50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LittleEvvu
Õppematerjali autor
detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka. Kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda rahulikku ookeani, nägemata kordagi maad.
lendavaid kalu ja kummalist veeläiget, mis ilmub lõunamere vetes. Lasti maha tundmatuid linde ja tõmmati meresügavusest välja tundmatuid kalu. Soodsa kirdepassaadiga läks sõit kiiresti ekvaatori poole. Järgmisena tahtis Cook sisse sõita Rio De Janeiro sadamasse, kuna aga pärismaalased olid väga vaenulikud, siis sinna pikemalt peatuma ei jäätud. 11. jaanuaril 1769. aastal tuli nähtavale Tulemaa rand. Peale seda peatuti mõnda aega Bay of Sussex´is. 27. jaanuaril jäeti Atlandi ookean selja taha ja tüüriti Vaiksesse ookeani. Aprilli algul nähti maad, mis näis koosnevat madalaist, ilusat laguuni ümbritsevaist rahnudest. Oli jõutud ühe juurde neist korallsaartes, mis on tekkinud väikeste korall-loomakeste väga pikaaegse töö tulemusena. Cook otsustas mitte maale minna, sest metslastel ei näinud olevat suuremat isu neid maale lasta. Nii jätkati reisi merel. n kõige paremaks vahendi Tahitil. 12. aprill oli suureks päevaks Cookile ja tema meeskonnale
aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema
Teist korda avastamine ei olnud asjata. Kokku on maal 6 mandrit ja igaüht on uuritud ja avastatud. Ameerikat avastati juba umbes 1000. aastal viikingite poolt, kuid see ununes inimeste seas. Teine avastamine toimus 1492. aastal Christoph Kolumbuse poolt. Esimesed inimesed arvasid, et peale Gibraltari väina tuleb kosk, kust enam tagasi pole võimalik tulla. Kalamehed ja laevad kartsid sinna sõita. Kuid aja jooksul on avastatud, et peale Gibraltari väina on Atlandi ookean. Kaubandusega tegeledes inimesi pani mõtlema, et miks mitte meretee kaudu. Meretee avastamine Indiasse tegi suure saavutuse, see laiendas Portugali võimu ja tõi maale uusi kaupu. Aastal 1522 Magalhães tegi esimese ümbermaailma reisi, mis näitas, et maa on kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega. Vanaaja reisimehed 1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr
said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Kokkuvõte: Maadeavastused laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Seni olid Euroopas tuntud 3 maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika. Nüüd täienes loetelu veel ka Ameerikaga. Viimast hakati nimetama Uueks Maailmaks. Ühtlasi said eurooplased teada, et on olemas Vaikne ookean. Nüüd osati ka maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata. Uus Maailm avas eurooplastele uusi võimalusi. Kui selgus, et Ameerikas leidub kulda, hakkas sinna üha rohkem rikkuse- ja seikluseotsijaid ehk konkistadoore purjetama. Lühikese ajaga alistasid nad enamiku Kariibi mere saartest ja kinnitasid kanda ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mis olid maadeavastuste tagajärgedeks Ameerikale? Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste
Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes.
nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent
Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid