Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Hüdrosfäär (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Hüdrosfäär #1 Hüdrosfäär #2 Hüdrosfäär #3 Hüdrosfäär #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor periskoop Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär

maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt ­ pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud ­ auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon). Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus ­ õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule

Hüdrosfäär
thumbnail
3
docx

Hüdrosfäär

Miks kuivab ja muutub soolaseveeliseks Colorado jõe suudmeala? ( Koolielu.ee materjal) Peamine tuluvool on jõgede sissevool. Jõgede vesi on ära kasutatud niisutamiseks ning sissevool on lakkanud. Suure auramise tõttu (on vaja toota elektrit). Colarado jõele on ehitatud palju veehoidlaid. Suudmesse jõuab palju vett, ei lase vett jõgedesse. Alamjooksu jõuab vähe vett, suusmesse hakkab jõudma merevesi. 9. Mis on hoovus ja mis on nende peamised tekkepõhjused? Hoovus onn suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. See on põhjustatud püsiva ühesuunaliste tuulte, soolsuse ja temperatuuri erinevuste tõttu. 10. Hoovuste roll planeedi kliima kujunemisel. 11. Kuidas mõjutavad kliimat soojad, kuidas külmad hoovused? Soojad hoovused hoovavad ekvaatorilt pooluste poole, külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas

Hüdrosfäär
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär

KORDAMISKÜSIMUSED ­ HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest päikesekiirgust vähe

Hüdrosfäär
thumbnail
70
pptx

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademeid v

Hüdrosfäär
thumbnail
6
odt

Hüdrosfäär

Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Jõgede äravoolualad e. valglad (valgalad) • Perifeersed äravoolualad, kust vesi jõuab otse maailmamerre. • Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valgl

Hüdrosfäär
thumbnail
4
pdf

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamere keskmine (selle keskel

Hüdrosfäär
thumbnail
4
docx

10.klass Hüdrosfäär

Õhuniiskus kui õhuniisku on suur, siis aurumine on väike tuule kiirus Mida tugevam tuul, seda kiiremini jõuab veeaur parasvöötme kohale ja ekvaatori poole. pinnase omadused karstunud pinnas 3. Millised tegurid mõjutavad infiltratsiooni? Saju kestus, saju intensiivsus, kivimite poorsus, taimkatte esinemine, nõlva kalle ja pinnase niiskus. 4. Milline on hoovuste mõju kliimale? Kuna ekvaatori poolt liigub polaaraladelt soojem hoovus ja polaaridelt ekvaatori poole siis ei ole ekvaatori lähedal liiga kuum ja polaarmered ei jahtu üleliia. Nii mõjub see ka kliimale. 5. Anna selgitused neile mõistetele: delta Mitme haruline jõesuu. soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused

Hüdrosfäär
thumbnail
10
docx

Hüdrosfäär ja vee teema

HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks:  magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)  soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE

Hüdrosfäär



Lisainfo

Gümnaasiumi geograafia. Jõgede äravool. Üleujutuste mõju inimestele. Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel. Vooluveed reljeefi kujundajana. Erosioon. Põhjavesi. Setete kujunemine. Mere hoovused.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun