vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva
Karja tervis ja veterinaarprofülaktika Juhendaja : Allan Kaasik Tartu 2018 SISUKORD Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 1.Karja hügieen...................................................................................................... 4 1.1 Hügieen ja bioohutus vasikate sündimisel ja kaasnevad probleemid............4 1.2 Haiguste levik karjas..................................................................................... 5 1.3 Hügieeni ja bioohutusenõuded karjas..........................................................7 2.KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 3.KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 9
umbes kaheaastaselt Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal- või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust, puidust või vineerist Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150- 220kg – 1,7m2, üle 220kg 1,8m2
Antibiootikumide mõistliku kasutamise põhiprintsiibid Ainult siis, kui on tegemist bakteriaalse infektsiooniga. Ainult vastavalt tundlikkustestile (laboris isoleerida tekitaja ja määrata tundlikkus). Üks konkreetsesse haigustekitajasse toimiv antibiootikum. Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 12. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja 13. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus,
Vältida kombinatsioone ja laia spektriga antibiootikume, jätta need reservpreparaatideks. 13. Ravimijääkide toiduainetesse sattumise vältimine - mida saab teha loomakasvataja keeluaegade jälgimine; keelatud ainete mitte kasutamine (sh ka ravimid, mis pole mõeldud antud loomaliigile kasutamiseks, kui just veterinaar seda ei kirjuta); ravimite kasutamine ainult siis, kui selleks on vajadus (varem nt anti profülaktika mõttes antibiotse, a need jõuavad kõik inimtoitu) 14. Vasikate kõhulahtisuse tekkepõhjused On enamjaolt põhjustatud mitme ebasoovitava teguri üheaegsel toimimisel: vead vasikate jootmisel, vead vasikate pidamisel, halb vastupanuvõime, haigustekitajad. Jootmisvigadest tingitud kõhulahtisus. Lehmapiima lahjendamine veega, liiga palju piima ühel jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus,
Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford Limusiin Aberdiin-Angus Seakasvatus • Tegeleb sealiha kasvatusega • Tuntuim tõug, Eesti Peekonisiga • Vajab suuri lautu • Sööb palju erinevaid asju Lamba- ja kitsekasvatus • Tegeleb lambaliha, villa ja kitsepiimaga • Tuntumad lambatõud: Eesti Valgepealine ja Eesti Mustapealine lammas • Vajab lauta ja karjamaad
reegel vee taseme tünnis määrab kõige lühem laud. · Bioloogilised väljad: mingisuguse liigi poolt ümber muudetud piirkonda informatsiooniks teistele liikidele. Näiteks koer urineerib postidele, karu küünistab puid (loeb kriipsude kõrgus ehk näitab karu suurust teisele karule, kas on mõtet viibida või mitte) jne. · Põhipopulatsiooni arvukus loendus kevadel enne vasikate, kutsikate sündi. · Potentsiaalne juurdekasv vasikate, tallede, kutsikate loendus. · Kollakeha näitab õnnestunud viljakuse arve, kui mitu kollakeha on (see näitab tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed.
kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja võrseid (eriti luuderohi, astelpõõsas, okaspuud, kanarbik), tammetõrusid, puukoort ja seeni. Väidetavalt suudab ta punahirvest paremini seedida madala kvalikteediga kiudainerikast toitu. Vaenlased. Suuremad kiskjad ja inimene, kes jahib ilusat looma põhiliselt liha ning tema pead kaunistava sarvepaari pärast. Huvitavaid tähelepanekuid.
· Aita lehmal vasikat puhastada, kasutades karedat rätikut, põhku või vana vaipa. · Vasika kuivatamine on oluline, sest muidu võib ta külmas laudas ära külmuda ning sellepärast on vaja ta vereringe kiirelt tööle saada. · Jälgi kas vasikas saab ise idarast joomisega hakkama. · Kui vasikas ei saa ise imemisega hakkama , siis anna ternespiima esimese elutunni jooksul. · Jälgi et vasikas ei külmetaks, kata ta allapanuga. 3.Vasika söötmine ja pidamine · Vasikate tervist ja heaolu kontrolli kaks korda päevas. · Kuni kolme kuu vanuseni jooda vasikat piimaga. · Kuue kuu vanuseni jooda lõssiga. · Piimsööta võib vasikas saada 8-10 nädalat, maximaalselt 12. · Ära pea vasikat lõastatult, see on rangelt keelatud!! · Üksiksulus võib olla vasikas 8 nädala vanuseni. · Kuni 2 nädalase vasika sulg on 1,2m x 0,8 m ja 3-8 nädalasele vasikale 1,6m x 0,9m. Üksiksulus pidamisel peab vasikal olema võimalus näha teisi loomi!
Värvuselt varieeruvad nad pruunikas kollastest kuni punakas pruunideni; heledate rõngastega silmade ümber. Sünnimass 40-43 kg Täiskasvanud 1000 -1200kg Simmental. Simmentali tõug on üks vanimaid ja praeguseks on levinud seda tõugu veised üle terve maailma. Simmentali tõug pärineb Sveitsist. Värvuselt on nad suure varieeruvusega, põhimine värvus on neil siiski kas päris valge ning ka helekollasest tumekollaseni, või siis pruunist punakaspruunini. Vasikate sünnimass on kuni 50kg Täiskasvanutel 1200kg ja rohkem Belgia sinine. Belgia Sinise tõu sünd sai alguse, kui 19.sajandi teisel poolel imporditi Inglismaalt Belgiasse Shorthorni tõugu pulle, et parandada kohalikku tõugu. Keskmise suurusega, raskepärane tõug, millel esineb tihti topeltlihaselisus. Enamik loomi varieerub värvuselt helesinise, musta ja valge kombinatsioonis. Luustik on suhteliselt väike, kehale on iseloomulik längus tagaosa,
Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin Tõug pärit Prantsusmaalt Kasutai veo-, kui ka lihaloomana Praeguseks levinud üle maailma rohkem kui 70. riigis Värvuselt kuldne, punakaspruun, pruun Kere on pikk, tagaosa lühike, hästi arenenud lihased Iseloomulik on kerge poegimine ja vasikate väike suremus Sünnimass varieerub 40- 43 kg vahel. Täiskasvanuna võivad lehmad kaaluda 650- 850 kg, pullid aga 1000- 1200 kg. Tapasaagis on kuni 66 %
Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad siiki imemist sügiseni. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged täpid. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Iseseisvuvad noored kaheaastaselt ja saavutavad kolmeaastaselt juba suguküpsuse. Isasloomad hakkavad aktiivselt sigimises osalema siiski mõnevõrra hiljem. 3 Toitumine Punahirv sööb põõsa- ja puuvõrseid, mis moodustavad 80% toidust. Võib süüa ka
kriitiline periood vasika arengus oli juba möödas ning tema tervis oli hea. Täna ei oska vasikat pidevalt jälginud loomaarstid öelda, mis võis haruldase looma äkilise surma põhjustada, kuid kindlasti teeme kõik võimalikud uuringud surma põhjuse väljaselgitamiseks," sõnas maaülikooli teadusprorektor Ülle Jaakma. Maaülikooli kloonitud vasikas Eesti Maaülikool sõnul ei loobu ülikool transgeense vasika Juuni surma tõttu plaanist üles kasvatada tervet kloonitud vasikate karja, kuid juhtunu tõttu kaotasid teadlased oma eesmärgini jõudmises aasta. Transgeensed kloonvasikad on maailmas haruldased, Eestis sündinud Juuni oli teine kasvuhormooni geeniga vasikas maailmas. Kasutatud allikad Rajaleidja.ee Delfi.ee
500 50,0 300 550 53,7 322 600 57,3 344 650 60,9 365 700 64,4 386 3 1 kg eluskaalu juurdekasvuks (selle hulka kuulub ka sündinud vasikate kaal) arvestatakse lehmadel ja pullidel 60 MJ (KMET-norm). Tabelis 2 on toodud noorveiste energiatarbenormid kehamassi juurdekasvuks MJ päevas. Tabel 2. Noorveiste energiatarbenormid kehamassi juurdekasvuks, MJ päevas Kehamass, Ööpäevane massi-iive, g kg 500 600 700 800 900 1000 100 10,0 12,2 14,6 17,0 19,4 22,0
Naine korjas marju ja püüdis teha nendele söödavat toitu aga mees raius puid , ehitas kodu ,käis kala püüdmas ja haris põldu. Kera oli juba päris suur ,ning lehmad olid väga vanad nad olid väsinud. Kahel neist sündisid väikesed vasikad.Lehmad tahtsid välja mõelda nime sellele kerale mida nad loonud on ja nad tulid ühisele otsusele ,et selle kera nimeks saab „Maailm“. hiljem need lehmad surid vanadusse . Inimesed olid väga tänulikud lehmadele ja otsustasid hoolitseda vasikate eest aga vasikatel juba tiivu ei olnud. Ühel varahommikul ärkas mees ja nende kodu juures oli üks roosa paks pekine elund. Ta ruigas ja jooksis ringi .Mees seos looma kinni ,ning läks kaugele metsa. Ta kõndis väga kaua ja järsku mets lõppes ning edasi oli suur lagendik kus oli väga palju igasuguseid elundeid. Mees läks koju ja kutsus naise lagendikku näitama. Lagendikul nad kõndisid ringi ja imetlesid neid elundeid ja mees ütles ,et need on loomad .
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal.
Märgistamisele lisaks antakse loomale ka nimi. Nimi võiks olla: selge, ilus, lühike. On kasutatud ka tätoveerimist: parem kõrvalest puhastatakse desinfitseeriva vedelikuga. Kõrvalesta sisekülg määritakse värviga ja sinna vajutatakse inventariseerimisnumber nõelnumbritega varustatud tätoveerimistangide abil. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri sarvedele põletamist numbriraudadega (tänapäeval seda enam ei kasutata). NUDISTAMINE Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid. Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Elektriline või gaasiga vasikate nudistamise aparaat.Aparaat lülitatakse vooluvõrku. Nudistamine teostatakse vasika sarvepõhja kõrvetamisega 2 6 nädala vanuselt. Tööelemendi temperatuur 400 ° C. 220 V / 280 W.
ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . Minu vanavanemad on kõik juba pensionärid , aga siiski käib veel üks vanaema tõõl . Minu ema poolsed vanavanemad elavad Haeskas ja meile väga lähedal . Käime neid tavaliselt mingi 3 - 4 korda nädalast vaatamas . Ema poolne vanaema käib ka tõõl ja on pensionär. Tõõl ja poes ta käib rolleriga . Tõõl käib ta laudas, kus on ta vahepeal karjak , lüpsja või vasikate hooldaja . Tal meeldib küll tõõl käia, aga minu meelest on see liiga raske tõõ pensionärile , aga ta ei kuula ju meid . Kodus ta enam loomi ei pea kuna, pole tal jõudu neid üksi ülalpidada ja see asi ei tasu end ära ka . Ema poolne vanaisa on aga päris tõsiselt haige . Tal on ära vahetatud nii puusaliigesed ning põlveliiges . Üks jalg on tal osaliselt halvatud ja lonkab seda natukene . Tal on kanged rohud peal , mis teevad tema väga uniseks ja ta magab päevast päris palju
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval
talvel 15-20 kg (varasuvel kulutavad toiduotsimisele päevas 10-13 tundi, talvel puhkavad rohkem). Pärast toitumist peavad põdrad puhkama ja toidu veelkord läbi mäletsema. Suurima lämmastiku, toorproteiini, tselluloosi, suhru ja rasvade summaarse sisalduse poolest on esikohal pajud, neile järgnevad haab ja mänd. Eriti kaltsiumirikkaks peetakse kadakat. Karmide talvetingimuste korral kaasneb tiinetel emasloomadel peale kehakaalu languse ka loodete resorbeerumine või eluvõimetute vasikate sündimine, eemalejäämine järgimse sügise jooksuajast ja suguküpsuse hilinemine lehmamullikatel. Paaritumine Põdrad saavutavad suguküpsuse mullikaeas (1-2. aastaselt) Jooksuaeg kestab üldjuhul augustist oktoobrini. Augusti keskpaigast hakkavad põdrapullid häälitsema (kirjedatakse kui madalat ohet), selle eesmärgiks on peletada teisi isasloomi ja emasloomale teada anda oma asukohast. Tugevama häält kuuldes tavaliselt nõrgemad vaikivad ja tõmbuvad tagasi.
kaitsmist. Elukeskkonna seisundi analüüs Prügivedu on meil hästi korraldatud ja lähedal olemas jäätmejaam, seega on jäätmete ladustamisega olukord normis. Biolagunevad jäätmed on meie küla elanikel tavaks koguda aeda hunniksse (või mõnel isegi spetsiaalsesse konterinerisse) ja kasutada oma enda aiamaal kompostina. Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Põllumajandus Külas asuvad AS Võhmuta PM mullikatall, pullide ja vasikate laut ning loomadele on eraldatud koplid. Enamik põllumaad on ühistu kasutada. Ühistu kasvatab erinevaid teravlijasorte (nisu, oder, raps), aga mõned aastad tagasi on katsetatud ka maisi kasvatamist loomade toiduks. Eri aastatel kasvatatakse eri põllumaadel erinevaid kultuure, et säilitada põllukultuuride liigiline mitmekesisus. Näiteks peab vahepeal kasvatama liblikõielisi taimi ja hernest. Meie talu (Jaani talu) põllumaad (u 16 ha) harime ise, peamiselt teravili.
Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5. Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi 6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet! Rohumaade rajamine Maa-ala valik Vasikate ja lindude karjamaad lauda juurde. Mullikatel ja lammastel võib olla kaugemal. Arvestada jootmisvõimalustega. Ühes massiivis asuvad karjamaad. Universaalse kasutusega rohumaad lauda lähedal. Niitelised rohumaad võivad olla farmist kaugemal. Kasvukoha vastavus heintaimde nõuetele. Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale.
Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org. poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel(kinnis- ja haigete loomade ning vasikate väetise asendada haljas väeti sega. Mittehappelisel mullal sobib selleks valge mesikas. söödana) Seemnesegud: 1) punane ristik ja põldtimut Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo, närbsilo. 2) roosa ristik ja põldtimut
Söötmiskäik asub enamasti kaldpõranda ülemises servas. Kahealaline kaldpõrandaga laut: söötmiskäigu ja lamamisala vahel on horisontaalne söömis ja jalutuskäik. 31. Hereford, aberdiinangus, limusiin, simmental, soti mägiveis, belgia sinine, gallovei Aberdiinangus Pärineb Sotimaalt Peab vastu kehvades tingimustes Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid
mis tõhustavad vedeliku imendumist ning annavad energiat. Sisaldab ka soolestiku tegevust tõhustavat ja vedelaid väljaheiteid tahkemaks muutvat pektiini ning soolestiku mikrobioloogilist tasakaalu säilitavat patenditud preparaati ProGut®. Toodet võib segada vedelsööda või vee hulka või annustada koos jõusöödaga. ·Unilyt elektrolüüt 25kg - Söödalisand vasikatele, mis stabiliseerib vee ja elektrolüütide tasakaalu. ·No ja nii edasi * 100 Vasikate kõhulahtisus · Kõhulahtisust põdevad vasikad võivad vedelikukaotuse tõttu päevas kaotada 510% kehamassist. Üle 14-protsendilist vedelikukaotust loetakse aga vasikale surmavaks. Üldiselt kasutatakse suu kaudu antavate elektrolüütide lahuseid vedelikukaotuse korral selleks, et korrigeerida pH-d ja elektrolüütide taset veres ning et suhteliselt odaval ning lihtsal viisil toetada organismi toitainetega. Uuemad uurimistööd on leidnud tõhusamaid
Kahe aastaga vasikast piimalehmaks Loomakasvataja ei saa vasikast lehma kasvatamisel lubada endale ühtegi viga. Seejuures peab ta vasikakasvatusse investeerima nii oma aega kui raha. Sellise eesmärgi saavutamiseks on tähtis osa nii ternes- kui kogu piimaperioodil tervikuna. Ternespiima tähtsusest on ka eelmistes infolehtedes juttu olnud, piimaperioodil on aga mitu punkti, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata: Täispiima või piimaasendaja söötmine peale ternespiima Vasikate kõhulahtisuse vältimine Vaba juurdepääs puhtale veele Vasika mao kiire arengu tagamine Vasikate võõrutamine. Kas piim või piimapulber? Ternespiimaperiood kestab tavaliselt kolm päeva. Üleminekul piima või piimapulbriga söötmisele peab farmer kindlasti arvestama kumb on odavam. Siiski pole hind ainuke näitaja mida arvestada. Nii piimal kui piimapulbril on omad plussid ja miinused. Piimapulbri eeliseks on tema koostise stabiilsus. Nõrgad
Tunnused: 1) lühike tupp (kuni 8 cm) 2) emakaava puudumine Ei ole vimalik avastada kki friimartine. Täiendavalt uurida leukotsüütide karüotüüpe. testil on piiratud tundlikkus, kuna mnedel friimartiinidel on kimäärsete leukotsüütide proportsioon väga väike. Maskulinisatsiooni aste ei ole sltuvuses kimäärsete rakkude proportsioonist. Friimartinismi esineb ka üksikult sündinud vasikate seas. Seletatav looteeas isase kaksiku hukkumise ja loote resorbtsiooniga Mosaiikorganism - tekib ühest sügoodist. Geneetiliselt erinevad rakupopulatsioonid tekivad neil arenemisprotsessi käigus somaatiliste mutatsioonide, somaatilise rekombinatsiooni või kromosoomide lahknematuse tõttu. Tekkinud rakukloonid erinevad tavaliselt ühe või mõne kromosoomi poolest. Geneetilise mosaiigi ja kimääri erinevus - mosaiik pärineb ühest sügoodist, - kimäär aga kahest või mitmest
mikrokiipidega, mis viiakse süstla abil naha alla. Numbrite lugemine on võimalik skänneri abil. Lisaks eelnimetatutele on kasutatud ka numbrite kõrvetamist nahale või sarvetohlule, numbrite külmutamist nahale, tätoveerimist ning karjatamisperioodil ka numbrite maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta.
