50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maolentiit
Õppematerjali autor
üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust just tehnikaga ümberkäimisel. Peale selle kuulavad nad veel päevast päeva Elmarit eesotsas Mati Nuude, Raimond Valgre ja teiste superstaaridega- 50 aastat tagasi. Kui lapselaps tahab kuulata räppi, rocki, poppi, metalit või mida iganes keegi siis kuulab, tullakse hiljemalt 5 minuti pärast hädaldama, et tasemaks pandaks, samas kui ,,Valged roosid" mängivad isegi öösel. Minu vanavanemad elavad suures talus. Niipalju kui mina mäletan, olen kõik oma suvevaheajad seal veetnud. Lisaks külastan ma neid ka nädalavahetustel, kui võimalik. Vanasti oli neil palju loomi talitada. Kümmekond lehma, lambad, kanad, sead ning muidugi kass ja koer. Tänaseks päevaks on järele jäänud nendes vaid koer. Mitte küll üks konkreetne koer aga mitmeid. Maa eluga kaasneb väga palju kohustusi ja töid. Vara tööle, hilja voodi on tõsiasi
Samas on kaasaegsed vanaemad ja vanaisad ise sageli teises või kolmandas abielus. Elavad lastest eraldi ning mõned neist kulutavad kogu oma aja ja jõu oma uue pere heaks. Tekib paradoks. Vanem põlvkond tahab elada teisiti, uut moodi. Nende lapsed aga tahavad hoida traditsioonilisi ettekujutusi vanemate kohustustest perekonnas. Noored vanemad on sageli solvunud -- nad vajavad abi, ega saa seda. Tegeledes lastelastega võivad vanavanemad parandada neid vigu, mida omal ajal tegid oma lapsega suheldes. Kui seda võimalust ei kasutata, võib seesama traumeeriv mudel uuesti tekkida ning provotseerida uue valuliku konflikti. Tänapäeval on üha enam üle 50-aastaste naiste ja meeste elustiil vägagi aktiivne. Eriti palju on nende seas suurlinnade elanikke. Minu arvamust sellest saatest on see ,et vanaemad ja vanaisad on meie kõige tähtsamad inimesed ja nende peale saab alati loota nad toetavad alati kui on
Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja harjumuspäraselt. See oli loomulik, et nendel on samuti ülesanded ja kohustus aidata. Tööde ja tegemiste kõrvalt leiti vanasti aega käia ka külasimmanitel, kus olid koos nii noored kui vanad. Ühised peod ei tule tänapäeval enam eriti kõne allagi. Minu vanaemal oli üheksa last, kellest küll mitu surid sünnitusel ja mitu üpris noorelt, aga ta
hoolitseda. Kuid mul on ka üks kindel kohustus seoses oma vanaisaga, kellel on olnud juba kaks korda vasakpoolse ajuinsult ning seetõttu on tal parem käsi halvatud ja ta ei suuda peaaegu mitte üldse rääkida. Iga nädal pean mina tema habeme ära ajama, sest ma olen meie perekonnas kõige kogenum selle tegemiseks. Seda võiks ka teha tema abikaasa ehk minu vanaema, aga kuna temal on raskusi liikumisega, siis ei ole see tal kahjuks võimalik. Mõlemad vanavanemad on raske puudega ning neile on määratud hooldaja, kes peab nende eest hoolitsema, aga kuna hooldaja on ise peaaegu iga päev pikalt tööl, siis tuleb minul ja mu õel ja vennal ning emal nende eest hoolitseda. Hooldaja kannab iga kuu selle raha vanaema arvele ning tema annab mulle raha, et ma ostaksin vajaminevad asjad. Ma arvan, et on õige määrata paljudele vanuritele hooldajad, sest nende sugulased võivad elada palju kaugemal ning pole võimalust igapäevaselt neid vaatamas käia.
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,palju on neid inimesi keda ma
1. Mis on perekond ? Eri kultuurides on arusaam perekonnast erinev. Enamikus Õhtumaades valitseb monogaamne abielu, kuid mõnes riigis peetakse vastuvõetavaks, et mehel on mitu naist. Paljudes riikides kuulusid mõnesaja aasta eest perekonda kõik ühe katuse all elavad inimesed: vanemad, lapsed, vanavanemad ja teenijad. Silme ette kangestub pilt kahest kodust õnne nautivast, eri soost lapsevanematest ja kahest lapsest. Ja ehk surutakse samasse raami ka veel lähedal elavad vanavanemad, kes oma lapselapsi jumaldavad. Tänapäeval on kikvõimalikke peresid: on ka vabaabielus elavaid paare, ühe vanemaga perekondi, uuesti abiellunuid, lasteta abielupaare, ühisel majapidamisel põhinevat kooselu ning homopaare, kellel on ka lapsi. Selles mõttes saavad
loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud maja . Seal on neli enam vähem ühesuurust tuba , kaks koridori , suur köök , vannituba ning wc . See maja oli jaotatud kolme perekonna vahel , kuna ruumi oli ühele liiga palju . Lõpuks elas seal siiski vaid üks perekond minu vanavanemad ning nende lapsed . Mööblit tehti üldjuhul ise või kui ise ei osanud teha , lasti kellelgi teisel teha . Üldjuhul siiski oskasid enamus meestest laudu , toole , voodeid ise teha . Kapid osteti poest . Mu vanaema rääkis , et tal ei olnud alguses kappi . Tema isa oli teinud nagi ning sinna peale oli pandud valge riie , et riided ära ei tolmuks . Kaubavalikut ei olnud põhimõtteliselt , sest linnas eriti ei käidud . Riietuses
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Arvamus ,,Kes on tõeline eestlane?" Juhendaja:Anne Rand ,,Kes on tõeline eestlane?" 1 Kes on siis tõeline eestlane? Minu arvates on seda väga raske arutada, sest igal inimesel on oma nägemus patriootlikusest, või ei peagi tõeline oma isamaad austama. Tõelist eestlast, või ka teisi rahvaid ei saa 100% kindlate faktidega iseloomustada. Minu arvates on aga eestlane laisa võitu ja iseseisev olnud läbi aegade. Eestlane, ei salli teist eestlast, see on juba väga vanast ajast paika pidanud väide. Muinasajal ei saanud eestlased oma vahel hästi läbi ja käisid üksteiste tagant rõõvimas ja külasid laastamas. Kui risti sõdalased, ehk sakslased jõutsid meile siis osad eestlased läksid nende poole, et naaber külasid rüüstada ja sakslasi aidata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid