Isis kõige armastatuim loodus , üleüldine ema , kogu maailma valitsejannaks Kristluse tekkimine 1.saj eKr allutati Palestiina Määrati ametisse prokoraator Juutide lootus Taaveti soost messia tulekule Jeesus 30.a pKr Jeesuse vahistamine ja ristilöömine Kristus Jumala poeg Kristluse levik Rahu ja õnneaeg Apostel ( tähendab kreeka keeles saadikut ) Peetrus esimene Rooma piiskop Paulus Süürias , VäikeAasias ja Kreekas uued pooldajad Piiskop ( juht ) Presbüter ( vanem ) Kristlased ja Rooma riik 12. saj ajal 5% Rooma rahvastikust kristlased Üksainus jumal , teised ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne Teiste jumalate austamine usust lahtiütlemist Halvustav suhtumine umbusku ja vaenu Jumala põlgamine viha ja karistuse tagakiusamine harv juhus Märtritel jumalale truuks jäädes võita uusi pooldajaid Tänan tähelepanu eest !J
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel (ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa) Autokefaalne (kr autos ise + kefalé – pea) Metropoliit (kr métropolités – pealinna piiskop) Paavst – ld papa isa; roomakat. kiriku pea der Pabst, the Pope Kardinal (ld cardinalis – peamine) Kr monahhos üksiklane munk
- Võimalik matta ja kremeerida - Matuste käigus meenutatakse surnut · Tähtpäevad ja pühad: - Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad - Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta - Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid: - Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja. - Ülem vaimulik - Koguduse vanemad (piiskopi abilised) ehk presbüter, diakon - Preester (pastor, kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised: · Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia, Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol. - Igal keskusel oli oma eesseisjana piiskoop ehk patriah. Patriarhaat oli tema võimu piirkond. - Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit
manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena nõrgenesid sidemed perekonnaga ja kirikukonnaga. Kujuneb välja uus inimtüüp e. puritaan *töökas *kitsi *askeetlik *sügavalt usklik *uut tüüpi kogudused pole vaja piiskopi kohta, valivad enda hulgast kogudusvanema e. presbüter- arutleti õndsaks saamist ja õilistasid tööd. Paljud puritaanid olid sunnitud väljarändaja. 1640 puhkeb kodusõda, puritaanid jagunevad kahte leeri presbüterid( kuninga vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid
koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata oli kasutusel kogu keskaja. 4.-5. saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlasedkristusel on vaid inimlik
kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg Mäeots, A; Lukas, T; Laur, M; Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita
Hoonete ehitamisel kasutati sambaid. Linnades olid sillutatud tänavad. Skulptuur ja maal Põhimõtted pärinesid Kreekast. Sageli tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest. Roomlased täiustasid just portreekunsti need on isikupärased. Hoiti alles esivanemate portreesid. Tehakse väga palju keisrite ja ratsanike skulptuure. Kimäär elukas, kes koosneb 3-st loomast(lõvi, madu, kits) Tahvelmaal puitlauale joonistatud maal Askees liha suretamine Presbüter ristiusu koguduse vanem Ariaanus ristiusu kool, peab Jeesust inimeseks Sinod ristiusu kiriku kõrgeim organ(kohus) Metropoliit kõrge vaimulik, suurema ja tähtsama diöteesi peapiiskop Latiinid - Latiumis elanud itaalikute hõim Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr. Senat - Vana-Rooma poliitiline institutsioon, mis rajati varsti pärast Rooma linna asutamist,
Uus Testament ja selle koostisosad- mida nimetatakse eesti keeles ka Uueks lepinguks, mis on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja Piibli, olles selle teiseks osaks. Osad:evangeelium (Matteus, Markus, Luukas, Johannes); Apostlite kirjad; Johannese ilmutusraamat, Apostlite lood. Messias: päästja, lunastaja Kogudus-ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed. Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu
Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal.Peale Jeesuse surma rändas ta Rooma kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Sümboliks VÕTI Paulus pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK. Jünger lähikaaslane Piibel ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist.
9 Varaseimad kristlikud kirjamehed väljaspool uut Testamenti olid Apostellikud isad. Nende kirjutistest saab sild Uue Testamendi ja 2.sajandil kirjutanud apologeetide vahel. 10 Tähtsaimateks olid Justinus Märter (sündinud Palestiinas 2.saj. algul) oma I ja II apoloogiaga, kus esitab neis meisterlikult ristiusu põhijooned ja Irenaeus (sündinud Väike-Aasias kristlaste peres). Irenaeus oli kreeklane, kes noore mehena asus elma Galliasse (Prantsusmaale) Lyoni, kus temast sai presbüter..11 Irenaeuse peamiseks panuseks oligi eksiõpetuste ümberlükkamine ja apostelliku kristluse selgitamine. Ta kirjutas teose ,,Hereesiate vastu" peamiselt vastuseks gnostitsismile. Kusjuures siinkohal on gnostitsism hilisem termin, mis hõlmab endas tervet rida erinevaid, teatud ühisjoontega 2.sajandi sekte.12 Nende järgijad uskusid ülijumalasse, kes on sellest maisest maailmast täielikult eemal, võtmaks isegi mitte osa selle loomisest. Selle halva ,,vusserdisega" sai hakkama keegi
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
1. katoliku, ladina keeles, paavst, vaimulikel abiellu mittesobiv, Püha Kolmainu osa Püha Vaim sõltub nii Isast kui Pojast, ristimärk 5 sõrmega, armulaual ilmalikud hapendamata leiba 2. õigeusk (kreeka katoliku), kreeka keeles, patriarh, abielu siiamaani sobiv, Püha Vaim sõltub Isast, ristimärk 3 sõrmega, kõik said hapendatud leiba 8. Katoliku kiriku hierarhia piiskop (ülevaataja), preester (presbüter, vanem) ja diakon (abiline, teenija). 9. Mungaordud ordu raja- asutaja riietus esimene kloostrite tegevus- mine klooster asukoht alad benediktlase 520- Benedictu must kuub Monte maal, töö ja d 530. s Nursiast (= mustad Cassino eelistasid Jumala
Nii neid kui ka Konstantinoopoli piiskope hakati kutsuma patriarhideks, neil oli kõrgeim võim oma patriarhaatides. Need omakorda jagunesid kiriku provintsideks, mida juhtis provintsi pealinna piiskop ( idas metropoliit, lääned peapiiskop). Piiskopid, kes algselt olid koguduste juhid linnades, said oma haldusesse ka ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkond jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter. Kirikuprovintside piiskopid kaks korda aastas kirikukogule ehk sinodile, et otsustada oma provintsi kirikuasjade üle. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskopide kogule ehk oikumeenilisele kirikukogule. Aegamööda kinnistus arusaam, et sinodite otsused on eksimatud; otsuseid hakati koondama kogumikeks, millest kujunes kirikliku seadusandluse alus. Kristliku mõtlemise sünd Ristiusu esimeseks suureks kriisiks oli lahkulöömine judaismist. Vana Testamendi tundmine oli
kasvatada. Osa kristlasi ristitakse vanemana, sest nende perekond või kirik on seisukohal, et on parem oodata, kuni inimene suudab ise otsustada, kas ta tahab end ristida lasta või mitte. Mõnedes kirikutes viiakse ristitav väikesesse basseini, kus vesi ulatub pihani, ja surutakse korraks vee alla. Teistes kirikutes kasutatakse ainult veidi vett. Preester või pastor kasutavad seda ristimärgi tegemiseks ristitava laubale ja natuke vett valatakse talle ka pea peale. Mõned vaimulikud presbüter - koguduse vanem v. koguduse juhatuse liige diakon - abivaimulik, hooldaja, hoolekande korraldaja piiskop - kõrgeim vaimulik pühitsusamet, apostlite otsene järglane metropoliit - patriarhi järgselt teine isik, (mitme) kirikuringkonna peapiiskop patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik
5.3 Kristluse levik: Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid. Kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht oli piiskop või presbüter. 5.4 Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 8 6. Kasutatud kirjandus
............................................ apostel- ................................................................................................................................... kogudus- ................................................................................................................................... piiskop- ................................................................................................................................... presbüter- ................................................................................................................................... katkombid- ................................................................................................................................... märter- ................................................................................................................................... evangeelium- .............................................