Numbrite lugemine on võimalik skänneri abil. Lisaks eelnimetatutele on kasutatud ka numbrite kõrvetamist nahale või sarvetohlule, numbrite külmutamist nahale, tätoveerimist ning karjatamisperioodil ka numbrite maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 24. KARJAKONTROLL JA JÕUDLUSKONTROLLI ARVESTUS Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta.
karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. 76) Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva
reaktsioon tuhandeid kordi. Iselooustab suur aktiivsus ja spetsiifilisus iga ensüüm teeb kindlat tööd. Ühend, millele ensüüm mõjub, nimetatakse substraadiks. Ensüümi teatud piirkonda, kus toimub substraadi muutus, nimetatakse aktiivseks tsentriks. Substraat seostub ensüümiga, tekib substraat-ensüüm-kompleks, tulemuseks ensüümi produktid ning ensüüm vabaneb täpselt samasugusel kujul nagu ta algselt oli. Ensüümide tootjad: taimed (papaiin papaiast), loomad (vasikate libemagu laapensüüm), mikroobid tänapäeval põhiliselt (nt hallitusseen), geenitehnoloogia. Ka pärme kasutatakse ensüümide tootmisena. Klassifikatsioon (toime järgi): oksiidoreduktaasid , transferaasid, hüdrolaasid (kõige rohkem puutume kokku), lüaasid, isomeraasid, ligaasid (süntetaasid). Ensüüme toodetakse väga palju, suur osa läheb pesupulbrite tootmiseks. Kõige laialdasemat kasutust leiavad amülaasid. 19. Toiduainete töötlemisel kasutatavad ensüümid
jooksul pärast märgistamist. Kõrvamärgid on ISO-koodiga ja EE reg.10 nr. (lammastel ja kitsedel, sigadel tempel) Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Praegu on levinud ka kiibistamine. PRIA-st saadetakse veisepass loomapidajale 14 päeva jooksul veise Märgistamise. Veisepassil on toodud looma ja loomapidaja andmed. Pass peab alati loomaga kaasas käima. Vasikate nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3-6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 30. Karjakontroll ja jõudluskontrolli arvestus. Selleks, et saaks teostada aretustööd, tuleb koguda teatud andmed loomade kohta.
hooli. Et põhjapõdrad toituvad suurema osa aastast samblikest, siis võivad nad elada ka niisugustes paikades, kus see teistele sõralistele (v.a. muskusveis) osutub võimatuks. Samblikud on väga sahhariidierikkad, kuid vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete defitsiidi tõttu närivad põhjapõdrad meelsasti mahaheidetud sarvi, mõnikord ka üksteise peas kasvavaid sarvi, eriti vasikate omi. Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille
Suve keskel, mil karjamaadel rohukasv aeglustub, tuleb hakata lehmadele lisaks andma etteniidetult mitmesuguseid lisahaljassöötasid (haljas põldhein, haljassegatis, -mais). Päevas peaks täiskasvanud lehm saama noort kuivainevaest rohtu 60…70 kg. Joogivesi peab olema lehmadele kättesaadav kas looduslikest veekogudest või tuleb see tsisternidega kohale vedada. Lehm joob päevas, olenevalt ilmastikust 60…70 l, isegi 100 l vett. 11 12) Vasikate söötmine ja hooldamine sünnist kuni kuue kuu vanuseni. Vasikale ei tohi korraga palju piima joota, see peab makku ära mahtuma. Joodetud piim peab olema kehasoe. Tuleks tähele panna, et vasikas jooks väikeste sõõmudena st imeks piima. Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta – piima, energiaallikana vajavad nad rasva. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema.
