Mina olen senaator Lucius. Ma kuulun senatisse, ningi olen endine magistraat. Minu amet on eluaegne . Ma olen kogenud riigimees, kes tunneb rahandust ja sõjaasju. Olen sõjaväe ülem. Senatis juhime me riigi sise-kui ka välispoltiikat. Meie heakskiiduta ei panda ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekule arutlusele. Me ei võta vastu seadusi, aga kaudselt juhime me siiski riiki. Minu seisusesse tõusmiseks peab olema piisavalt jõukas. Kuna ma olen pärit rikkast perekonnast,siis pole see mulle probleemiks osutunud. Ka mu isa oli senaator, see amet pärineb tihti ka põlvest põlve. Ma olen suurmaavaldaja. Mul on palju põllumaad, mida harivad orjad . Sealt teenin ka ühe osa oma sissetulekust. Samuti on mul orjadena ka osavaid käistöölisi, kes teenivad mulle raha. Mind võib juba juba eemalt ära tunda minu toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Seda panen ma alati selga oma orja abiga, kuna kõik peab olema korrektne, kui ei taha saada laimu ja irvitu...
Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Senaatorite hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, kelleks olid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustusest teenida sõja korral ratsaväes, kuna neil oli piisavalt jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks
Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas. Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased kandsid samuti selliseid langevaid riidetükke, kuid neil olid need pidulikumad ning nende nimetuseks oli tooga. Tooga all kanti roomas ka tuunikat. Kõrgematel tegelasel nagu näiteks senatitel kaunistas toogat ka purpurpunane joon. Roomlaste elamud oli samuti kreeklastele sarnased. Maja keskel oli suurem avatud katusega ruum ning ühes maja otsas oli söögituba ja ülejäänud seintes asusid väiksemd elutoad. Kui on teada, et kreeklaste elus oli peale jumalate ka väga tähtis teater siis Roomas see nii polnud. Sama lugu oli ka spordiga. Roomlased armastasid rohkem näha verd. Nad käisid
tema võimu all. Kui ma oleksin pereema mul polnud õigusi ja ma pidin olema kodus ja kasvatama lapsi. Samas peeti minust väga lugu, sest mina juhtisin kodust majapidamist. Minul ei olnud kodanikuõigusi. Ainult pereisa oli kodanik ja tema võis hääletamas käia. Tema käes oli ka kogu pere võim ning kõik pidid teda kuulama, ta võis oma nägemise järgi meid karistada ja isegi tappa. Rõivastus Roomlaste rõivastuses oli alusriideks põlvedeni ulatuv tuunika, mille peale heideti tooga. Tooga oli pidulik rõivas, mida võisid kanda üksnes Rooma kodanikud, mitte aga võõramaalased või orjad. Pükste kandmist peeti barbaarseks kombeks. Rooma mehed ei kandnud habet ega juukseid. Seevastu olid naiste soengud väga uhked ja suursugused. Haridus Laste kasvatamine ja neile hariduse andmine oli iga perekonna enda ülesanne. Lapsi kasvatas esialgu ema ja tütred jäid tema hoole alla kuni meheleminekuni. Poisse hakkas hiljem kasvatama isa
Puhta veini joomist peeti ebasündsaks, kuna leiti, et see viitab alkoholismile. Külaliste hulgast valitud joomameister jagas lahjendatud veini pika kulbiga. Tema määras ka peekrite arvu. (Näiteks Caesari terviseks tuli tühjendada 6 peekrit, sest Caesari nimes oli 6 tähte.) Joojatele pandi kaela lillevanikuid ja nad puistati üle lõhnavate õitega.16 Roomlaste põhiliseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Selle peale mähiti villasest kangast tooga. Tooga oli vaba kodaniku tunnusmärk. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga, mis pidi sümboliseerima tema vastuvõtmist Rooma kodanike hulka. Tooga ahendas liigutusi, kuid andis kõnnakule piduliku rühi. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi, sest kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Keisririigi ajal hakkas ikka rohkem roomlasi tänavale ilmuma üksnes tuunikas
Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas. Kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika. Peal villasest kangast tooga. Tooga on vaba kodaniku tundemärk. Tooga selgapanek nõudis teise inimese abi., kuna kõik voldid pidid õigesti langema, muidu hakkasid päevavargad tänaval saamatu toogakandja üle irvitama. Pükse ja sukki ei tuntud. Rikkust näitas materjal, mitte tegumood. Naistel pikk, kandadeni stoola, mis oli vöö kohalt kinni seotud. Suurim tähelepanu soengul. Kasutusel Indiast toodud võltsjuuksed, kunstripsmed, kunsthambad. Haridus: antiikses Itaalias olid inimesed kirjaoskajad. Algkoolid olid
Kui ilm oli soe, siis kaitsti end päikese eest laiaäärelise mütsiga Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Siit pärinebki sõna "kandidaat" RIIETUS Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete
tegelane, jätkati õpinguid veel mitu aastat. Roomas oli kolm koolide astet: algkool, grammatiku kool ja retoorikakool. Roomlaste riietus oli üsna sarnane kreeklaste riietusega. Kõige all kanti alusriiet ehk tuunikat, see oli varrukateta särk, mis tõmmati keskelt vööga kokku. Tuunika ulatus põlvini. Tuunikat kandsid nii naised kui ka mehed, avalikes kohtades kandsid naised lisaks ilmekat mantlit stola´t, mis kattis kogu nende keha. Ametlik riietusese oli tooga. See on poolringikujuline tükk rasket valget villast riiet. Tooga mässiti ümber keha nii, et parem käsi ja õlg jäid vabaks. Toas olid roomlastel jalas kannata kingad socci´d. Tänaval või õues kanti aga sandaale või nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid sama uhked kui kreeklannadel. Roomlased sõid enamasti leiba, putru, kala, juur-ja puuvilju
Majaelanikud tulid peremeest tervitama ja siis asus igaüks oma toimetuste juurde. Keskpäeval katkestati töö, söödi lõunaeinet, puhati ja käidi termis. Orjapidajate elu Kolmejärguline õhtune lõunasöök: - söögiisu tõstvad road - lihatoidud, pudrud - magustoidud Pidulikele koosviibimistele järgnes jooming. Igapäevane riietus Põhiline riietusese oli särgitaoline tuunika, mille peal kanti toogat. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga. Toogat pidi kandma õigesti. Keisririigi ajal hakati kandma rohkem ainult tuunikat. Naised kandsid stoolat, selle peal kanti pallat. Kodus kanti sandaale, tänaval aga kingi või saapaid. Lihtrahva ja klientide elu Nende põhitoiduks olid nisuleib, nisu- või hirsipuder, puu- ja juurviljad, oad ja herned ning sibul ja küüslauk. Palju söödi ka toitvat oaputru. Kliendid olid isandast sõltuvad poolvabad isikud, kes olid oma isandale ustavad ja kuulekad. Orjade elu
Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõik vastupidi. Atellaan- Ateena linna järgi nime saanud olustikujant. mantlikomöödia - Kreeka komöödia alused tehtud komöödia, kus kantakse kreeka rõivaid. toogakomöödia - Tooga alusel põhinev komöödia, mis rajanev jälle Kreeka komöödial. koturn - kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde. reetor - kõnemees retoorika - kõnekunst sofistia - targad mehed, kes õpetasid reetoreid mõtlema ja kõnelema
Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustusest teenida sõja korral ratsaväes, kuna neil oli piisavalt jõukust hobuse ja varustuse muretsemiseks
üleval. 5. Mees Oli perekonnapea, kõik allusid temale. Kasvatas lapsi varasemal ajal Naised Neil polnud poliitilisi õigusi. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava vihmavee tarvis asetsespõranda keskel väike bassein. Vaese roomlase elamu Mitmekorruselised esmalt puust ja hiljem kivist üürimajad.
Rooma skulptorid olid realistlikumad, hindasid rohkem loomulikkust. Peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutati iseend levist naturalistlik portreeskulptuur. Idealiseeritud portreid tehti rohkem naistest, aga ka mõndadest keisritest (Tiberius). Patriits kõrgemast soost Rooma kodanik, kes võis tähtsamatele ametikohtadele kandideerida. Enamasti tehti büste (keiser Tiberiuse pea 1.sajandist, keiser Caracella pea. 3. saj.. Täisfiguure kutsuti togatusteks (riideeseme tooga järgi). Täisfiguure tehti tavaliselt täisriietuseg ja turvisega. Imago vahast surimask. Egiptuse kombel tekkis keisrikultus. Püstitati ka kolosse keisritest kui jumalatest. Suurim olevat olnud Nero koloss (40 m kõrge). Ainsana on säilinud keiser Constantinuse kolossi pronksist peaosa (4. saj. Algus). Enamus neist on hävitatud kristlaste poolt (Constanitnus olevat surivoodil kristuse omaks võtnud). Tehti ka mitmeid ratsamonumente. Hobune oli aadliseisuse sümbol
8. Nimeta Rooma riideesemeid (soovitavalt võõrsõnad), lisa pilt 1. Tooga- ametlik riietusese, mis koosnes ühestainsast valgest raske villase riide tükist. 2. Tuunika-koosnes kahest kokkuõmmeldud riidetükist ja kinnitati keskelt vööga. 3. Stola- ilmekas naiste mantel, mis kattis nende keha üleni. 4 Paenula-kapuutsiga mantel 5 Laticlavium- kootud lai purpurivärviline vöö tuunikal 6. Candidati- lumivalge tooga 9. Mis asi see on ja milleks seda kasutati? (Millal, mis rahvas) Piacenza maks-2 sajand eKr. See on elusuuruses lamba maks kaetud Etruski kirjutistega, mis leiti Gossolengo lähistel 26. septembril 1877. aastal. Seda kasutati selleks, et ennustada ohverdatud loomade sisikonna peal, eriti sobisid selleks lambad ja linnud. 10. Patriits ehk Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid o Termid saunad, kultuurikeskused o Amfiteatrid, hipodroomid o Teatrid 5. Rooma kõnekunst ja kirjasõna o Suur Kreeka mõju ja eeskuju
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Rooma kodanikkond jahunes sugukondadeks, mis omakorda perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim. Roomas oli talupojaühiskond. Tuli täita ka sõjaväekohust. Varustuse muretsemine oli igaühe enda teha. Roomlaste sõjaväevarustus oli parem kui kreeklastel. Sammuti puudusid naistel roomas poliitilised õigused. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Roomas oli naistesse suhtumine vabameelsem kui Kreekas. Roomlased kandsid tuunikaid. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlaste loidulaualt võis leida leiba ja jahust putru, Vahel oli lisandiks kala, juur- ja puuviljad. Jõukamad said endale lubada liha. Tänapäeva kultuuri on mõjutanud mõlemad. Mõlemad on ühteist täiendanud ja võtnud üle teiste kultuuride saavutusi, aga suurema panuse tänapäeva kultuurile on pannud siiski Kreeka, mis on mitmekesisem.