ajaloolisi suursündmusi käsitlev eepos, vm kohal romaan, romaanisari, film *Konsul (142) riigi ja selle kodanike *Pööbel (134) lihtrahvas huvide kaitsja välisriigis; kõrgem *Aatrium (141) Rooma elamu võimukandja Vana-Roomas ja keskaja pearuum; sammaskäiguga ümbritsetud Euroopas siseõu *Leegion (143) - väeüksus Vana-Roomas Ptk IX-XI *Presbüter (151) koguduse vanem või *Io ( (163) vanakreeka jõejumal juhatuse liige *Thales (163) mees, keda peetakse *Etleja (157) deklamaator, ilulugeja, esimeseks filosoofiks ja teadlaseks sõnakunstnik *Herakleitos (163) vanakreeka filosoof *Gasell(160) antiloop *Platon (163) vanakreeka filosoof *Styx (163) vanakreeka allmaailma piirik olev Vihkamise jõgi Ptk XII-XIV
Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. · Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad.
rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks. Patriarhaadid ehk patriarhile alluv maa jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtis idas metropoliit ja läänes peapiiskop. Piiskopid ehk algselt linnakoguduste juhatajad said oma alluvusse ka ümbritseva maa. Tekivad piiskopkonnad., mis jagatakse kihelkondadeks, mida asus juhtima presbüter. Ecclesia on justkui riik riigis. Üsna varakult tekib ecclesiate vahel hierarhia. Kõik olulised piiskopid ja piiskopkonnad suudavad oma järjepidevuse viia Jeesuse jüngriteni. Kirikuprovintside juhid kogunesid kaks korda aastas sinodile ehk kirikukogule, et otsustada oma provintsi kirikuasju. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide üldkogule ehk oikumeenilisele kirikukogule. Viimane suurem kristlaste tagakiusamine oli Diocletianuse ajal 303-31.a. Järgmine keiser
veelgi. Pärismaalastelt saadi värskeid puuvilju, mis aitasid meresõitjate tervist kosutada. · Esimene kohtumine India ookeani äärsete moslemitega leidis aset 2.märtsil Mocambique lahes. Mocambique oli moslemite valdus ning sealsed asukad arvasid, et heldama nahaga portugallased on türklased ja seega kaasmoslemid.Vasco da Gama kasutas külalislahkust ja usaldust, et koguda informatsiooni edasiste maade, sh legendaarse Presbüter Johannes oletatava vägeva kristliku impeeriumi kohta. · Peagi avastas kohalik sultan, et Vasco da Gama & ta mehed olid petnud ning on hoopis kristlased, mitte moslemid. Sõbralikud suhted halvenesid kiiresti. Portugallaste arvates põhjustas moslemite vaenulikkuse avastus, et võõrad on kristlased. Tõenäolisemalt põhjustas seda siiski oma tegelikku rahvust varjanud portugallaste ebaausus
Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt
Nii neid kui ka uue pealinna Konstantinoopoli piiskoppi kutsuti patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkonnad jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter (preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid. Kirikurovintside piiskopid kogunesid 2x aastas kirikukogule e. sinodile. Kõrgeim võim kulus kõikide piiskoppide kogule e. oikumeenilisele kirikukogule. Kuna vaimulikele kehtis vallalisuse nõue (tsölibaat), pidi see seisus oma ridu täiendama teistest seisustest. Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud.
keisrid (v.a. üks). · Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. · 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. · Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. · Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. b. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: · Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. · Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. · Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas).
