karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine Vasikate karjamaad peavad paiknema lautade lähedal kuivemal või parasniiskel viljakal mullal. Karjatamisperioodil vajavad vasikad mitmesuguseid lisasöötasid ning vihmaste ja jahedate ilmade korral on vaja neid pidada laudas. Vasikatele sobivad 10-15 cm kõrgused alusheinarohked kultuurkarjamaa rohukamarad. Karjamaapinda arvestatakse vasika kohta 0,08-0,1 ha. Päevas 10-15 kg karjamaarohtu. Vasikate karjamaa jagatakse 8-10 kopliks ja igas koplis karjatatakse 3-4 päeva...
Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...
Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org. poolt või siis ka teatud määral suurte karjade pidamisel(kinnis- ja haigete loomade ning vasikate väetise asendada haljas väeti sega. Mittehappelisel mullal sobib selleks valge mesikas. söödana) Seemnesegud: 1) punane ristik ja põldtimut Silo liigid: pallsilo, märgsilo, kuivsilo, närbsilo. 2) roosa ristik ja põldtimut...
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel...
VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml....
Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid....
Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . Minu vanavanemad on kõik juba pensionärid , aga siiski käib veel üks vanaema tõõl . Minu ema poolsed vanavanemad elavad Haeskas ja meile väga lähedal . Käime neid tavaliselt mingi 3 - 4 korda nädalast vaatamas . Ema poolne vanaema käib ka tõõl ja on pensionär. Tõõl ja poes ta käib rolleriga . Tõõl käib ta laudas, kus on ta vahepeal karjak , lüpsja või vasikate hooldaja . Tal meeldib küll tõõl käia, aga minu meelest on see liiga raske tõõ pensionärile , aga ta ei kuula ju meid . Kodus ta enam loomi ei pea kuna, pole tal jõudu neid üksi ülalpidada ja see asi ei tasu end ära ka . Ema poolne vanaisa on aga päris tõsiselt haige . Tal on ära vahetatud nii puusaliigesed ning põlveliiges . Üks jalg on tal osaliselt halvatud ja lonkab seda natukene . Tal on kanged rohud peal , mis teevad tema väga uniseks ja ta magab päevast päris palju...
0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
Hardy-Weinbergi seadusest tulenevalt: p2(AA)+2pq(Aa)+q2(aa)=1 q = q 2 = 0,0035 Järelikult =0,059 3) Leiame dominantse geeni A (musta) sageduse p: Kuna p+q=1, siis p=1-q=1-0,059=0,941 4) Hardy-Weinbergi võrrandi alusel arvutame erinevate genotüüpide sageduse populatsioonis. p2(AA)+2pq(Aa)+q2(aa)=1 0,9412AA+2*0,941Aa*0,059aa+0,00592aa=1 0,885AA+0,111Aa+0,0035aa=1 Sagedustest lähtuvalt arvutame erinevate genotüüpidega vasikate arvu karjas: AA (mustakirjud) 5456*0,885=4828 aa (punasekirjud) oli 19 Järelikult sündis heterosügoote Aa (mustakirjud): 5456-(4828+19)=5456-4847=609 Kui ühes lookuses esineb rohkem kui 2 alleelset geeni (alleeliseeria), siis omandab Hardy-Weinbergi seadus kuju: (p1 + p2 + p3 + ... + pk) 2 = 1, kus p1 ... pk on erinevate alleelide (1...k) sagedus populatsioonis. Ka alleeliseerias saabub geneetiline tasakaal juba ühe põlvkonnaga...
Süsivesikud on vähe, kuna laktoos jääb vadakusse mitte juustumassi. Vett on 40-50%. 100g juustus on 250 - 450 Kcal. Prantsusmaal kasutatakse 15 kg ühe inimese kohta aastas. Olenevalt piima kalgendamise viisist juustud jagunevad järgmistesse rühmadesse: 1. laabijuustud ·kõvad laabijuustud ·pehmed laabijuustud Kalgendamise vahendiks on laapferment, mida saadakse kolme nädala vanuse vasikate maost, mis on kõige parem ferment, töödeldatakse kas pastaks või pulbriks. Naturaalse fermendi asemel kasutatakse ka keemilise teel asetatud aineid. Laapfermenti asemel võib olla pepsiin, mida saadakse lamba maost. 2. hapupiimajuustud-kalgendamiseks kasutatakse piimhapebaktereid, nt sõir. 3. töödeldud juustud-nt Merevaik, võib nimetada ka sulajuustud, valmistatakse kas kõvadest või pehmetest laabijuustudest sulatamise teel, lisatakse juurde igasuguseid lisaaineid....
Et põhjapõdrad toituvad suurema osa aastast samblikest, siis võivad nad elada ka niisugustes paikades, kus see teistele sõralistele (v.a. muskusveis) osutub võimatuks. Samblikud on väga sahhariidierikkad, kuid vaesed valkude ja mineraalainete poolest. Nende ainete defitsiidi tõttu närivad põhjapõdrad meelsasti mahaheidetud sarvi, mõnikord ka üksteise peas kasvavaid sarvi, eriti vasikate omi. Kui võimalik, söövad isukalt leminguid, uruhiiri, linnumune ja muud loomset toitu. Põhjapõdrad on väga soolahimulised: sellepärast söövad nad uriinisegust lund, joovad merevett ja söövad merevetikaid. Talvel, kui lumikate on eriti paks, on põhjapõtradel raske toitu hankida. Mõnikord tuleb neil lund lahti kraapida kuni 70-80cm sügavuseni, nii et lumest paistab välja ainult looma turi. Põhjapõdrad kaevavad lund eesjalgadega, mille...
· Piimasuhkrut seedivad reeglina hästi, kuid see pole piisav energiaallikas. · Teisi disahhariide omastab kehvasti. · Seedivad halvasti amüloosi, suhteliselt hästi tekstriine ( dekstriine). · Täispiimaasendajas olgu vähemalt 20% rasva kuivaines. · Vasikad seedivad suhteliselt hästi kõiki rasvhappeid, eriti hästi neid lühikese süsinikahelaga rasvhappeid ( C4-C10). Ratsiooni proteiinisisaldused · Vasikate starter 22...24% TP ( kuivaines) · 100 kg 250 kg-se vasika ratsioon 16-17% TP · 250-400 kg-se vasika ratsioon - 14-15% TP · Üle 400 kg-se vasika ratsioon 13% TP · Noorkarja kõrgus sõltub noorkarja ratsioonis oleva proteiini sisaldusest. Loeng 09.12.2008 · Noorloomadel pole vatsaseede välja arenenud , põhjuseks on mikrofloora puudulik liigiline esinemine. Vasikate kasvu ja arengu dünaamika...
Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad siiki imemist sügiseni. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged täpid. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Iseseisvuvad noored kaheaastaselt ja saavutavad kolmeaastaselt juba suguküpsuse. Isasloomad hakkavad aktiivselt sigimises osalema siiski mõnevõrra hiljem. 3 Toitumine Punahirv sööb põõsa- ja puuvõrseid, mis moodustavad 80% toidust. Võib süüa ka...
Söödaanumad tulebpaigutada väljapoole boksi või sulgu, nii et sõnnik ei satuks söödanõusse. Kui laudas ei ole eraldi ruumi vasikatele siis, paigutatakse nad lehmade vahele või vabadele lehmakohtadele. Ühele lehma kohale võib lõastada kaks vasikat või paigutada vabadele lehma kohtadele vasika sulud. Vasikad peaksid laudas asuma kohas, kus ei ole tõmbetuult. Vähemlevinud on vasikate pidamine väljas kolmest küljest piiratud katusega majakestes. Sinna viiakse nad juba mõne päeva vanuselt. Allapanuks kasutatakse põhku, mida pidevalt uuendatakse, et ase oleks kuiv. Vasikaid tuleks pidada lüpsikarjafarmis 6...8 nädala vanuseni. Seejärel viiakse nad noorkarjalauta või peetakse lehmadega samas laudas. Peetakse lõastatult või vabalt rühmasulgudes. -6 elukuuni antakse vasikatele täispiimaasendajat või lõssi....
Veisepassil on toodud looma kohta järgmised andmed: veise registrinumber, sünnikuupäev, sugu, veise ema registrinumber, ehitise number, kus veis sündis (sünnikoht). Kui veis müüakse või saadetakse tapamajja, siis peab loomapidaja hoolitsema selle eest, et veisega läheks kaasa ka pass. Sel juhul tuleb PRIA-le looma liikumisest registrivormiga teada anda, et looma liikumine saaks registrisse kirja. VASIKATE NUDISTAMINE on hädavajalik loomade vabapidamisel, kuid ka lõaspidamisel on ohutum sarvedeta veis. EL maades ei müüda nudistamata tõuveiseid, Nudistamisel kasutatakse spetsiaalseid nudistamisaparaate, mis töötavad elektri või gaasiga. Vasikad on soovitav nudistada 3- 6 nädala vanuselt, kui sarvealged on pähklisuurused ( 1-1,5 cm). 31. Lihaste kasvamine ja rasvkoe moodustumine - Veiste lihakeha väärtuslikuma osa moodustavad lihased...
Sellepeale läheb ekke telgist välja ja ütleb Jürgale, et ta petis on. Jürga aga jookseb sellepeale minema. Peale piimapõdra lüpsmist saab Lassi Ekkega kokku ja nad räägivad üleüldistest asjadest. Ekke võtab kotist kella ja kingib selle Lassile, kes on selleüle väga rõõmus. Magama jäädes kuuleb ta oma uues kodus vasikate ammumist, koerte klähvimist ja kõik see on kuidagimoodi rahustav. Päikese tõusul hakkavad karjused ja koerad põdrakarju kokku ajama. Loomadel on nüüd sarved läikivaks ja teravaks hõõrutud. Nüüd on viimane aeg nad jooksukoplitesse ajada. Nüüd hakatakse vaatama, et millised loomad tappa, müüa, millised sõiduloomadeks kasvatada. Põdrapullid on juba vihased ja algab võitlus elu ja...
Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
Tagasi tulles üritas ta uuesti Mariga rääkida ja teda meelitada. Kaheksas peatükk: Mari tahtis linna minna ja nii ta läkski. . Raudteega sõites oli Maril kogu päev aega linna meelitusi ja peibutusi maitsta. Aga Marike tuli ja tõi vähem linnavaimustust kaasa kui esimene kord: elu olnud hõre ja kõhetu ning palavus tüütav. Siis katsus Tõnu rahalise pakkumisega õnne. Ta lubas tulevase niüügikasu mõisa vasikate pealt tervena naisele - see võivat sellega teha, mida süda iganes kutsub, esimesest päevast peale. Ükspäev tahtis saks et Mari tuleks põrandaid küürima kuid Mari keeldus. Tõnu seepeale "kas sa siis ei nää, et ta sind imustab, et ta sind omaks peab! Ta võiks jo kedagi teist tahta, ilm on jo täis naisi ja tüdrukuid, aga ta tahab sind, üksi sind! Kas sa sest siis ei oska lugu pidada, kas sa siis ei tea, kes on tema ja kes oled sina!"...
Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...