Referaat
Asukoht
Punahirv
(
Cervus
elaphus
) on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab
pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda introdutseeritud veel ka
mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis
on levinud
alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie
aladel väikesearvuline ning jahedamatel kliimaperioodidel täiesti
puudunud . Teda on korduvalt asustatud Abrukale, Hiiumaale,
Saaremaale. Vähesel määral on ta Eestisse
asunud ka Lätist.
Kaasajal on ta
sagedasem just Eesti läänesaartel.
Välimus
Punahirv
ehk cervus
elaphus on
metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem hirvlane ja põdra
vahepealne. Ta võib kasvada kuni 230 cm pikaks ja kaaluda 100-150
kg.
Suvel
on punahirv punakaspruuni värvusega, talvel aga
vahetab selle
hallikaspruuni
kasuka vastu. Noored
hirved on valgetäpilised.
Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel".
Isasloomadel on osa aastast
uhked ,
harulised
sarved . Oma
parima füüsilise vormi saavutab punahirv
10–12-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kõige suuremad ja
harulisemad sarved.
Eemalt
vaadeldes võib punahirve esmaspilgul ära vahetada põdraga, kuid
seda ainult suuruse poolest. Lähemalt
vaadeldes tuleb kohe esile hirvele omapärane pea ja nägu.
Isasloomadel toob tõe päevavalgele sarvekuju.
Elutee kulgemine
Punahirv
on aktiivne ööpäev läbi, kuid eriti liikuv on ta õhtu- ja
hommikuhämarikus. Kodupiirkond sõltub elupiaga tüübist, aga see
võib olla kuni 800ha. Suhtlevad hirved mökitamise teel. Indlevad
pullid möirgavad ja
emased mökitavad. Oluline on ka visuaalne
suhtlemine , nt ‘’sabapeegli’’ esile toomine toimib
hoiatussignalina. Sigimisperioodil eritavad
emasloomad lõhnanõret.
Jooksuaeg on neil septembri lõpust novembrini. Sel perioodil korraldavad
isasloomad duelle nii möirgamises kui ka otsese võitlusega.
Tugevamad isasloomad koondavad enda ümber emastest
haaremi . Tiinus
kestab 225-245 päeva. Seejärel sünnib tavaliselt üks (harva ka
kaks) valgetäpilist, hästi arenenud vasikat.
Vasikas suudab
emasloomale juba nädala aja vanuselt järgneda.
Rohtu hakkavad nad
piima kõrvale proovima juba kuu aja vanuselt kuid jätkavad siiki
imemist sügiseni. Sügisel kaovad ka noorte karvastikust valged
täpid. Vasikate eest hoolitseb ainult
emasloom . Iseseisvuvad noored
kaheaastaselt ja saavutavad kolmeaastaselt juba suguküpsuse.
Isasloomad hakkavad aktiivselt sigimises
osalema siiski mõnevõrra
hiljem.
Toitumine
Punahirv
sööb põõsa- ja puuvõrseid, mis moodustavad 80% toidust. Võib
süüa ka kõrrelisi, kanarbikku ja okaspuuvõrseid.
Punahirvede
püük
Punahirv
on eelkõige oma ilusate sarvede tõttu väga hinnatud jahiloom. Punahirvele on lubatud pidada peibutus-,
varitsus - ja hiilimisjahti
ja jahikoeraga, aga mitte hagijaga, 1. septembrist 30. septembrini.
2004. a loendati RMK jahimajandites 200 hirve, millest kütiti 20
isendit. Jahihooajal kütitakse ainult mõned trofeepullid. Sarved
võivad olla medaliväärsed alates viiest kilogrammist. RMK
jahimajandites kütitakse punahirvi ainult Kuressaare ja Leluselja
jahimajandites. Hirvepulle kütitakse reeglina valiklaskmise
põhimõtteid järgides varitsus- ja hiilimisjahil. Jooksuajal
kaotavad hirvepullid oma tavapärase ettevaatuse ja ka jahtimine
toimub jooksuajal.
Kuid hirve
laskmine on väga kallis lõbu, mida suudavad reeglina
endale lubada ainult välismaalased. Olenevalt
trofee suurusest võib
ühe
lasu hind olla kuni 50 000 krooni.
Kasutatud
kirjandus
5
Kõik kommentaarid