Punahirv (1)

Punahirv

Referaat

Asukoht
Punahirv (Cervus elaphus ) on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda introdutseeritud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti puudunud . Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale, Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse asunud ka Lätist. Kaasajal on ta sagedasem just Eesti läänesaartel.
Välimus
Punahirv ehk cervus elaphus on metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja kaaluda 100-150 kg.
Suvel on punahirv punakaspruuni värvusega, talvel aga vahetab selle hallikaspruuni kasuka vastu. Noored hirved on valgetäpilised. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel".
Isasloomadel on osa aastast uhked , harulised sarved . Oma parima füüsilise vormi saavutab punahirv 10–12-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kõige suuremad ja harulisemad sarved.
Eemalt vaadeldes võib punahirve esmaspilgul ära vahetada põdraga, kuid seda ainult suuruse poolest. Lähemalt vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu. Isasloomadel toob tõe päevavalgele sarvekuju.
Elutee kulgemine
Punahirv on aktiivne ööpäev läbi, kuid eriti liikuv on ta õhtu- ja hommikuhämarikus. Kodupiirkond sõltub elupiaga tüübist, aga see võib olla kuni 800ha. Suhtlevad hirved mökitamise teel. Indlevad pullid möirgavad ja emased mökitavad. Oluline on ka visuaalne suhtlemine , nt ‘’sabapeegli’’ esile toomine toimib hoiatussignalina. Sigimisperioodil eritavad emasloomad lõhnanõret.
Jooksuaeg on neil septembri lõpust novembrini. Sel perioodil korraldavad isasloomad duelle nii möirgamises kui ka otsese võitlusega. Tugevamad isasloomad koondavad enda ümber emastest haaremi . Tiinus kestab 225-245 päeva. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka kaks) valgetäpilist, hästi arenenud vasikat. Vasikas suudab emasloomale juba nädala aja vanuselt järgneda. Rohtu hakkavad nad piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad siiki imemist sügiseni. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged täpid. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom . Iseseisvuvad noored kaheaastaselt ja saavutavad kolmeaastaselt juba suguküpsuse. Isasloomad hakkavad aktiivselt sigimises osalema siiski mõnevõrra hiljem.
Toitumine
Punahirv sööb põõsa- ja puuvõrseid, mis moodustavad 80% toidust. Võib süüa ka kõrrelisi, kanarbikku ja okaspuuvõrseid.
Punahirvede püük
Punahirv on eelkõige oma ilusate sarvede tõttu väga hinnatud jahiloom. Punahirvele on lubatud pidada peibutus-, varitsus - ja hiilimisjahti ja jahikoeraga, aga mitte hagijaga, 1. septembrist 30. septembrini. 2004. a loendati RMK jahimajandites 200 hirve, millest kütiti 20 isendit. Jahihooajal kütitakse ainult mõned trofeepullid. Sarved võivad olla medaliväärsed alates viiest kilogrammist. RMK jahimajandites kütitakse punahirvi ainult Kuressaare ja Leluselja jahimajandites. Hirvepulle kütitakse reeglina valiklaskmise põhimõtteid järgides varitsus- ja hiilimisjahil. Jooksuajal kaotavad hirvepullid oma tavapärase ettevaatuse ja ka jahtimine toimub jooksuajal. Kuid hirve laskmine on väga kallis lõbu, mida suudavad reeglina endale lubada ainult välismaalased. Olenevalt trofee suurusest võib ühe lasu hind olla kuni 50 000 krooni.
Kasutatud kirjandus

• http://www.google.ee/images?hl=ru&biw=1276&bih=877&q=punahirv&um=1&ie=UTF-8&source=univ&ei=7RASTea-AsiWOpvwzLAJ&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=1&ved=0CCUQsAQwAA
  
• http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/punahirv2.ht m
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Punahirv
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/punahirv_teelekepler.ht m
  
• http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=120
  
•   “Euroopa imetajad” David W. MacDonald & Priscilla Barrett
  
• “Looduse Entsüklopeedia”
  
•    “Laste Loomaentsüklopeedia”
  

5