaloomad, on igas teises kasutatud elemendis mõni indikaator väga halvas või halvas seisundis.[6] Viimastel aastatel on Verevi järve nii palju muudetud, et taimede järgi oleks teda isegi õigem liigitada tugevalt modifitseeritud järvede hulka. Veetaseme reguleerimisele lisaks on
auramine on väike, olles enamvähem tasakaalustatud otseselt merre langevate sademetega. Läänemere ja Põhjamere vaheline vete vahetus toimub kahe peamise vastassuunalise hoovuse näol. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. Vastuhoovusega tungivad soolased ookeaniveed Läänemerre. Pindmine hoovus saavutab maksimumi kevadel, vastuhoovuse maksimum langeb novembrile. Läänemerele on väga iseloomulik erineva soolsusega veekihtide olemasolu. 1. Ülemine magestunud veekiht on enam-vähem ühtlase soolsusega, sest selle kihi ulatuses muutub soolsus vertikaalsuunasainult ligikaudu 1 promill. Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on
temperatuuriga veel. Vee tihedus kasvab, kui temp. alaneb ning soolsus ja sügavus suurenevad. Mida soolasem on vesi, seda madalamal temperatuuril see külmub. 35 promilli soolsusega ookeanivesi külmub temperatuuril -1,9 kraadi. Kuna jää tihedus on vee omast väiksem, ujub jää vees. Mida kõrgem on vee temperatuur ja suurem soolsus, seda vähem suudab vesi gaase endasse haarata. 3. Hoovused * Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nim. hoovusteks. * Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on ülisuur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. * Jaheda vee mõjul on ka õhk rannikul jahedam, millega kaasneb suhtelise õhuniiskuse langemine ja seetõttu vähenevad ka vihmasademed.
soojenemisele. Uus maailmamere olek kestis ~ 40 kyr (Nunes & Norris, 2006). Tänu maailmamere soojenemisele ja CO2 hulga kasvule, tõusis CCD ja hakkas sügavaveeliste karbonaatide lahustumine (Joonis 3). Pealegi toimus ookeanivee hapestumine ja sedimentatsiooniline muutus: valged karbonaatsed setted asendusid punaste savidega. Samuti 3 ilmnes maailmamere põhja veekihtide anoksia, mille tõttu kohati puuduvad bioturbatsiooni jäljed. Joonis 3. Ca-Si geokeemilise tsükli muutus PETM-is (Kelly et al., 2010). PETM-i sündmus mõjutas ka faunat. Merelises keskkonnas toimus bentiliste foraminifeeride väljasuremine (BFE), mille jooksul kannatas 35-50% liikidest esimeste 10 kyr jooksul. Dinoflagelaadid, vastupidi, hakkasid globaalselt levima. Euroopas ja Põhja-Ameerikas ilmusid tänapäeva tüüpi imetajad (sealhulgas ka primaadid)
jooksul kõige enam Läänemere pindmise homohaliinses veekihis. Läänemere üsna tunduva lõuna-põhjasuunalise ulatuse tõttu valitsevad mitmesuguste osade pinnakihis üsna erinevad temperatuuritingimuised. See oleneb üsna palju sellest, et mere lõunaosas on päikesekiiritis tugevam kui põhjapoolsetes piirkondades, teiselt poolt ka mandrilise kliima suuremast mõjust Läänemere põhjapoolsetel ja idapoolsetel aladele. Kevadel (mais) on pindmise veekihtide temperatuur Läänemere lõunaosas kuni 8 kraadini, keskosas 5-7 kraadini, Põhjalahes 1-3 kraadi. Sügavamal temperatuur langeb, saavutades miinimumi (3-2 kraadi) homohaliinse ja heterohaliinse kihi piiril (üleminekukihis). Suvel on üpinnatemperatuur lõuna- ja keskosas 16-17 kraadi,l põhjapoolsetes osades aga 13-15 kraadi. Läänemere keskosa idaranniku lähedal on pindmiste veekihtide temperatuur 2-3 kraadi võrra kõrgem kui läänerannikul. See on tingitud suvistest
Vee unikaalsed omadused Suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteained ja ainevahetuse jääke Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. Vee suur pindpinevus on oluline tegus füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. Vett läbi nähtavus ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest Vee max tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. · Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine. Veepuhastusjaam
o Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. o Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani
tardkivimitest. ► Vee unikaalsed omadused. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija Vee dielektriline konstant on suur, st keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tikade pinnanähtustes Vett läbiv nähtav kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest Vee max tihedus on +4 C juuures, jäää tekib pinnal ja veekihtide vahel uudub vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temp külmumise temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temp organimsides ja erinevates geograafilistes piirkondades. ► Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet See seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani.