vasikast või põrsast kuni tapaküpse loomani. Loom saab sööta vastavalt vanusele ja massile. Kalkulatsioonides arvestatakse keskmise söödakuluga. Kõik arvestused, tehakse tapaküpsete loomade kohta. Kui talus on loomi, mida antud aastal ei müüda, tuleb arvestada pikema pidamisperioodiga. Vastupidi on aga peekonikasvatuses, kus looma üleskasvatamiseks kulub vähem kui aasta. Toodangu planeerimisel tuleks arvestada ka väljalangevuse protsenti. Selleks suurendatakse vastavalt ,,ostetud" vasikate ja vähendatakse tapaküpsete nuumveiste arvu. Tulude-kulude eelarve T-k eelarve koosneb kahest osast. Esimeses osas arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtus. Kogutoodangu ja muutuvkulude vahena tuuakse välja kattetulu kogu põllumajandusettevqtte kohta. Eelarve teises osas tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud, amortisatsioon, makstavad intressid ja muud maksud. Samuti
On ka loomakaitse seisukohalt loomale kõige vastuvõetavam pidamise viis. Puudused: · Lehmad kasutavad osa sööda toitaineid liikumiseks. · Kaks korda päevas loomade karjamaale ja tagasi ajamine on tülikas ja aeganõudev. · Karjamaarohust jääb osa kasutamata, selle saagikus on 15...20% väiksem kui niitelisel kasutamisel. · Lehmad kannatavad ilmastiku kapriiside all. Suvel liigne kuumus, sügisel vihmasajud, külm. · Sageli on probleeme lehmade karjamaal jootmisega. VASIKATE SÖÖTMINE JA HOOLDAMINE SÜNNIST KUNI KUUE KUU VANUSENI Esimestel elunädalatel suudab vasika magu seedida ainult vedelat sööta piima, energiaallikana vajavad nad rasva, mida kulub esimesel elukuul vasika kohta 4...8 kg. Vasika kasvades eesmaod arenevad ja hakkavad talitlema ning vasikas hakkab mäletsema. Mida kauem vasikat piimaga joodetakse, seda hiljem hakkavad nad muid söötasid sööma. Mäletsema hakkavad vasikad 4...6 nädala vanuselt. Esimesel 3...4 elupäeval on vasika
kuivkontsentraate. Otsekülv juustupiimale ideaalne variant. Tarbejuuretist kasutavad suurettevõtted. Otsejuuretist (külv) väikeettevõtted. Juuretised: · Vedelalt sügavkülmutatud · Sügavkülmutatud kuivatatud · DVS · DVI kasut. Juuretise ütsekülvil juustupiima. Ülisuur mikr. sisaldus. 4. Mis on laap? Mis ühikutes mõõdetakse laabi kalgendamisvõimet? Mis mõjutab laabi aktiivsust? Naturaalset laapi saab valmistada vasikate libedikest, see kallis ja seetõttu tootmiseks ei jätku. Laabis on ensüüm KÜMOSIIN, mis kalgendab kaseiini. Laabi aktiivsust tähistatakse arvuga, mis näitab kui palju ühe grammi laabiga saab 35 o C juures 40 min jooksul kalgendada piim (Nt. 1 grammi laabiga, mille aktiivsus on 100 000 saab kalgendada 100 kg piima. Laabi aktiivsust mõjutab piima happesus mida kõrgem, seda aktiivsemalt toimib laap. Optimaalne 6.0 ... 6.4. Kui piimas väheneb Ca-ioonide sisaldus,
külmutamist nahale, tätoveerimist ning karjatamisperioodil ka numbrite maalimist vastava värviga nahale. Varem märgistati loomi sälkimise teel, kus kõrvadesse tehti sälgud või augud, mis omasid kindlat numbrilist tähendust. Sälkude ja aukude kombinatsioonina saadigi vastav number. Sälkimisvõti. 45 VEISEKASVATUS · VASIKATE NUDISTAMINE Veiste nudistamine on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. Euroopa Liidu maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, sest lehmade söötmisel vabapidamisega lautades võivad suured sarved segada sõimevõre läbimist. Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Elektriline aparaat töötab võrgupingel 220 V või akutoitel
Neil organismidel ilmneb üks või mõni uus, mingile liigile omane tunnus. 2.Rikutakse mingi kindla geeni struktuuri suunatud mutatsiooni abil. Kaotatakse tema funktsioon. Kuna muutus on DNA struktuuris, siis pärandub ka see geneetiline muutus järglastele. Seda tehnoloogiat nimetatakse geeninokaudiks. Muundatud bakteritüvesid kasutatakse: ·tööstuses vajatavate ensüümide saamiseks. Näiteks juustutööstuses kasutatavat laapensüümi, mida varem eraldati vasikate maost, toodetakse nüüd bioreaktorites. Peale bakterite kasutatakse selliste produktide tootmiseks *pärmseeni (näit. hepatiidi B vaktsiin) *loomarakkude kultuure. Imetajarakkude kõrval on viimasel ajal olulist rakendust leidnud putukarakkude kultuurid. Näiteks hiljuti (2006. a.) turule tulnud inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen.
