Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla Müsteeriumid Itaalia ja läänepoolsed vahemeremaad Lähedasem ja emotsionaalsem side...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Anniohver - (ld do ut des - annan, et sa annaksid) Lepitusohver (nt patuoinas) Kommuniooniohver ehk ühendusohver (nt Püha Õhtusöömaaeg) 7. Pühad isikud Šamaan (evengi k – teadja) loodusrahvaste vahendaja siin- ja sealpoolsuse vahel (ld) Pontifex Maximus - Suurim Sillaehitaja, rooma ülempreester Rex (ld) kuningas Dux (ld) väejuht Noviits (ld novus – uus), postulant (ld postulans – taotleja) Preester (kr presbyteros – vanem) pühitsetud vahendaja; presbüter - varakristluses ja vabakirikutes koguduse eestseisja Hierarhia (kr hieros – püha) pühaduse astmestik initsiatsioon (ld initiātio sissepühitsemine) Piiskop - kr episkopos- ülevaataja, kõrgem vaimulik ülevaataja Patriarh – kr patriarchés – esiisa) Autokefaalne (kr autos ise + kefalé – pea) Metropoliit (kr métropolités – pealinna piiskop) Paavst – ld papa isa; roomakat. kiriku pea der Pabst, the Pope Kardinal (ld cardinalis – peamine) Kr monahhos üksiklane munk
- Võimalik matta ja kremeerida - Matuste käigus meenutatakse surnut · Tähtpäevad ja pühad: - Tähtsaim püha on ülestõusmis püha ehk lihavõttepühad - Nelipüha märgib aega, kui hakkab praktiliselt suvi pihta - Palmipuude püha - Kristlikus kalendris on palju pühi, mis on seotud pühakute eludega · Ametid: - Piiskop, kes juhatus armulaua teenistus ja oli koguduse vaimuelu eest eesseisja. - Ülem vaimulik - Koguduse vanemad (piiskopi abilised) ehk presbüter, diakon - Preester (pastor, kirikuõpetaja). Preestritele nõudmised: · Kristlikud keskused on Jeurusalemma, Antiookia, Aleksandria, Rooma, Konstantinoopol. - Igal keskusel oli oma eesseisjana piiskoop ehk patriah. Patriarhaat oli tema võimu piirkond. - Patriarhaat jagunes provitsindeks, mille ees olid piiskopid. Läänekirikus on peapiiskopid, kes on tähtsamad provitnsi juhid ja idas metropoliit
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi. Inglismaal hakkavad uut tüüpi manufaktuurid. Esialgu tekkisid maal, tegemist oli hajamanufaktuuriga. Manufaktuuris töötades oli olemas tööjaotus suurosa tööst tehti käsitsi ning maksti palka. Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena n...
koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule. 4. saj tekkisid impeeriumi idapoolsetele alades esimesed kloostrid. 4. saj tõlkis püha Hieronymos Piibli ladina keelde. Tema tõlge nn Vulgata oli kasutusel kogu keskaja. 4.-5. saj levisid laialt 2 vastandlikku õpetust Kristuse olemuse küsimuses: * ariaanlasedkristusel on vaid inimlik
kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp, piiskop, praost, preester, presbüter, ülempreester. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/EELK#Rootsi_territoriaalkirik http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg Mäeots, A; Lukas, T; Laur, M; Tannberg, T. 1997. Eesti ajalugu I. Tallinn: Avita
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus 1. Kes on Jeesus Kristus? Esimesel sajandil elas Juudamaal jutlustaja Jeesus, kes kuulutas Jumalariigi saabumist. Millised on tema õpetuse põhiseisukohad? · Taevariiki pääsevad need, kes usuvad selle saabumisse, armastavad jumalat ja ligimesi · Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsi...
Usk Apostel rändjutlustaja, tuntumad Peetrus ja Paulus. Märter usu nimel kannatanu, hukatu. Kirik Kõiki kristlasi ühendav organisatsioon. Numeen looduslikes objektides sisalduv hing või vägi Vana-Rooma religioonis. Laar Vana-Rooma maja, perekonna kaitsejumalus, toodi ohverid ja kujusid hoiti aukohal. Geenius perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis, edendas soojätkamist ja elujõudu. Pontifeks preester Vana-Roomas. Pontifeks maximus ülempreester Vana-Roomas. Augur preester-ennustaja V-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendajad. Sibüll kreeka päritolu ennustajanna. Sibülliraamatud riigi tulevikku käsitlevad papüüruserullid. Piiskop algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. Evangeelium peale Jeesuse surma kirja pandud jutustus tema elust ja õpetusest. Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondla...