· Jagunemine: Fütoplankton e taimhõjum peamiselt vetikad Bakterioplankton bakterid, mikroseened Zooplankton e loomplankton ainuraksed, meduusid, vesikirbulised, aerjalalised Lisaks leidub putukate mune ja vastseid · Hulk sõltub vee nt temperatuurist, toitumisoludest. · On toiduks kaladele. Soojuskihistus · Stratifikatsioon · Veekogu jaotumine erineva temperatuuriga kihtideks · Sellest oleneb veekihtide tihedusest · Suurim tihedus 4 °C · Kevadel, sügisel vee segunemine /tsirkulatsioon · Suvel, talvel kihistumine /stratifikatsioon Süsinikuringe · looduslikes veekogudes algab atmosfääris leiduva süsinikdioksiidiga, mis muundatakse fotosünteesiga taimseks aineks (fütoplankton), mida tarbitakse süsteemi teiste , organismide poolt. · Taimede, loomade ja mikroorganismide hingamise tulemuseks on süsinikdioksiidi
Ühtpidi võime põhjaveeks lugeda kogu vee, mis on allpool maapinda. Teistpidi, hüdrogeoloogia praktilise poole pealt loetakse põhjaveeks seda vett, mis meile kaevudesse kätte tuleb või mida on võimalik maapinnast kätte saada. Eesti puhul võib üldiselt võtta niimoodi, et alates viiest kuni kümnest meetrist on kõik kivid ja poorid täitunud veega. Ehk meil on vesi igal pool olemas. Kujutlus, nagu paikneks põhjavesi maapinnas mingite selge ja puhta vee padjanditena, veekihtide või maa-aluste järvedena, sobib küll rohkem muinasjuttudesse, tegelikkusega on sel vähe pistmist. See aga, kuidas pinnasest vett kätte saab, sõltub kõigepealt sellest, kas meil on tegemist veelademetega või veepidemetega. Selleks et aru saada, mis need lademed-pidemed endast kujutavad, võib tuua lihtsa näite. Võtke kaks akvaariumi ning täitke üks neist poolenisti liivaga ja teine saviga. Kui nüüd mõlemasse akvaariumi vett kallata, siis on näha, et liiva sisse imbub vesi hästi
Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes
Võrtsjärvele on iseloomulik pH vähenemine juulis kui fotosüntees toitesoolade ammendumise ja vee vähenenud läbipaistvuse tõttu aeglustub. Põhjalähedases veekihis on pH enamasti väiksem kui pinnakihis, talvel on see vahe suurem. -4- Hapnikureziim: Jäävabal ajal tagab vee segunemine lahustunud gaaside kontsentratsiooni püsimise küllastuse lähedal. Võrtsjärve madalusele vaatamata tekib enamasti siiski pinna- ja põhjalähedaste veekihtide gaasisisalduse vahel väike erinevus. Pinnakihis on temperatuur suvel keskmiselt 0,6-0,8 oC võrra kõrgem ja hapnikusisaldus 1-2 mg/l-1 võrra väiksem kui põhjakihis. Pinnal tekib fotosünteesi ja vee intensiivse soojenemise tõttu enamasti mõneprotsendiline hapniku üleküllastus, põhjakihis aga setete hapnikutarbe tõttu sama suur alaküllastus. Talvise hapnikureziimi määravad peamiselt järve veetase külmumise ajal ja sulailmade rohkus talve jooksul
upwelling’u üle suure ala piki India, Tai ja Lõuna-Vietnami idaranniku. Suurema 6 intensiivsusega upwelling on täheldatud Somaalia poolsaare rannikul (Araabia meri). [7,18] Vertikaalset vee ringlust on märgatud ka Antarktilise mandri ranniku lähedal. Tugevad läänetuuled ning Coriolise jõud tekitavad Ekmani transpordi, mis lükkab ülemist veekihti põhja suunas põhjustades sellega sügavamate külmade veekihtide kerkimist ehk tekib tugev upwelling, mida nimetatakse samuti Lõuna-Jäämere upwelling’uks. [8] Joonis 2. Ranniku lähedase upwelling’u piirkonnad (Allikas: Green Sea Upwelling, Upwelling. http://www.greenseaupwelling.com/Upwelling.html ) 2.1.1. Soome lahe upwelling Upwelling on tavaliselt tuvasatav merepinna temperatuuri (SST) satelliitfotode või temperatuuri / soolsuse väljade kaardistamise abil. Kuna Soome lahel on kitsas
Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, transpordib eluks vajalikke toiteaineid ja ainevahetuse jääke. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet
ehitusmaterjalide näol). 9. Vee unikaalsed omadused. 1. Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toiteainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2. Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3. Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergis: ookeanivesi aurustub
järvest. Ülemiste järve väljalangemisel muutub Õismäel olukord pingeliseks kuna tarbevaru ja lokaaltrassid paiknevad Kakumäel. Arutusel on olnud veehaarde rajamine Astangule. Veehaarde rajamine Astangule võib osutudaproblemaatiliseks seoses radionukliidide kõrgendatud sisaldusega Kambrium-Vendi põhjaveekihis. Põhjavee kaitstuse suhtes peab järgima üldisi eesmärke. Eelkõige tuleb lähtuda sellest, et hinnata joogiveeks kasutatavate (või potentsiaalselt kasutatavate) veekihtide kaitstust. Seejuures tuleb linna tingimustes välistada, et kasutatakse joogiveeks Kvaternaari kompleksi maapinna-lähedast vabapindset põhjavett. Nimetatud veekiht on inimtegevuse surve all ja paraku on seda kaitsta raske või võimatu. Kambrium-Vendi veekihid on pea kogu linnaosa alal väga hästi kaitstud ala. Erandiks on Harku ja Lilleküla ürgorgude merepoolsed osade, kus eksisteerib hüdrauliline seos
mutatsioon e . Märkimisväärn e osa UV kiirgus e st (eriti 200 280n m ) absorb e e ritaks e Maad ümbritsev a oso o nikihi (O3) ja atmo sf äärs e hapniku (O2) poolt. Vee org a nis mid el e mõju b UV kiirgu s väh e m , se st se e ne eldu b ve eko g u d e üle mis e s kihis ja ei tungi sügavale. Avam e r e s elavatel organis mid el ei ole võimalik selle kiirgus e ee st ots e s e lt varjule minna, vaid nad suunduvad sügava m at e s s e veekihtide s s e ilms elt üks ööpä e v a s e vertikaals e ränd e põhju si paljud e zooplanktoni esindajate puhul. S e elist võimalu st ei ole aga se s siils et el (substraadile kinnitunud) rannikuläh e d a st e s piirkondad e s kasvavatel organis mid el: näiteks tõusu mõ õ n a piirkonda asu stavatel liikidel, kes on se et õttu mõõ n a ajal UV kiirte e e st täielikult kaitsmata. Ka mad ala s vee s
· Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalike toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija; · Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes; · Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes; · Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest; · Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon; · Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel; · Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril; · Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. · Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet.
Vett panevad liikuma peamiselt tuuled ja pooluste lähedal toimuv vee jahtumisest tulenev vajumine. Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada vaid kuni 100 m sügavuses. Maa pöörlemine ja sellest tulenev Coriolisi efekt on põhjuseks hoovuste kõveratele liikumisteedele. Apwellingu piirkondades esineb süvavee kerge, mis on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel vähendab hapnikuvaeseid piirkondi. Need piirkonnad on väga rikkalikud planktoni ja muu elustiku suhtes ning seepärast need piirkonnad ka ühed maailma parimad kalapüügipiirkonnad ja suured linnulaadad. Hoovused on vee kindlasuunalised rõhtliikumised, mis on peamiselt põhjustatud tuultest, vee tiheduste erinevustest, loodetest ja ka apwellingust. Eristatakse pinna-, süvaja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks
sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeani keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 84) Seleta mõite apwelling Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. 85) Miks muudab liigne mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest? 88) Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis? 89) Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni(rindelisust)?