votma ja selle eest tasuma. Tooettevotusuhtes puudub tooettevotja ja tellija vahel toosuhtele iseloomulik alluvussuhe. Tooettevotja on kohustatud taitma konkreetse tellimuse. Tellijat huvitab vaid resultaat, mitte see, millal ja mis tingimustes too tehakse. Tooettevotja otsustab ise, millal ja mil viisil ta tellimuse taidab, vastutab ise tooohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse taitmiseks ja kannab ebakvaliteetselt tehtud tooga tekitatud kahju. Tellija reeglina ei sekku tookorraldusse ega juhi tood, kuid ta voib siiski anda juhiseid, mis voivad olla suunatud uksnes too resultaadile. Kui tegemist on tooettevotulepinguga, siis tooandja ei kohustu tootajale maksma puhkusekompensatsiooni. Jarelikult pidi Ilmel olema tooettevotu suhe. 2. Neeme V. ja Olavi K. leppisid omavahel kokku, et Olavi K. teeb Neeme V-le kuuluvas talus koik kevadised pollutood talle kuuluvate pollutooriistadega temale sobival ajal
Neptuun - Neptunus vetejumal Uraan - Uranos taevajumal Jupiter - Jupiter peajumal Venus - Venus armastuse ja ilu jumalanna Marss - Mars sõjajumal 14. (Selgita mõisted korralikult) Latifundium- Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Leegion- oli Vana-Rooma armee peamine väeüksus, mis koosnes umbes 5000 mehest. Leegioni põhiosa ja seega kogu sõjaväe peajõu moodustasid raskerelvastuses jalaväelased. Tooga- Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Foorum- oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. Tuunika- oli roomlaste rõivaese. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Kr.- 476 p.Kr. Vana- Rooma rõivastus 800 e.Kr.-476 p. Kr. (hiilgeaeg 300-476 p. Kr.) 1.1 Meeste riietus Tuunika oli meessoost roomlaste rõivaese. Tuunika oli kokkuõmmeldud kahest riidetükkist. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T- kujuline tuunika. 1.2 Naiste riietus
kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi on kujutatud kandmas nähtavasti tolle aja kohta populaarset kaheosalist kehakatet. Gladiaatorisaapad. VANA-ROOMA. Gladiaatorid kandsid samuti sulgedega ehitud kiivrit, suurt nelinurkset kilpi, sääreturviseid. Sõlmitud riided. VANA-ROOMA ja VANA-KREEKA. Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Kontsaga kingad. BAROKK. Vajadus kontsade järele tekkis alguses ratsanikel, kelle jalg muidu hästi jaluses püsida ei tahtnud. Kuna ratsutamisega tegelesid eeskätt mehed, jäidki kontsad esialgu peaasjalikult meeste pärusmaale. Mõnekümne aastaga ilmusid
12.Millist riietuseset kandsid nii mehed,kui naised? Kitoon. 13.Kuidas nimetati naiste kleiti Vana-Kreekas? Peplos. 14.Millised olid mantlid ,mis materjalist? Õhuke villane, 15.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid. 16.Mida tead Vana-Kreeka sõjaväelaste riietusest? Pantser,metallkaitsed, nahast ribad mis kaitsesid reit ja säärt. 17.Mis tekkis Rooma keisririigi ajal?- 18.Kuidas kutsuti Rooma meessoost kodaniku tähtsust väljendavat riietusest,milline see oli,kuidas seda kanti? Tooga. 5.2 meetrit , seoti õmber keha, üks ots õmber käe rippumas. 19.Kuidas riietus Rooma naine,kirjelda? Stoola, õhuke loor sealjuures,kihiline riietus,palju ehteid. 20.Milliseid figuuri korrigeerivaid riideesemeid kasutati ja kuidas hoolitseti oma figuuri eest? rinnahoidjad ja korsett. 21.Millist paljastavat riietust,mis leiutati 1946.aastal on kujutatud Rooma mosaiikidel? Bikiinid 22.Milliseid materjale armastati? Siid ja puuvill , (lina). 23
Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõivas oli tuunika, mis sarnanes kitooniga, mida kandsid kreeklased. Jahedama ilmaga kanti seljas mitut tuunikat. Meeste pidulik rõivas oli tooga, mis kujutas endast valget poolringikujulist riidetükki, mis mähiti üle ühe õla. Nagu kreeklastele, oli ka roomlastele pükste kandmine võõras. Jalas kanti sandaale. Vaesemate roomlaste põhitoiduks oli leib ja jahust tehtud puder, ka kala juur- ja puuviljad. Jõukamad roomlased sõid kolm korda päevas. Õhtusöök koosnes eelroast, praest ja magustoidust, milleks olid sageli puuviljad. Kreeklased sõid liha siis, kui ohverdati mõni loom jumalatele, roomlased seda aga ei teinud
