Hüdrosfäär (5)

Hüdrosfäär
Maad ümbritsev veekiht
Maa pinnast 71% kaetud
veega
Sellest
Viibeaeg
· Kui kaua läheb aega et kogu veevaru
uueneks.
· Ookeanid 4000 a
· Põhjavesi 1400 a
· Jõed, järved 16 a
Magevee tarbimine
· Põllumajandus (90%)
· Tööstus (7%)
· Olme (3%)
· Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal
ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse
käes
· Vesi on Maal pidevas liikumises ja
moodustab veeringe, mille
liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus.
Väike veeringe
· Vesi aurustub merepinnalt ja langeb
sinna ka tagasi.
Suur veerige
· Merest aurunud vesi kantakse
pilvedena maismaa kohale, kus ta maha
sajab.
Infiltratsioon
· Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi
pinnase
· Sellisel kombel ta puhastub ning tekib
põhjavesi
· Vulkaanilistel aladel termaalvesi
· Mineraalvesimineraalsooladega
põhjavesi
Veebilanss
· Sademete ja auramise vahekord
· P=E+Q
Psademed
Eauramine
Qjõgede äravool
Jõed
Mõisteid
· Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee
· Lähe, suue
· Langus (lähtme ja suudme kõrguste vahe), lang (langus 1 m
kohta)
· Pikiprofiiljõe kuju lähtest suudmeni
· Vooluhulkvee kogus, mis sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget
· Veereziimjõe vooluhulga muutused
Maailmameri
Ookean Pindala km2 Keskm Suurim
sügavus sügavus
Vaikne 166 241 740 4639 11 034
Atlandi 86 557 800 3927 8607
India 73 426 500 3964 7726
Lõuna 20 327 000 45000 7235
Arktiline 13 224 540 1205 5451
· Maailmamere vee omadusi mõjutavad
mere pinnale langeva päikesekiirguse
hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise
vahekord ning hoovustega seotud vee
ümberpaigutamine.
Veetemperatuur
· Päikesekiirgusest neeldub vees 92 %
· Ookeani keskmine temperatuur kõrgem
kui maismaal.
· Pinnavee keskmine temperatuur 17 kraadi
· Tervikuna 3,8 kraadi
· Termokliintemperatuuri hüppekiht
· Termilin ekvaator 510 pl vahel
Soolsus
· Mitu grammi soolasid on lahustunud 1
liitris vees (keskmine 35 , Punane meri
40 )
· Lähistroopilistel aladel kõrgemsuur
auramine
· Ekvatoriaalvööndis madalampalju
sademeid
· Halokliinsoolsuse hüppekiht
Hoovused
· Ookeanite ja merede pindmiste veekihtide
horisontaalsed liikumised.
· Miks tekivad?
Tuul tõmbab käima
Erinev vee tihedus, mis tekitab rõhu
horisontaalse gradiendi ja see omakorda
vee liikumise
Golfi hoovus
· Soojusallikaks Atlandi keskosa troopilised
veed
· Põhjaosas kõvasti soojem, kui
ümbritsevad veed
· PõhjaEuroopa kliima
mahedam
El Nino (Jumala laps)
· Vaikse ookeani troopilises piirkonnas
esinev ilmastikunähtuste kogum.
· Iga 210 aasta tagant on veepinna
temperatuur 5 ° soojem
· Põhjustatud passaattuulte nõrgenemisest,
mis kahandavad upwellingut ning selle
tõttu on termokliin sügavamal.
Mõjud
· Tugevad troopilised vihmad Ameerika
rannikul.
· Põuad Brasiilias, Indoneesias, Lääne
Aafrika ekvatoriaalpiirkonnas
· Mussoonide aktiivsus
kahaneb
Kliima soojenemise mõjud
· Golfi hoovuse kollaps
· Sulav jää magestab PõhjaAtlandit (ka suurenenud
sademete hulk)
· Metaani vabanemine
· Jääkristallidena ookeani põhjas (Arktilises kõige rohkem)
· 55 miljonit a tagasi massiline väljasuremine (happevihmad)
Reostumine
Reostajad
· Laevaliiklus
· Põllumajandus
· Heitveed (süvalasud)
Naftareostus
· Peseb lindudelt rasva
maha>märgumine>külmumissurm
· Eemaldamiseks kasutatakse naftat
imevaid aineid ja ujuvtõkkeid
Eutrofeerumine
· Toitainetesisalduse tõus
· Lämmastik (väetised, reovesi, tööstus)
· Fosfor (põhiline puhastusainetes)
Toksilised kemikaalid
· Raskemetallidest ohtlikuim elavhõbe
olmejäätmetest
· PCB laevakere värvidest, õlid
· Dioksiinid plastjäätmete põletamisel,
paberitööstus
· Biokumuleeruvad
· Kalad>inimene
Ülekalastamine
· Mida saan mina teha?