a. · Piimasuhkrut seedivad reeglina hästi, kuid see pole piisav energiaallikas. · Teisi disahhariide omastab kehvasti. · Seedivad halvasti amüloosi, suhteliselt hästi tekstriine ( dekstriine). · Täispiimaasendajas olgu vähemalt 20% rasva kuivaines. · Vasikad seedivad suhteliselt hästi kõiki rasvhappeid, eriti hästi neid lühikese süsinikahelaga rasvhappeid ( C4-C10). Ratsiooni proteiinisisaldused · Vasikate starter 22...24% TP ( kuivaines) · 100 kg 250 kg-se vasika ratsioon 16-17% TP · 250-400 kg-se vasika ratsioon - 14-15% TP · Üle 400 kg-se vasika ratsioon 13% TP · Noorkarja kõrgus sõltub noorkarja ratsioonis oleva proteiini sisaldusest. Loeng 09.12.2008 · Noorloomadel pole vatsaseede välja arenenud , põhjuseks on mikrofloora puudulik liigiline esinemine. Vasikate kasvu ja arengu dünaamika
Herefordi veistel esines teiste tõugudega võrreldes rohkem poegimishaigusi ja seda just tavatootmise tingimustes. Sigimisprobleeme on veistel vähem vabapidamisel ning mahetootmises vähem kui tavatootmises. Ammlehmade iga karjas on vabapidamisel lühem nii mahe- kui tavatootmises ning viimases pikem kui mahetootmises. Seemendamine on lihaloomadel kõikides karjades valdavalt loomulik pulliga ning mahe aberdiini ja herefordi karjades 100% pulliga. Vasikate haigusi esineb võrreldavalt kõikides veiste pidamisviisides, haigusi valdavalt ei diagnoosita. Veterinaarravi kulutused on väiksemad mahetootmises võrreldes tavatootmisega Peamised kulutused seotud poegimisabi ja jalgade vigastustega. Bioohutusmeetmeid järgitakse üksnes osaliselt kõikides tootmisviisides, kuid mõnevõrra rohkem tavatootmises. Lihaveiste kasvatajad vajaksid täiendkoolitust nii bioohutusmeetmete kui loodusravi osas
soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired seedeensüümide sekretsioonis. Soolesina kahjustuste taustal areneb kõhulahtisus. Vee ja elektrolüütide vähesusest tingituna tekib organismi raskekujuline kahjustus, mida iseloomustab dehüdratsioon, atsidoos ja hüpoglükeemia. Surma põhjustab südame kahjustus ja sokk. · Antikehi on avastatud paljude täiskasvanud veiste ja vasikate veres. Antikehade diagnoosimine vereseerumis ei ole nakkuse diagnoosimiseks piisav, sest haigus esineb enzootiana. Diagnoos on täiuslik, kui tehakse kindlaks viirus. · Rootsis on avastatud veiste koronaviiruse antikehi lammastel. · Kliiniliselt terved lehmad on viiruskandjad ja potentsiaalsed nakkusallikad vasikatele. · 5-30% kliiniliselt tervetest loomadest eritavad viirust stressi suurenedes, eriti talvel.
Kliiniline pilt: Inkubatsiooniperiood 2-21 päeva (keskmiselt 3-8 päeva). Veised: palavik (40- 41°C), anoreksia, depressioon, piimatoodangu langus, stomatiit, matsutamine, hammaste ragistamine, anoreksia, salivatsioon, vesivillid (aftid) lõhkevad 24 tunni jooksul, erosioonid (narmendav serv). Erosioonid sõrgadel – ei taha tõusta, sekundaarsed infektsioonid. Kõrge haigestumus (kuni 100%), täiskasvanud loomade madal suremus, vasikate äkksurm (kuni 20%). Vasikad: ei täheldata villide moodustumist suu limaskestas! Südame- veresoonte süsteemi, mao ja soolkanali raske tabandus (kõhulahtisus). Sead: palavik (40,5 -41,5°C), lonkamine, vesikulaarsed kahjustused suus, kärsal, udaral, vesikulaarsed kahjustused jäsemetel kuni sarvtohlu eraldumiseni. Põrsaste suremus kõrge (villid ja kõhulahtisus), müokardiit, pankreatiit, gastroenteriit. Tiinetel emistel abordid tiinuse lõpus, surnud põrsaste sünd
Siis võttis Prillup kätte ja läks targa juurde. Tagasi tulles üritas ta uuesti Mariga rääkida ja teda meelitada. Kaheksas peatükk: Mari tahtis linna minna ja nii ta läkski. . Raudteega sõites oli Maril kogu päev aega linna meelitusi ja peibutusi maitsta. Aga Marike tuli ja tõi vähem linnavaimustust kaasa kui esimene kord: elu olnud hõre ja kõhetu ning palavus tüütav. Siis katsus Tõnu rahalise pakkumisega õnne. Ta lubas tulevase niüügikasu mõisa vasikate pealt tervena naisele - see võivat sellega teha, mida süda iganes kutsub, esimesest päevast peale. Ükspäev tahtis saks et Mari tuleks põrandaid küürima kuid Mari keeldus. Tõnu seepeale "kas sa siis ei nää, et ta sind imustab, et ta sind omaks peab! Ta võiks jo kedagi teist tahta, ilm on jo täis naisi ja tüdrukuid, aga ta tahab sind, üksi sind! Kas sa sest siis ei oska lugu pidada, kas sa siis ei tea, kes on tema ja kes oled sina!"