Kr.- 476 p.Kr. Vana-Rooma rõivastus 800 e.Kr.-476 p. Kr. (hiilgeaeg 300-476 p. Kr.) 1.1 Meeste riietus Tuunika oli meessoost roomlaste rõivaese. Tuunika oli kokkuõmmeldud kahest riidetükkist. See oli lihtne käeavadega üle pea tõmmatav särk, mis tõmmati vööga keskelt kokku; tuunika ulatus tavaliselt põlvini. Sageli kanti seda tooga all. Tooga oli Vana- Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline valge villane kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Palluma on aga vabama mähkimisviisiga. Paenula on keep mida kasutati halva ilma korral. Lacerna kreeklaste chalamisiga sarnane keep. Dalamaatika on varrukatega T-kujuline tuunika. 1
maas ning on paluvate või rõõmust ogarate inimeste moodi. Sellel maalil on tähendatav ka see, et tagataust ei täida oma tavalist, silmapaistmatut funktsiooni vaid kipub silma riivama ning tähelepanu nõudlema. ,,Ateena Koolis" paikneb kahe mehe taga aken, mis toob nad hästi esile ja rõhutab neid, kui tähtsaimat osa. Sama ei saa tähendada aga ,,Tarkuse Ülistamise" puhul. Seal on ainuke, mis keskel asuvaid inimesi rõhutab, kepile nõjatuva mehe pilkupüüdev oranz tooga. ,,Ateena Koolis" on märgata tsentraalperspektiivi: kõik kujutatu koondub keskele ja on sümmeetriliselt ülimalt täpne. Varjud on huvitaval kombel vasakul pool teravamad, kui paremal pool ning ka inimeste ja objektide ruumilisus on paremini tajutav fresko vasakpoolsel osal. Sama lugu on teose vormiga. Vasakpoolsem tundub millegipärast mahulisem ja kergemini hoomatavamana, kui seda on fresko tuhmim, parempoolne osa.
Ta umber tallasid mesilased. ANATOL JA ALOISI Nad ei saanud oue. Filip tuli varava taha. Nad tahaks naha pan Kleksi. Kleks oli uli vaike. Ta tegi end suureks.Koik magasid umber ringi. Kleks parandas Aloisi. Aloisile meeldis toit see oli hea. Ta hakkas aina paremini toole. LUGU KUUINIMESTEST Kleks nagi kuu peal parem poolse silmaga kuuinimesi. Nad pidid koik ara koristama. Nad utlesid kooris hakkame tooga pihta. Aloisi tahtis koik ara rikkuda talle meeldis pahandusi teha. Ta ajas koik sassi. Ta ei salli pan Kleksi. Kleks laks Aloisi juurde. Nad laksid lounasoogile. PAN KLEKSI SALADUSED Ta hakkas kirjutama malestusi. Nad arvasid et kleksiga on midagi lahti. Tal oli pumbake rikkis. Ja ta kahanes iga minutiga. Pan Kleksi akadeemia kahanes sammuti iga minutiga. Muinasjutud hakkavad otsa saama. Nad kogunesid kuuse umber. Aloisit ei leitud ules. Aloisi
See asendati aga umbes 1. Sajandi keskpaiku Ceasari korraldusel päikesekalendriga, mille põhimõtted kehtivad tänapäevani. Seda kalendrit hakati nimeatama juliuse kalendriks Caesari sugukonnanime Juliuse järgi. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. See kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Kogu rõivastus võiski piirduda ainult tuunikaga. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. See oli suur valge poolringikujuline riidetükk, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus kandis nime foorum. Varasematele templitele
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäeva rõivas oli tuunika. Pidulikemal juhtudel oli pealisrõivaks tooga. Roomlased sõid tavaliselt leiba ja jahust valmistatud putru, vale pandi lisandiks ka kala, juur ja puuvilju. Jõukamate menüüs oli tähtsal kohal liha. Kreeka ja Rooma kultuur on mõlemad täiendanud üksteist, sammuti on nad mõlemad mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arust on Kreeka kultuur andnud suurema panuse, kuna see on mitmekesisem ja nüanside rikkam.
Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Kergele hommikueinele ja lõunale, mil söödi sageli eelmise päeva peo jääke, järgnes suur õhtusöök. See koosnes kergemast eelroast, praest ja magustoidust.
vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill, siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr 476 a) kuldehted pileus, flammeum soengud, parukad Büstsants N: tuunika, stoola, palla, orjandusliku ja peakate keskaegse ühiskonna M: püksid, tuunika kujunemine (4.-7. saj.) paludamentum, paenula Feodalismi tekkimine "segmendid" ja arenemine tablion (7.- 13. saj
ainuvõimu 47. Termid avalikud saunad. Olid avatud ka vaestele roomlastele. Pakuti ka massaazi ja erootilisi teenuseid. Neis leidus isegi raamatukogusid. 48. Theodosius Suur - toimus ida ja lääneosade eraldumine, kuid ühendas mõlemad pooled lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks. 49. Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees. Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme. 50. Tooga pidulik pealisrõivas rooma meestel. 51. Traianus - Rooma jõudis oma välise võimsuse tipule Trianuse valitsus ajal 98-117 pKr, mil vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 52. Tsensor - korraldasid loendust, nende järelevalve all olid elukombed (valiti konsulite hulgast) 53. Tuunika - Roomlaste igapäevane alusrõivas kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk.
siiski kaugeltki mitte kõik lapsed. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avali-ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu, kõnekunsti ja filosoofiat. Roomlaste igapäevane alusrõivas tuunika oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ula-tuv riidetükk. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle
o vabariigi ajal tulid suursugusematest patriitsi- ja plebeisuguvõsadest(nobeliteedi hulgast) o keisririigi ajal hakati setatiseisusesse nimetama järjest rohkem Itaalia linnade ja provintsida ülemkihi esindajaid o olid suurmaaomanikud, kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgemates riigiametites o senaatori välisteks tunnusteks olid valge tooga purpurpunase triibuga · senaatoriseisusele järgnes ratsanikuseisus o koosnes rikastest ja mõjukatest inimestest o algselt kuulusid sinna ka inimesed, kes olid piisavalt jõukad, et suutsid endale ratsahobuse soetada. o ka nende sead oli suurmaaomanike o tegelesid meeleldi ka kaubandusega o neist pärinesid impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud o tihtipeale määrati neid ka kohtunikeks
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlase...
Livius Andronicus. Rooma teater neid ei ehitatud mäekülgedele vaid lauskmaadele. Roomas oli kutselise näitleja amet põlu all, mis seostus kodanikuõiguse kaotusega. Roomas esitati teatrietendusi ka pidustustel (septembris). Rooma tragöödia koosnes dialoogidest ja puudus koor. Rooma varajane komöödia oli "mantlikomöödia" sest need olid inspireeritud Kreeka komöödiatest. "Toogakomöödia" oli Rooma komöödia sest tooga oli rooma üleriietus. Oluslisteks zanriteks said atellaan ja kreeka päritoluga miim, mis oli improviseeritud dialoogiga olustikunäidend. Plautus (250-184 e.m.a.) - draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 teost, enamik neist "mantlikomöödiad". "Kullapott" räägib loo ihnest vanamehest kes leides kullapoti, peidab seda kiivalt kõigi oma laste eest. "Hooplev sõjamees" räägib väepealikust ja tema väljamõeldud tegudest armuelus ja sõjatandril. Rajaneb äravahetamismotiivil
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 34) Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 35) Latifundium – rikaste suurmaavaldused 36) Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 37) Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 38) Hipodroom – hobuste võidusõidurada 39) Frangid - germaani hõimurühm
Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Pärast sai 1. jaanuarist uue aasta algus. Kuukalender asnedati päikeskalendriga, mille pöhimötted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagasnt üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks. Rõivastus ja toit Roomlaste igapäevan alusrõivas tuunika kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisriie meestel oli aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi. Jalanõudena kasutati sandaale. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka ka aeg-ajalt kala, juur- ja puuvilju. Jõukamates peredes oli suurel kohal lihatoidud. Toitu söödi näppudega. Peale joodi veega lahjendatud veini. Roomlaste elamud ja Roomlaste linn Tavaline Rooma elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes
Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos
lapsed. Suursugustes peredes, kus poistest püüti kasvatada avali-ku ja poliitilise elu tegelasi, õpiti lisaks kreeka ja põhjalikumalt ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu, kõnekunsti ja filosoofiat. Roomlaste igapäevane alusrõivas tuunika oli üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ula-tuv riidetükk. Külma ilma korral kanti sageli kahte või enamat tuunikat üksteise peal. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel tooga see suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalas kandsid roomlased sandaale. Roomlaste toit: vaesemad sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Joodi tavaliselt veega lahjendatud veini. Traditsiooniline rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja
siiski piisavalt suur, et tekitada rahvas pahameelt, kuna kristlaste jaoks eksisteeris vaid üks ja ainus Jumal, teisi jumalaid ei olnud, see oli aga Rooma rahvale üsna vastuvõetamatu. Ka riigivõim umbusaldas kristlasi ning vahel lausa ähvardati surmaotsustega kristlasi usku pöörama. Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja võitis uusi pooldajaid. 15. Igapäevaseks riietusesemeks oli tuunika, mis meenutas kreeklaste kitooni. Pidulikuks pealisrõivaks oli tooga, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas. 16. Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal (kividel, puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen
See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation, roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju. Jõukamatel ning kõrgemaseisuslikel oli toiduks aga lihatooted ning muud kallid toidud. Jõukas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas just nagu meiegi oleme harjund seda tegema
Abielunaine : Mul hakkab varsti pulm ja olen seal kõige tähtsam.Mida ma siis pärast teistele viskan?Ma olen nii närvis. Praktikant : Loodan ,et leiate oma lilled üles.Aga ma arvan,et peaksite mu kodust lahkuma. Abielunaine : Oi,tõesti või?Ma otsin siis oma lilli mujalt.Ma siis tõttan.(läheb uksest välja) Praktikant : Imelik.Mis see nupp teeb?(vajutab kollasele nupule.Sisse tuleb ajaloolane) Vahur Made : Neptuunus oli merede valitseja...(jääb mõtlema)Aa...ja tooga tähendas roomlaste pidulikku rõivast.(vaatab jahmunult praktikanti)Teie küll roomlanna pole. Praktikant : Mina pole jah.Kus te siia satusite? Vahur Made : Ma jalutasin ja mõtisklesin Rooma ajaloost.Ma olen ju ajaloolane.Kas te teate,kes on veinivalmistamise kaitsja? Praktikant(jääb mõtlema) : Ei tule meelde küll , aga õhtu on juba hilja peale läinud. Vahur Made : Vabandust!Ma olen ju teie majas.Palun väga vabandust.(lahkub) Praktikant : Oi jummel küll.(vajutab jälle rohelist nuppu
Kogu perekonna varandus oli isa käsutada. · Laste õpetamine Alguses oli see isa töö. Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakkasid lapsd koolis käima, rikkamad pered võtsid lastele koduõpetaja. Noormehed suundusid edasi mõne sugulase juurde väeteenistusse. Juuliuse kalender Uus kalender, mille järgi on aastas 365 päeva ja iga 4 aasta tagant 1 lisapäev. Tuunika Roomlaste igapäevane alusrõivas. Tooga Rooma meeste pidulik pealisrõivas. Tähtsamad ehitised : · Panteon Kõigi jumalate tempel. · Foorum Linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. See oli linna poliitiline- ja ärikeskus ning kohtu asupaik. · Keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. · Akvedukt Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed. · Termid Avalikud saunad. · Amfiteatrid korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