5.3 Kristluse levik: Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid. Kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht oli piiskop või presbüter. 5.4 Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk- järgult kogu Rooma riigis. Antiikmaailma langus ja ristiusu võidukäik 3.-6. saj Roomas asendusid antiikmaailmale omased jooned keskaega iseloomustavatega.
piiskoppide kirju. Kolm alust, mille põhjal kaanon paika pandi: teos pidi olema kogu ulatuses ortodoksne/ üheselt vastuvõetav; teos ei pidanud olema apostli enda kirjutatud, kuid see pidi temast põlvnema; samuti oli oluline, et neid tekste oldi teenistustel loetud järjepidevalt ja suureulatuslikult. Tänase kiriklike ametite süsteemi juured hakkasid domineerima teisel sajandil. Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte
paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Ariaanlus on õpetus, et Jeesus Kristus on Jumala loodud ning ei ole seega Jumalaga võrdne, ega ka igavene, vaid ainult sarnaneb Jumalaga. Levis barbarite seas, sest oli lihtsam kui katoliiklus. 325 kuulutati ariaanlus ebaõigeks, kuid 325-381 oli ta Roomas lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Kaheksa esimest oikumeenilist kirikukogu. Need olid juhtivate vaimulike vaidlused õige õpetuse üle, nendel töötati välja dogmad. 1. 325 Nikaias määrati ülestõusmispühade kord; 4 patriarhaati on võrdsed; Athanasiuse õpetus kolmainsusest kuulutati õigeks. 2. 381 Konstantinoopolis kuulutati ariaanlus ketserluseks. Võideldi ketserluste vastu. 3. 431 Effesoses nestoriaanluse (Kristusel oli inimlik ja jumalik alge) vastu. 4
monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Ariaanlus on õpetus, et Jeesus Kristus on Jumala loodud ning ei ole seega Jumalaga võrdne, ega ka igavene, vaid ainult sarnaneb Jumalaga. Levis barbarite seas, sest oli lihtsam kui katoliiklus. 325 kuulutati ariaanlus ebaõigeks, kuid 325-381 oli ta Roomas lubatud/keelatud vaheldumisi. 381 ariaanlus ketserluseks. Õpetuse lõi Aleksandria presbüter Areios. Ariaanlus - katoliikluse kõrval tekkinud vool, mis sai nime Aleksandrias elanud preestri Arianuse järgi. ei tunnistanud kolmainsust. ristiusk levis paljudes kohtades paganate seas just ariaanluse vormis. kuulutati ketserluseks. Arianism ehk ariaanlus oli 4 7 sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool mis sai nime aleksandria presbüteri Areiose järgi. ariaanlik kristoloogiline õpetus eitab pre eksisteeriva jeesus kristuse kui jumala poja täielikku jumalikkust
a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest
a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid
a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid
oli määratud manalas kannatama janu- ning näljapiina vee ääres, mis taganes ta huulte eest, ja viljapuude all, mille viljad ta käe eest tagasi tõmbusid (kreeka müt.). 508 Lk. 199 Saturnus -- rooma jumalus, keda kujutati palja pealae ja pika valge habemega vööni alasti vanamehena. «... kroonimise ajal Reimsis ...» -- Prantsuse kuningad krooniti Reimsis, viimane seal kroonitu oli «emigrantide kuningas» Charles X 1824. aastal. Lk. 200 Preester Jan -- legendaarne presbüter (kogudusevanem) Johannes, fantastilise idamaise riigi kuningas XII sajandil. Lk. 208 «...võtaks isegi burgundlasel vee silma!» -- Burgundia hertsogi Charles Südi ja Prantsuse kuninga Louis XI vahelise vaenu ja burgundlaste kallaletungide tõttu Parii-sile tähendas burgundlane tol ajal pariislastele julmuse ja verejanulisuse kehastust. Lk. 211 Dominus -- isand, samuti issand (lad. k.), vastava palve algussõna. Lk. 221 Ses eas ei tunta halastust
annaabi.ee 
