Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"divide et impera" - 59 õppematerjali

thumbnail
2
rtf

ROOMA VABARIIK

7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegion...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK

klass. Tööleht. VABARIIGI LÕPP. VARANE JA HILINE KEISRIRIIK (õp lk 171-178; 211-215) 1. Miks asendus Rooma vabariik keisririigiga? Augustus. Kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest. Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõig...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

leegionid o Provintsid - Sitsiilia (241 eKr), Korsika ja Sardiinia (231 eKr), Ibeeria (Hispaania) (197 eKr), Illüüria (167 eKr), Makedoonia (146 eKr), Aafrika (146 ekr), Aasia (129 eKr), Gallia (120-81 eKr), Bitüünia (74 eKr), Kürenaika ja Kreeta (74 eKr), Kiliikia ja Küpros (64 eKr), Süüria (64 eKr), Egiptus (30 eKr), Möösia (29 eKr) · Valitsemispõhimõtted - Divide et impera ! (jaga ja valitse) põhimõte - läbirääkimised ja lepingud vallutatud maadega eraldi, vallutatutel säilis oma elukorraldus, usk, valitsusviis o Rooma valdused ­ Itaalias - ager publicus e. Rooma riigi maa, kolooniad: sõjalised tugipunktid, munitsiipiumid: omavalitsus ja Rooma kodakondsus, liitlased: sõjavägi Rooma käsutuses väljaspool Itaaliat - provintsid: maa kuulus Rooma riigile (maksustatud), Rooma asehaldur +...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Vanaaja konspekt kaartidega

Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...

Vanaaeg
68 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Vana-Rooma (konspekt)

Itaalia geograafilised olud ja sellest tingitud arengujooned: a. Aponniini ps. oli juba vanaajal tuntud Itaalia nime all. b. Maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas: · Mägised alad vaheldusid tasandikega. c. Ühendust peeti peamiselt maismaad mööda: · Merd sõideti kreeklastest vähem. d. Geograafiline terviklikkus: · Eeldus ühtse riigi tekkeks. 2. Apenniini ps. rahvastik: Itaalikud Etruskid Kreeklased Asukoht Ps kesk- ja Ps loodeosas Ps lõunarannikul ja lõunaosa Etuuria maakond Sitsiilia Tegevusalad Põlluharimine ja Kaubandus, mere- Põlluharimine, karjakasvatus. sõit, põlluharimine, viinamarja- ja käsit...

Ajalugu
185 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ladinakeelsed väljendid

Ab ante 1 Kõigepealt Ab uno disce omnes Ühe põhjal võib otsustada kõigi samasuguste üle Ab urbe condita Linna asutamisest alates Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi Adversa fortuna 5Kuri saatus Agnus Dei Jumala talleke Ars longa, vita brevis est Kunst pikk, elu lühike alter ego lähedane sõber või mõttekaaslane Alma mater hinge ema Amicim vitam ornant 10 Sõbrad kaunistavad elu Aqua tofana Tofana vesi Auctorem opus laudat töö kiidab tegijat Per se iseenesest Carpe diem Ära lase päeva raisku Circulus vitiosus...

Kunstiajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ladinakeelseid väljendeid

De facto Tegelikult (faktiliselt) De jure Juriidiliselt De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head Dictum - factum Öeldud - tehtud Dies diem docet Päev õpetab päeva Dimidium facti, qui caepit, nabet Alustamine on juba pool tehtut Divide et impera Jaga ja valitse Dixi et animam levavi Olen öelnud ja südant kergendanud Dum spiro, spero Kuni elan, hingan Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus Errar humanum est Eksimine on inimlik Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi Ex ungue leonum Lõvi tuntakse küüntest...

Kunstiajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood ­ saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis ­ arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes ­ aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga ­ hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...

Ajalugu
173 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma li...

Ajalugu
538 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Filosoofia konspekt

Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...

Filosoofia
435 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ladina keelsed väljendid

Audi multa loquere pance Kuula palju, räägi vähe 6. Carpe diem Ära lase päeva raisku 7. Casus belli Sõja ajend 8. Cum grano salis Jutt peab olema soolateraga (poindiga) 9. De mortuis nil, nisi bene Surnutest räägitakse ainult head 10. Dictum - factum Öeldud - tehtud 11. Dies diem docet Päev õpetab päeva 12. Divide et impera Jaga ja valitse 13. Dum spiro, spero Kuni elan, hingan 14. Dura lex sed lex Karm seadus, aga seadus 15. Errar humanum est Eksimine on inimlik 16. Ex nihilo nihil Mittemillesski mittemidagi 17. Experimentia docet Kogemus õpetab 18. Festina fente Kiirusta aeglaselt 19. Finis coronat opus Lõpp kroonib tööd 20...

Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rooma vabariik

aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Bütsants

aastal Rooma Imperaator Constantinus I Suur asutas Bosfori väina Euroopa-poolsel kaldal, endise megari koloonia - Byzas varemetel , uue keisririigi pealinna Konstantinoopoli, mis pidi sümbliseerima uue ajastu saabumist Rooma Impeeriumi jaoks. Tegemist oli absoluutselt uutmoodi kontseptsiooniga linnaga, millest pidi saama äsja riigis võidule tulnud kristluse ning inimkonna ülemaailmseks pealinnaks. Iseenesest linna geograafiline asupaik nelja ilmakaare ristumiskohas, kus kohtusid omavahel Lääne ja Ida kultuurid ning tekitasid hiilgava hübriidi kreeka-helleni kultuuri baasil, peale oma sümboolse tähenduse, omas ka kaubandusliku ning poliitilise tähtsuse. Tollase inimkonna vaimusilmas oli Konstantinoopol teine Atlantise megapolis, mille eesmärk oli ühendada endas kogu inimkonna saavut...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
202 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma

Rooma vabariigi languse põhjused: · Talupoegade laostumine (pidevad sõjad, latifundiumite teke) · Riik oli kasvanud suureks ning kõik kodanikud ei saanud osaleda rahvakoosolekutel · Palgaarmeele üleminek · Rahvakoosolekul enamik otsustajatest olid proletaarid Rooma keisririigi languse põhjused: · Riigi kaheks jagunemine · Suur rahvaste rändamine · Kristlus riigiusuks Divide et impera ehk jaga ja valitse põhimõte ­ roomlased sõlmisid alistatud maadega kokkuleppeid. Kõik roomapärane levis alistatud maades vaid niipalju, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Tavaliselt jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra. Ka roomlaste religioon ja kultuur sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Roomlased austasid loodusjõude ja vaime, nuumen. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius...

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rooma 20-28 ptk spikker

ROOMA. Geograafiline: Apenniini ps, paljud piirkonnad mägised, põlluharimiseks kõlblik, paremad eeldused ühtseks riigiks, itaallased foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju all, 8-6saj eKr rajasid kreeklased palju linnu: nt Tarentum itaalias ja Sürakuusa sitsiilias. Itaalia keskosas Lakoonia maakonnas 8saj Rooma linn-latiinid,rääkisid ladina keeles. Roomlased alistasid Vahemere maad, ld keel üle maa, kultuur kreekast. Kronoloogiline: 2at-indoeuroopa itaalikud-roomlaste esivanemad. 1at eKr-Rooma asula- 8-5saj-etruskide linnriigid. 1.Kuningate aeg Roomas 753-509eKr : *753a Rooma linna asutamine * Essa kuningas Romulus* kokku 7 kuningat, viimased 3 etruskid* 510a kukutati viimane etruski kunn* kehtestati vabariik. 2.Varane vabariik 509-265eKr: *senat ja 2 konsulit riigiametnike seast* 5saj sõjad etruskidega* 390a gallid tungisid Rooma* roomlased maksavad lunaraha, kuid sõdivad palju ja lõpuks võidavad tagasi* 265aastaks terve Itaalia R...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Rooma ajalugu

1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr ­ etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr ­ Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr ­ Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr ­ Rooma vabariik · 133-30 eKr ­ Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr ­ gallid Roomas · 328-290 eKr ­ roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr ­ võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr ­ Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr ­ I Puunia sõda · 218-201 eKr ­ II Puunia sõda · 149-146 eKr ­ III Puunia sõda · 146 eKr ­ Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr ­ vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr ­ Mariuse sõjaväereformid ·...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ladina keele sentensid või mõtteterad

hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit inimene on inimesele hunt homo homini lupus est tegudes tugevalt, sõnades leebelt fortiter in re, suaviter in modo õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera öeldud, tehtud dictum, factum ütlemine pole veel tegemine dicere non est facere mõtlen, järelikult olen olemas gogito ergo sum töö kiidab tegijat auctorem opus laudat vesi ja leib koera elu aqua et panis vita canis armastus võidab amor vincit omnia kindel sõber selgub ebakindlas olukorras amicus certus in re incerta cernitur liisk on langenud alea iacta est...

Ladina keel
69 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ladina keele väljendid

Õiget sõpra tuntakse hädas Amicus Certus in re incenta cernitur 7. Helde ema Alma mater 8. Püüa päeva Carpe diem 9. Jumal masinast Deus ex machina 10. Öeldud ­ tehtud Dictum ­ factum 11. Jaga ja valitse Divide et impera 12. Kuni elan, hingan Dum spiro, spero 13. Päev õpetab päeva Dies diem docet 14. Eksimine on inimlik Errare humanum est 15. Mitte millestki mitte midagi Ex nihilo nihil 16. Lõvi tuntakse küüntest Ex unuge leonum 17. Kiirusta aeglaselt Festina rente 18...

Ladina keel
37 allalaadimist
thumbnail
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...

Ajalugu
183 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun