Veenus (1)

Tartu Ülikool - Astronoomia - Planeetide geoloogia

5 VÄGA HEA

Tartu Ülikool
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Geoloogia instituut
VEENUS
Planeetide geoloogia
Tartu 2008
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Veenuse üldandmed 4
Veenuse atmosfääri koostis 4
Veenuse pinnavormid 4
Veenuse pilved 4
Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon 5
Vee olemasolust Veenusel 5
Kasutatud kirjandus 5

Sissejuhatus

Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja tema gravitatsiooniväljas liikuvad kosmilised kehad nagu planeedid , nende kuud, komeedid , asteroidid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid).
Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus. Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Siseplaneedina ei kaugene ta kunagi Päikesest rohkem kui 49 kraadi ning Veenust nimetatakse rahvasuus seetõttu vastavalt kas Koidu- või Ehatäheks. (1, 3)
Joonis 1. Planeet Maa
Joonis 2. Planeet Veenus

Veenuse üldandmed

Veenus on Merkuuri ja Maa vahel asetsev kiviplaneet, tema läbimõõt on 12 098 km, keskimine kaugus Päikesest 108 mln km, mass 4,9 * 1024 kg ning tihedus 5250 kg/m3, pöörlemistelg orbiidi tasapinnaga peaaegu risti. Temperatuur Veenuse pinnal ulatub 480̊ C ja rõhk 90 atm. Maa keskmine läbimõõt on aga 12 735 km, keskmine kaugust Päikesest 149,6 mln km, mass 6 * 1024 kg, tihedus 5517 kg/m3, raskuskiirendus ekvaatoril 9,78 m/s2. Rõhk maapinnal 1 atm. Veenusel pole ookeane, vihma ega tuult . Planeedil ei ole kaaslasi ega nimetamisväärset magnetvälja, kuid Veenusest puhub mööda päikesetuul ja loob selle ümber pseudomagnetvälja. (2)

Veenuse atmosfääri koostis

Veenus koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), kuid sisaldab ka lämmastikku (3,4%), intergaase (0,02%) ning väga vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru, vesinikku, hapnikku, argooni, väävelhapet, väävelmonooksüüdi ja muud.. Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi teevad Päikese lähedus ja suur kasvuhooneefekt , mis on tingitud süsihappegaasi, veeauru ja vääveldioksiidi mõjust. Maa atmosfäär sisaldab see-eest lämmastikku (78%), hapnikku (21%), süsihappegaasi (0,03%), intergaase (0,93%) ning teisi gaase tunduvalt vähem. (1,2)

Veenuse pinnavormid

V Joonis 3. Vulkaanipurse Veenusel
eenus on üldiselt tasane : suurim kõrgustevahe on 12 km ning rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Maa suurim kõrgustevahe on aga 20 km. Veenuse põhjapoolkeral asub Austraalia- suurune Ishtari maa ehk manner , idaosas asub Veenuse kõrgeim tipp, 12 kilomeetriline Maxwelli mägi, lõunapoolkeral paikneb umbes 7-10 kilomeetri kõrgune Aafrika-suurune Aphrodite maa. Kõige huvipakkuvam ala on Veenusel Beta regioon, kus on kaks suuremat vulkaani: Theia ja Rhea . Suurima vulkaani läbimõõt on 820 km ja ta on 5 km kõrge, tema kraatri läbimõõt on 60 kuni 90 km. Maa suurim vulkaan Mauna Loa Havail on 200 km läbimõõduga ja 9 km kõrgune. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja mitusada suurt vulkaani, neist mõned võivad olla praegugi aktiivsed ning voolav laava on tekitanud 7000 km pikkusi voolusänge. Veenusel on ka suur hulk meteoriidikraatreid, Suurim meteoriidikraatri Meadi läbimõõt on 280 km. Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenusel paiknevate basaltide vanus kuni 80 miljonit aastat, seega on nad vanemad kui Maa omad. (1)

Veenuse pilved

Veenus on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab Päikese valgusest 77%, mis on kaks korda rohkem kui Maa. Pilvkate on mitmekihiline ning väga ühtlane, võrreldes Maa pilvedega palju väiksemate muutustega. Põhiline pilvekate on keskeltläbi paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrguseni ning kolmveerandi nende massist annavad kontsentreeritud väävelhappe piisad ja veerandi veeaur ning läbimõõduga kuni mikromeeter . Madalamad pilved on rikkalikud mitmesuguste ainete poolest näiteks kloori. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 km kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea – mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe.Maal on samuti pilved, sellele viitavad liikuvad valged laigud. (1)

Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon

Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon erineb oluliselt Maa omast. Kui Maa pöörlemisperiood on 365 või liigaastal 366 päeva, siis Veenuse pöörlemisperiood on 243 päeva. Samal ajal teevad Veenuse 60 km kõrgusel asuvad pilved tiiru ümber planeedi 4-5 päevaga. Sellele vastavad tuuled kiirusega ligikaudu 100 meetrit sekundis See aga ei tähenda siiski, et Veenuse pinnal möllaksid Maa troopiliste orgaanide sugulased. Vastupidi, pinnal on päris vaikne, sest atmosfääri pöörlemiskiirus väheneb kõrguse vähenedes ja on planeedi pinna lähedal ainult meeter sekundis. Sealjuures leidub peaaegu ühesuguse tuulekiirusega kihte ning alasid, kus langus on keskmisest märgatavalt suurem. Pealpool pilvi tsonaalste tuulte kiirus väheneb kuni 100 km kõrguseni. Seejärel algab täiesti erinev tsirkulatsioon, kus domineerivad tugevad voolud planeedi Päikese-poolselt poolkeralt öisele küljele, suuremad kiirused – umbes 250 m/s esinevad terminaatoril. (4)

Vee olemasolust Veenusel

Veenuse atmosfääri tekke ja arengu osas valitseb nõutus. Suurim mõistatus on seotud veega, õigemini selle puudumisega. Praegu Veenuse pinnal vett ei ole ega saakski olla suure kuumuse tõttu. Tõenäoliselt pole ei pinnases ega atmosfääris protsentuaalselt vett eriti palju, kuid atmosfääri suure tiheduse tõttu kaaluliselt siiski Maa atmosfääriga võrreldes mõnikümmend korda rohkem- see ongi ülitugeva kasvuhooneefekti üks olulisi tegureid. Kuid kui õnnestuks sadestada Veenuse atmosfääri vesi ühtlaselt pinnal, oleks seal vaid 5-6 m paksune veekiht, mis on Maa ookeanide mahule vastava 3,5 km tühine. Arvatavasti olid noore Veenuse ja Maa veevarud peaaegu samad. Planetoloogid on välja pakkunud mitmeid mooduseid, kuidas vesi võis Veenuselt planeetidevahelisse ruumi hajuda, kuid ükski pakutud teooria ei seleta kilomeetriliste veekihtide kadumist.