Vaikne ookean (0)

Põhikool - Geograafia - maailma loodusgeograafia ja geograafiliste avastuste ajalugu

5 VÄGA HEA

VAIKNE OOKEAN

Vaikne ookean
Vaikne ookean on maakera kõige suurem ookean. Ta asub Aasia , Austraalia , Antartika ja Ameerika vahel. Vaikse ookeani pindala on 179, 68 miljonit km.
Vaikne ookean on maakera suurim, vanim ja sügavaim ookean. Ligi pool ookeani põhjast on täiesti tasane (umbes 4 km). Vaikse ookeani suurim sügavus Mariaani süvikus ehk teise sõnaga Challengeri sügavik on üle 11 km.
Vaikne ookean asub nii palav - kui ka parasvöötmes.Vaikne ookean on maakera saarerohkeim ookean. Aasia idarannikul möllavad sageli troopilised taifuunid.
Sagedamini kui teistel ookeanidel on Vaiksel ookeanil hiidlaineid. Tema rannikualad on enamasti mägised ja äärealadel leidub palju tegevusvulkaane neid on üle 300, mis moodustavad niinimetatud Vaikse ookeani tulerõnga. Vaikse ookeani vesi on magedam kui Atlandi ja India ookeanis. Vaikse ookeaani elustik on rikkalik, palju elutseb seal koralle ja vetikaid. Sealt saadakse umbes pool maailma kalasaagist. Suurimad kalapüügimaad on Jaapan, Peruu ja Hiina.
Vaikse ookeani põhjast ammutatakse naftat ja mõningaid metallimaake.
Vaikse ookeani avastamine ja uurimine
Sellest ajast peale, kui Vaikne ookean üldse avastati (eurooplaste poolt), on sinna korraldatud väga palju ekspiditsioone. Enamasti Vaikses ookeanis otsiti tundmatut Lõunamandrit. Austraalia, Uus- Meremaa ja kõikide Okeaania saarte avastamine ja uurimine võtis sajandeid . Tänapäeval, kui kõik, ka kõige väiksemad maismaa tükikesed, on avastatud ja põhjalikult läbiuuritud, jätkub ikka veel hulgaliselt tööd geograafidel, okeanoloogidel, hüdroloogidel, bioloogidel ja teistel teadlastel, sest Vaikne ookean on suurim ookean maailmas ja pealmiste veekihtide all on sajad ja tuhanded avastamata saladused .
Vaikse ookeani avastamine
25. septembril, 1513. aastal, grupp hispaanlasi, kokku 67 inimest, jõudis mäe jalmile kohas, kus on praegu Panaama maakitsus . Kohalike indiaanlaste jutu järgi võis selle mäe tippult näha “ääretut merd”. Mäkke hakati tõusma kõik koos, kuid natuke maad enne tippu peatas gruppi juht Vasco Nunez de Balboa kõiki ja ronis mäetippu ise. Sealt avardus imeline pilt - väike riba maismaad ja siis hiiglaslik , ääretu meri. Balboa laskus põlvili ja tänas jumalat selle avastuse au eest. Mäe otsa püstitasid hispaanlased suure risti. Koostati ka dokument avastuse kohta.
Magalhaes ´i reis
20. septembril, 1519, väljus Hispaaniast viiest laevast koosnev laevastik . Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased , kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam ´i saarele , kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27. aprillil , 1521, Magalhaes sai surma võitluses filipiinlastega. Ekspeditsioon jätkus Elcano juhtimisel. Tagasi Hispaaniasse jõudis ainult Elcano ja 17 meest ühe laeva peal.
James Cook ´i reisid Vaikses ookeanis
James Cook, üks silmapaistvamatest inglise ja üldse maailma meresõitjatest, on sooritanud kolm uurimisretke Vaiksesse ookeani.
Esimesel retkel (1768- 1771 ) oli tema põhiülesandeks jõuda Tahiti saarele. Seal toimetati vaatlus Veenuse liikumisest Päikese ja Maa vahel. Kuid Cookil oli veel üks salajane ülesanne, nimelt otsida Lõunamandrit, mille olemasolu on juba oletanud muistsed kreeklased . Cook sai esimeseks eurooplaseks, kes külastas Uus-Meremaad. See juhtus 1769 . aasta oktoobris. Järgmise aasta aprillikuus jõuti Austraaliasse, mille kogu rannik kuulutati Inglismaale kuuluvaks.
Teise reisi ajal (1772-1775) õnnestus Cookil nii kaugele lõuna poole, kuhu ükski eurooplane polej veel jõudnud . Ta tegi ringi ümber Antarktika , kuid jää tõttu ei saanud ta maad näha. Sama reisi ajal jõudis ta ka mitmele veel avastamata Vaikse ookeani saarele, seal hulgas Cooki saartele ja Uus Kaledoonia saartele.
Kolmanda reisi üritas Cook avastada Loodeväila. Ta oli arvatavasti esimene eurooplane, kes avastas Hawaii saared. Siis liikus ta põhja poole, kuid jäämassid takistasid teda Loodeväila pääsemast ja ta pidi tagasi Hawaii saartele pöörduma. Seal pärismaalased tapsid ta.
Tänapäeva uuringud ja avastused
Tänapäeval uurivad teadlased seda, mis toimub Vaikse ookeani veekihtide sees, sealset faunat ja floorat. Uuritakse seda, kuidas see hiiglaslik veemass mõjutab maailma loodust, kliimat. Praeguse Okeaania saarte ökoloogidele tekitab muret globaalne soojenemine, sest paljud saared on väga madalad ja vähimgi polaarjää sulamine võib need lihtsalt ära uputada.
Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-20-2.ht m

ENEKE 4

http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/vaikne/vaikne.html

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 23 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LittleEvvu Õppematerjali autor

Referaat

vaikne ookean magalhaes ookean

Sarnased õppematerjalid

rtf

3 maailmaavastajat

detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahelises väinas (kannab praegu Magalhaesi nime), kuni viimaks avanes ees peegelsile ookean. Magalhaes nimetas selle Vaikseks ookeaniks. Tegelikult on see kõige tormisem ookean maal. Vahepeal oli üks laev hukkunud, teine aga põgenenud kodumaale ühes rikkalike toiduvarudega. Sellele vaatamata otsustas Magalhaes teekonda jätkata. Reis üle ookeani kujunes oodatust palju pikemaks. Vee- ja toiduvarud lõppesid. Nõrkenud meeskonnaliikmed sõid saepuru, rotte ja isegi pargitud nahka. Kolm kuud ja kakskümmend päeva purjetasid nad mööda rahulikku ookeani, nägemata kordagi maad.

Ajalugu

doc

James Cook - referaat

lendavaid kalu ja kummalist veeläiget, mis ilmub lõunamere vetes. Lasti maha tundmatuid linde ja tõmmati meresügavusest välja tundmatuid kalu. Soodsa kirdepassaadiga läks sõit kiiresti ekvaatori poole. Järgmisena tahtis Cook sisse sõita Rio De Janeiro sadamasse, kuna aga pärismaalased olid väga vaenulikud, siis sinna pikemalt peatuma ei jäätud. 11. jaanuaril 1769. aastal tuli nähtavale Tulemaa rand. Peale seda peatuti mõnda aega Bay of Sussex´is. 27. jaanuaril jäeti Atlandi ookean selja taha ja tüüriti Vaiksesse ookeani. Aprilli algul nähti maad, mis näis koosnevat madalaist, ilusat laguuni ümbritsevaist rahnudest. Oli jõutud ühe juurde neist korallsaartes, mis on tekkinud väikeste korall-loomakeste väga pikaaegse töö tulemusena. Cook otsustas mitte maale minna, sest metslastel ei näinud olevat suuremat isu neid maale lasta. Nii jätkati reisi merel. n kõige paremaks vahendi Tahitil. 12. aprill oli suureks päevaks Cookile ja tema meeskonnale

Geograafia

doc

MAADEAVASTUSED 15. – 18. SAJANDIL

aasta novembri lõpul ookeanile, mille Magalhaes nimetas hiljem Vaikseks ookeaniks. Ookeani ületamiseks kulus ligi neli kuud. Kuigi läbiti Okeaania, jäid esimese saarestikuna teele Mariaanid ja seejärel Filipiinid. Magalhaes hukkus kokkupõrkes päriselanikega 28. aprillil 1521. aastal. Pärast ekspeditsiooni juhi surma avastati Kalimantani saar. Hispaaniasse jõudis 7. septembril 1522. aastal tagasi ainult üks laev 18 mehega de El Cano juhtimisel. Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema

Ajalugu

doc

Maadeavastajad ja reisimehed

Teist korda avastamine ei olnud asjata. Kokku on maal 6 mandrit ja igaüht on uuritud ja avastatud. Ameerikat avastati juba umbes 1000. aastal viikingite poolt, kuid see ununes inimeste seas. Teine avastamine toimus 1492. aastal Christoph Kolumbuse poolt. Esimesed inimesed arvasid, et peale Gibraltari väina tuleb kosk, kust enam tagasi pole võimalik tulla. Kalamehed ja laevad kartsid sinna sõita. Kuid aja jooksul on avastatud, et peale Gibraltari väina on Atlandi ookean. Kaubandusega tegeledes inimesi pani mõtlema, et miks mitte meretee kaudu. Meretee avastamine Indiasse tegi suure saavutuse, see laiendas Portugali võimu ja tõi maale uusi kaupu. Aastal 1522 Magalhães tegi esimese ümbermaailma reisi, mis näitas, et maa on kera kujuline, mitte selline, missuguseks inimesed oletasid. Järgnevalt tutvute kuulsate maadeavastajatega ja reisimeestega. Vanaaja reisimehed 1.Hanno oli Kartaago meresõitja, kes elas 5 sajandil eKr

Geograafia

odt

Keskaja suured maadeavastajad

said hispaanlased tulirelvadest hoolimata lüüa ja pidid põgenema. Lahingus sai surma ka Magalhães. Magalhãesi laevadest jõudis ainsana Hispaaniasse tagasi 6. septembril 1522 Juan Sebastián Elcano juhtimisel Victoria. Kokkuvõte: Maadeavastused laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Seni olid Euroopas tuntud 3 maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika. Nüüd täienes loetelu veel ka Ameerikaga. Viimast hakati nimetama Uueks Maailmaks. Ühtlasi said eurooplased teada, et on olemas Vaikne ookean. Nüüd osati ka maakera mõõtmeid täpsemalt hinnata. Uus Maailm avas eurooplastele uusi võimalusi. Kui selgus, et Ameerikas leidub kulda, hakkas sinna üha rohkem rikkuse- ja seikluseotsijaid ehk konkistadoore purjetama. Lühikese ajaga alistasid nad enamiku Kariibi mere saartest ja kinnitasid kanda ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Mis olid maadeavastuste tagajärgedeks Ameerikale? Vallutajad ja kolonistid suhtusid põlisrahva kultuuri enamasti vaenulikult indiaanlaste

Ajalugu

docx

Biogeograafia

Buffoni seadus klimaatiliselt sarnastes kuid geograafiliselt isoleeritud regioonides erinevad liigid. Elurikkuse globaalsed mustrid. · Selgroogsete mitmekesisus kõige rohkem troopika ümbruses nii Ameerikas, Aafrikas kui ka Aasias. · Mageveekalade mitmekesisus kõige enam Amazonase vesikonnas. Mujal pole nii suuri jõgesid. · Korallide mitmekesisus korallid on väga temperatuuritundlikud. Leidub ainult tõelisest troopikast. Miskipärast on ka Atlandi ookean korallidevaesemaks jäänud. India ookeanis palju rohkem (eriti punases meres) eelkõige Austraalia ranniku lähedal Vaikses ookeanis (Suur Vallrahu). · Soontaimede liigirikkus kuivad piirkonnad on liigivaesemad (kõrbed), mäed on liigirikkamad (Andid, Himaalaja, Kaukasus, Lõuna-Aafrika, Vahemere piirkond jne) Laiuskraad vs biomitmekesisus · Nii maismaa- kui veeorganismid üldjuhul suureneb nende mitmekesisus troopika poole minnes.

Geograafia

docx

Merekultuur ja etikett

nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks. Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele. Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus. Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)? Filipiinid avastati varakult. Ent

Merendus

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta.

Euroopa

Rohkem sarnaseid