9 Varaseimad kristlikud kirjamehed väljaspool uut Testamenti olid Apostellikud isad. Nende kirjutistest saab sild Uue Testamendi ja 2.sajandil kirjutanud apologeetide vahel. 10 Tähtsaimateks olid Justinus Märter (sündinud Palestiinas 2.saj. algul) oma I ja II apoloogiaga, kus esitab neis meisterlikult ristiusu põhijooned ja Irenaeus (sündinud Väike-Aasias kristlaste peres). Irenaeus oli kreeklane, kes noore mehena asus elma Galliasse (Prantsusmaale) Lyoni, kus temast sai presbüter..11 Irenaeuse peamiseks panuseks oligi eksiõpetuste ümberlükkamine ja apostelliku kristluse selgitamine. Ta kirjutas teose ,,Hereesiate vastu" peamiselt vastuseks gnostitsismile. Kusjuures siinkohal on gnostitsism hilisem termin, mis hõlmab endas tervet rida erinevaid, teatud ühisjoontega 2.sajandi sekte.12 Nende järgijad uskusid ülijumalasse, kes on sellest maisest maailmast täielikult eemal, võtmaks isegi mitte osa selle loomisest. Selle halva ,,vusserdisega" sai hakkama keegi
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197 1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng. - rahvastiku kasv rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus) - põllumajanduse areng saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi - linnaühiskonna ja kaubanduse areng kaubalis-rahalis suhete areng, linnad käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku 2. Arutlege teemal ,,Linn feodaalühiskonnas". Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses? Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühi...
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale. Ainestik - mütoloogilised ja ajaloolised sündmused, eetika, käitumisjuhendid, tulevikuhoiatused, Kristuse elu jms. 10 käsku mida kristlased täitma peavad 1) Sinul ei tohi olla muid jumalaid minu kõrval 2) Sina ei tohi teha ebajumala kuju - midagi sellist mida se teenid kui Jumalat mi...
5.3 Kristluse levik: Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad olid apostlid. Kaks tähtsamat olid Peetrus ja Paulus. Peetrus oli Jeesuse jünger ja õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas ta Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht oli piiskop või presbüter. 5.4 Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest. Kristlus oli Roomas keelatud. 46 pKr oli esimene kord kui kristlasi Roomas taga kiusati. Hukati Peetrus ja Paulus. Tagakiusamisest hoolimata levis ristiusk järk-järgult kogu Rooma riigis. 8 6. Kasutatud kirjandus
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujude...
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks. Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks. Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. · Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad.
rahvast ametissepühitsemine. Jeruusalemma, Antiookia, Aleksandria ja Rooma piiskopid olid algusest peale teistest tähtsamad. Neid kutsuti koos Konstantinoopoli piiskopiga patriarhideks. Patriarhaadid ehk patriarhile alluv maa jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtis idas metropoliit ja läänes peapiiskop. Piiskopid ehk algselt linnakoguduste juhatajad said oma alluvusse ka ümbritseva maa. Tekivad piiskopkonnad., mis jagatakse kihelkondadeks, mida asus juhtima presbüter. Ecclesia on justkui riik riigis. Üsna varakult tekib ecclesiate vahel hierarhia. Kõik olulised piiskopid ja piiskopkonnad suudavad oma järjepidevuse viia Jeesuse jüngriteni. Kirikuprovintside juhid kogunesid kaks korda aastas sinodile ehk kirikukogule, et otsustada oma provintsi kirikuasju. Kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide üldkogule ehk oikumeenilisele kirikukogule. Viimane suurem kristlaste tagakiusamine oli Diocletianuse ajal 303-31.a. Järgmine keiser
veelgi. Pärismaalastelt saadi värskeid puuvilju, mis aitasid meresõitjate tervist kosutada. · Esimene kohtumine India ookeani äärsete moslemitega leidis aset 2.märtsil Mocambique lahes. Mocambique oli moslemite valdus ning sealsed asukad arvasid, et heldama nahaga portugallased on türklased ja seega kaasmoslemid.Vasco da Gama kasutas külalislahkust ja usaldust, et koguda informatsiooni edasiste maade, sh legendaarse Presbüter Johannes oletatava vägeva kristliku impeeriumi kohta. · Peagi avastas kohalik sultan, et Vasco da Gama & ta mehed olid petnud ning on hoopis kristlased, mitte moslemid. Sõbralikud suhted halvenesid kiiresti. Portugallaste arvates põhjustas moslemite vaenulikkuse avastus, et võõrad on kristlased. Tõenäolisemalt põhjustas seda siiski oma tegelikku rahvust varjanud portugallaste ebaausus