b) vees olevate ainete bilansi arvutamine (näiteks biogeenid) Vee bilansi arvutamisse peab suhtuma väga tõsiselt, sest praktika on näidanud, et eksimused ainete kontsentratsioonide hindamisel on vähemtähtsad, kui vead veehulkade hindamisel. Vajalikud morfomeetrilised ja üldlimnoloogilised näitajad: Veekogude pindala, keskmine ja maksimaalne sügavus on esmatähtsad. Skeemid, kus on kujutatud põhja ja ümbritseva keskkonna reljeef (batügraafia, hüpsograafia) koos veekihtide mahtude arvutamisega on vajalikud vastavalt püstitatud eesmärgile. Oluline on silmas pidada ka kaldajoone liigestatust ja veekogude eri osi. Neis võivad lähtuvalt eraldatusest toimuda hoopis isesugused protsessid. Tihti kasutatakse mitmesuguseid morfomeetriast arvutatavaid indekseid, mis lõppkokkuvõttes aitavad kaasa küsimuse lahendamisele - milliseid mõõtmisi on tingimata vaja teha bilansiarvutustes. Näiteks kiire veevahetusega madalates järvedes on arvatavasti
mailma suurimad jõed: Amasoonas, Missisipi ja teised. Merevee soolsust mõõdetakse promillides mis näitab mittu grammi mineral ainet on lahustunud 1 liitris vees. Mailma mere keskmine soolsus on ligikaudu 35 promilli. Kõige soolasem kuni 40 promilli on punanemeri ja Pärsia lath. Mailma meri on pidevas liikumises mida käivitavad tuul, temperatuuride erinevus, gravitatsioon. Mailmamere pind tõuseb ja vajub loodete ehk tõusumõõna ajal. Ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalset liikumist nimetatakse hoovusteks. Hoovused tekivad mitmesugustel põhjustel püsivad ühes ja samas suunas puhuvatel tuulte mõjul tekivad triivhoovused mis jätkavad liikumist samas suunas ka siis kui väljuvad neid tekitavad tuulte mõju sfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Triiv hoobused on näiteks Atlandi ookeani põhja- ja lõuna pasaav hoobused. Ookeani pinna taset mõjutavad ka maismaalt merre suubuvad suured jõed ning kestvalt ja tugevad vihma sajud ookeani kohal
eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeanide keskosades 200m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 82)Seleta mõiste apwelling. Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikunist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuuktest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest. 83)Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? 84)Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 85)Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks? Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga
transportija. 2)Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3)Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4)Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 5)Vett läbiv ja nähtav UV- kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal-tsirkulatsioon 7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8)Vee suure erisoojusemahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia
eelkõige imikute met- (ja ka sulf-) · Nitraatide sisaldus näitab eestkätt põllumajanduslikust tegevusest hemoglobineemiat. johtuvat põhjaveereostust põhjaveekogumi avamuse pindmistes veekihtides. · Samuti on leitud seos joogivee nitraadisisalduse ja · Sügaval lasuvates veekihtides pole nitraate tänu veekihtide korduvate kõhulahtisuste vahel. anaeroobses osas toimuvale nitraatide denitrifikatsioonile. · Joogivees olevad nitraadid ja nitritid võivad olla · Looduslik nitraadisisaldus pindmises põhjavees on kuni 56 mg/l, kantserogeensete ühendite eelproduktideks, mis kõrgemaid sisaldusi võib lugeda inimmõjuks
· Auramisest · Sademete hulgast · Jõgede sissevoolust · Liustike sulamisest c) Hoovuste tekke põkjuse, liikumise seaduspärasus ning hoovuste roll maa kliima kujundamisel Hoovused tekivad ookeanide ja merede pindmiste veekihtide horisontaalsel liikumisel. Külmad hoovused tovad kaasa jaheda ja kuiva ilma, tekivad kõrbed nende äärde Soojad hoovused toovad kaasa niiske sademeterohke sooja ilma d) Kuhjuv ja kulutav tegevus järsk- ja laugrannikutel. Inimtegevuse mõju rannikutele Kulutav rannik e järsk rannik: · Meri kulutab randa nt pankrannik ja kriidikaljud Kuhjuvrannik e laigrannik: · Toimub setete kuhjumine kaldale nt Pärnu rand ja skäärrannik
ühtlane, kus põhja- ja pinnavee temperatuur võivad erineda ainult mõne kraadi võrra. Sügavamad järved on rohkem kihistunud, temperatuuri erinevus põhja- ja pinnaveekihtides võib ulatuda 15-20ºC. Tumedaveelistes järvedes on kihistumine eriti tugev. Suvisel ajal võib pinnavesi kuumeneda 20-25ºC, vahel rohkemgi, kuid mõne meetri sügavusel võib temperatuur erineda kuni 10ºC meetri kohta. Põhjalähedaste veekihtide temperatuur on tavaliselt 4ºC, kuid erijuhtudel on temperatuur olnud ka 3.5ºC, mis on tingitud mineraalainete suurest sisaldusest (Ott,1999). 13 6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I. Oti andmetel (1999) on Eestis Pindalalt üle 1 ha suurusi järvi ligikaudu 1200. Nende alla kuulub 2130 km², see on ca 4,8% kogu Eesti territooriumist. Koos
Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes on võimalik kasutada vee pumpamist läbi soojuspumbas oleva aurusti (avatud süsteem) ning siis tagasi maapinda (soovitavalt teise puurauku), kus vesi taas soojeneb ja tekib ringlus puurkaevude vahel. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis. See hoiab ära erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vähenemist väljapumbatavast veekihist. Puurkaevusüsteemi negatiivseks küljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas. Põhjavee reostamise oht on minimaalne, kui täidetakse kõiki paigaldusnorme. Õigesti koostatud süsteemis on põhjavee reostus välistatud. Otseaurustumisega maasoojuspumbad Otseaurustumisega maasoojuspumpadeks nimetatakse soojuspumpasid, milles puudub külmakandja (etüleenglükool) tsirkulatsiooniring
Soolsus on suurim 20. 30. laiustel, mis on tingitud vähestest sademetest ja suurest aurumisest piirkonnas. Temperatuuri ja soolsuse muutumine on näha kõige selgemalt esimese 1000 meetri juures. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km temperatuur langeb 22 kraadi juurest kuskile 4 kraadi kanti. Soolsuse promill 35,5 %o on 500m järel 34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 35,0 %o. Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. Vee paneb liikuma peamiselt tuul, kuid hoovusi tekitavad ka tõusud ja mõõnad, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam. See omakorda sõltub sellest, kas hoovus liigub soojadest vetest jahedamatesse või vastupidi
Kambriumi ja ordoviitsiumi lubjakivid on kohati suurte lõhedega, mille kaudu liigub vesi sügavamale, kuni jääb pidama kambriumi savidel. Need veekhid ei ole eriti veerikkad. Sealt pärit põhjavesi toidab PõhjaEesti paekalda jalamil olevaid allikaid. kambriumivendi liivakivides seevastu peituvad suured põhjaveevarud. Neid sab kätte puurkaevudest, mis paiknevad PõhjaEesti rannikul. Rohkesti kasutatakse nende veekihtide vett Tallinnas ja selle ümbruskonans. Aluskorra pealmises murenud graniidikihis on samuti põhjavett. Seda vett Eestis ei tarvitata, küll aga Soomes, kus ta paikneb maapinnale palju lähemal. 26. Mullastik, Eesti mullad (iseloomusta), tekketegurid. Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida katiivselt kasutuavad: kõrgemad taimed, mikroorganismid, muudetakse organismida ja nende laguproduktide poolt.
Kihi paksus sõltub vee läbipaistvusest, olles ookeanide keskosades 200 m, kuid selfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem. 84) Seleta mõiste apwelling. 18 Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toitainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest. 85) Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? Sest siis võib kindel olla, et ei ole näiteks ainult kiskjaid nendel ei saa toit otsa. Või ei ole ainult linde nendel on tarvis igasuguseid putukaid ja marju. See siis tähendab, et kõik on tasakaalus.
Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel. Kambriumi ja ordoviitsiumi lubjakivid on kohati suurte lõhedega, mille kaudu liigub vesi sügavamale, kuni jääb pidama kambriumi savidel. Need veekihid ei ole eriti veerikkad. Sealt pärit põhjavesi toidab Põhja-Eesti paekalda jalamil olevaid allikaid. Kambriumi-vendi liivakivides seevastu peituvad suured põhjaveevarud. Neid saab kätte puurkaevudest, mis paiknevad Põhja- Eesti rannikut. Rohkesti kasutatakse nende veekihtide vett Tallinnas ja selle ümbruskonnas. Vendi kihid paljanduvad Soome lahe all ning suurema vee võtmise korral võib neisse tungida soolane merevesi. Aluskorra pealmises murenenud graniidikihis on samuti põhjavett.Seda vett Eestis ei tarvitata, küll aga Soomes, kus ta paikneb maapinnale palju lähemal. . 26. Mullastik, Eesti mullad (iseloomusta), tekketegurid. Soode ja soostunud muldade suur osatähtsus; Massiivse pae esinemine mullaprofiilis küllalt suurel
Ookean. Sügavus- ja valgustsoonid maailmameres. · Sügavustsoonid: o Mandrilava (kuni 200m) o Batüaal (1000-4000m) o Abüssaal (4000-6000m) o Hadaal (alates 6000m) · Valgustsoonid: o Valgus- ehk eufootiline tsoon (kuni ~100m) o Hämariku- ehk düsfootiline tsoon (100-200m) o Pimedus- ehk afootiline tsoon ( alates 200m) Toiduahel ookeanis Pinnakihis toimub fotosüntees, milles toodetud org. aine on aluseks kõikide veekihtide toiduahelatele. Süvakihtides akumuleeritakse org aine lagunemisproduktid sh. Toitained, mis hoiavad ülal produktiivsust. · 1. aste fütoplankton, kõrgemad veetaimed, anaeroobsed sünteesiad bakterid. · Herbivoorid zooplankton, kalad, zoobentos · Kiskjad selgrootud ja selgroogsed · Orgaanilise aine lagundajad heterotroofsed veebakterid, zooplankton, zoobentos, kalad.
Globaalses ulatuses parim uurida satelliitfotosid. Õitseng ei hakka igal pool samal ajal. 4 tegurit, millest oleneb meresüsteemide primaarproduktsioon: valgus, mis on saadaval max 200m sügavuseni toitained, mis võivad ülemistes veekihtides ammenduda süsteemi stabiilsus nähtus, mis võimaldab vetikate kasvu segunemine ülemised kihid rikastatakse alt tulevate toitainetega Ookeanis on mitu protsessi, mis mõjutavad ülemiste veekihtide varustamist toitainetega, need erinevad ajas ja ruumis. On tsüklilisi sündmuseid, mis põhjustavad veekerget: El Nino (ENSO) Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) - Islandi miinimum ja Assoori maksimum (õhurõhkude võnkumine atlandi põhja osas). Islandi juures on püsiv madal-, Assoori juures kõrgrõhuala. Põhja-Atlandi läänetuuled saavad alguse Islandi ja Assoori vahest. Coriolisi efekt (Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule
-setete ladestumine -muu Järved toituvad: -vooluveest -põhjaveest -valgveest -sademeist Järve veetase sõltub: -veebilansist ehk juurde- ja äravoolu suhtest -aastaajast (tavaliselt alla 1m) -kliimast (ilmneb pikema ajavahemiku jooksul, võib olla rohkem kui 7m) Parasvöötme järvede soojusrežiimile on iseloomulik veekihtide temperatuuri muutumine aasta-ajati. Järvede vesi sisaldab mitmesuguseid sooli, gaase, tahkeid osakesi ja kolloide. Niiskes kliimas on järved enamasti magedad (soolsus kuni 0,5 promilli), kuivas kliimas soolaseveelised (soolajärved). Orgaaniline aine tekib põhiliselt järvede ülemises (trofogeenses) veekihis taimede fotosünteesi saadusena ja laguneb alumises (tropolüütilises) kihis bakterite tegevuse tagajärjel.
annaabi.ee 