1 aktiivne sekundaarne immuunsus (ld. activus -- tegev; secundarius -- teisene; immunus -- vaba millestki). Areneb pärast loomade invadeerumist või vaktsineerimist organismi aktiivse immuunvastusena antigeenile. Vt. ka sekundaarne immuunsus ja immuunsus. akuutne parasitoos (ld. acutus -- terav, äge; parasitoos) -- äge nugitõbi. Ägedalt kulgevad vähesed parasitoosid, nagu näiteks tibude ja vasikate eimerioos, veiste babesioos, põrsaste balantidioos, helmintide rändevastsetest põhjustatud haigused jt. Vt. ka kliinilised parasitoosid. alimentaarne nakkustee (ld. alimentum -- toit) -- peroraalne nakkustee. "all in, all out". Loomapartiide ruumidesse korraga sissetoomine ja korraga täielik väljaviimine võimaldab luua voorude vaheaegu ehk sanitaarvaheaegu, mida kasutatakse ruumide põhjalikuks puhastamiseks, jooksvaks remondiks ja desinvasiooniks. On üks
Mineraalainete vajaduse katteks peaks sööma päevas 100 g juustu. Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid.
dakse umbes 1-2 kg villa aastas. Guanakovill koosneb pealis- ja alusvillast. Guanako villa hinnatakse pehme ja sooja tundmuse pärast ja kasutatakse mantliriide tootmisel, kallimates villasegudes. Guanakovillast valmistatakse ka jämedakoe- list riiet ja vaibamaterjali. Guanako nahka, eriti vasikate oma kasutatakse punarebase karusnaha asendajana, kuna väga sarnase tekstuuri tõttu on neil raske vahet teha. Koodlühend - WU Albakavill Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid. Alpakad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt umbes 6000 aastat tagasi.
Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva. Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast. Jooksuaja tipp on septembris. Vasikad sünnivad aprillis- mais. Põdra sigimisnäitajad Kollakehi lehma kohta: 1,4-1,6 Looteid: 1,2-1,4 Vasikadi: 0,7-0,8 Vasikate osakaal populatsioonis: 25-30% Tiinus kestab 8 kuud. Suremus Põdral võib tekkida kuumastress. Ohustavad suurkiskjad. Upuvad kraavidesse, liiklusõnnetused. Toitumine Tendrofaag – sööb puulehti, -võrseid, -pungi ja –koort Suvel mingil määral rohttaimi, aga neid on tal raske kätte saada. Sööb suuremaid rohttaimi, näiteks põdrakanep. Kõige rohkem toitu saab kasest ja pajust.
14.Lihaveisetõud Eestis Hereford aretatud Inglismaal. Suhteliselt vähenõudlik. Värvuselt valdavalt punane erinevate toonidega. Pea, kael ja jalad on enamasti valged. Pikkade sarvedega, mõned ka nudid. Suhteliselt väikesekasvulised kuid varavalmivad. Kehaehituselt tugevad ja vastupidavad. Aberdiin-angus aretatud Sotimaal. Suhteliselt väikesekasvuline. Värvuslet mustad, nudid. Iseloomult rahulikud. Tõu eeliseks on kerged sünnitused, sest vasikate sünnimass küündib harva üle 35 kg. Liha on heade kulinaarsete omadustega. Limusiin aretatud Prantsusmaal. Loomad on punast värvust varieerudes heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Veised on suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on välja kujunenud tagakeha. Poegimisraskusi pole. Kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet on hea. Sarolee aretatud Prantsusmaal. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka
esitama Eesti loomade registrile, mis asub PRIA-s. Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3- 6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustumine - Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased
annaabi.ee 