Neid, kes uskusid Jeesusesse kui Kristusesse, hakati kutsuma kristlasteks.Levitajad apostlid. Kaks tähtsamat Peetrus ja Paulus. Peetrus Jeesuse jünger õpetaja eluajal. Pärast tolle surma rändas Rooma, kus pani aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulus pöördus ristiusku pärast Jeesuse surma, kõige mõjukam kristluse levitaja Roomas. Ta rändas Süürias, Väike-Aasias ja Kreekas. Koguduse juht piiskop või presbüter. Pühakiri Vana Testament messia ilmumist kuulutanud prohvetite õpetus. Kristlastele sama püha kui juutidele. Kristlaste jaoks pidi aga sisaldama Vana Testamendi kuulutuste teostamist ja uue ajastu sissejuhatamist Jeesuse Kristuse poolt. Tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt
Nii neid kui ka uue pealinna Konstantinoopoli piiskoppi kutsuti patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkonnad jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter (preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid. Kirikurovintside piiskopid kogunesid 2x aastas kirikukogule e. sinodile. Kõrgeim võim kulus kõikide piiskoppide kogule e. oikumeenilisele kirikukogule. Kuna vaimulikele kehtis vallalisuse nõue (tsölibaat), pidi see seisus oma ridu täiendama teistest seisustest. Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud.
keisrid (v.a. üks). · Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. · 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. · Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. · Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. b. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: · Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. · Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. · Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas).
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
piiskoppide kirju. Kolm alust, mille põhjal kaanon paika pandi: teos pidi olema kogu ulatuses ortodoksne/ üheselt vastuvõetav; teos ei pidanud olema apostli enda kirjutatud, kuid see pidi temast põlvnema; samuti oli oluline, et neid tekste oldi teenistustel loetud järjepidevalt ja suureulatuslikult. Tänase kiriklike ametite süsteemi juured hakkasid domineerima teisel sajandil. Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte
Poliitiline ajalugu Suur Rahvasterändamine(375-568), selle põhjused ja käik: Põhjused: kliimamuutus, elanikkonna juurdekasv ja sellest tingitud maapuudus, hõimude sõjakus ja seiklushimu. Ajendiks on edasitungivad hunnid, kes hävitavad Musta Mere äärse Ida-Gootide riigi. Käik. . II saj. algasid germaanlaste rüüsteretked Rooma aladele, vallutati Rooma piirialasid (ka Daakia). Roomlaste ja germaanlaste sõjad hoogustusid III sajandil. 375 hunnid purustasid tänapäeva Ukrainas asunud idagootide riigi. Läänegoodid liiguvad Ida-Rooma aladele, nende pealikuks saab Alarich. [Adrianoopoli lahingus 378 läänegootide väed võitsid Rooma keisririigi vägesid, hukkus (Ida-)Rooma keiser Valens.] Läänegoodid avasid tee Balkani poolsaarele. IV sajandil asus osa goote ja franke Rooma riiki elama, sõjaväereformiga sattusid nad Rooma sõjaväe koosseisu (foederati= föderaat barbarite hõim, mis pidi andma Rooma riigile sõjaväe-teenistust.). V. sajandil hõivasi...
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest
a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid
a. Milano ediktiga usuvabaduse. Kristlaste arvu kiire kasv, kelle seas oli palju rikkaid inimesi ja ka kõik keisrid (v.a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid
oli määratud manalas kannatama janu- ning näljapiina vee ääres, mis taganes ta huulte eest, ja viljapuude all, mille viljad ta käe eest tagasi tõmbusid (kreeka müt.). 508 Lk. 199 Saturnus -- rooma jumalus, keda kujutati palja pealae ja pika valge habemega vööni alasti vanamehena. «... kroonimise ajal Reimsis ...» -- Prantsuse kuningad krooniti Reimsis, viimane seal kroonitu oli «emigrantide kuningas» Charles X 1824. aastal. Lk. 200 Preester Jan -- legendaarne presbüter (kogudusevanem) Johannes, fantastilise idamaise riigi kuningas XII sajandil. Lk. 208 «...võtaks isegi burgundlasel vee silma!» -- Burgundia hertsogi Charles Südi ja Prantsuse kuninga Louis XI vahelise vaenu ja burgundlaste kallaletungide tõttu Parii-sile tähendas burgundlane tol ajal pariislastele julmuse ja verejanulisuse kehastust. Lk. 211 Dominus -- isand, samuti issand (lad. k.), vastava palve algussõna. Lk. 221 Ses eas ei tunta halastust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
