· 49. aastal eKr alustas kodusõda ja kuulutas end diktaatoriks · Mõrvati 44. aastal eKr. · Ta võttis vastu Juliuse kalendri Keisrivõimu kehtestamine · Augustus oli esimene Rooma keiser · Valitses autokraadina kuni 40 aastat, kuid säilitas vabariigi vormid · Lõpetas kodusõjad ja tõi Rooma riigile rahu · Augustuse valitsemisaega peetakse Rooma impeeriumi kulminatsiooniks. Rooma idaprovitnsid ja lääneprovintsid · LÄÄNEPROVINTSID (Lääne-Rooma riik) Käsitöö ja kaubanduse tähtsus langes Algas linnade allakäik Latifundiumites toodeti suur osa linnadesse minevast toodangust Soodustati uute linnade teket ja arengut · IDAPROVINTSID (keskuseks Konstantinoopol) Idas oli rohkem linnu, mis olid majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused Uus Testament levis idas rohkem, kuna peamine kõnekeel oli kreeka keel
Lääne- ja Ida-Rooma 10.klass Rooma provintsid Idaprovintsid Lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus- arenenud maad Peamine keel- kreeka keel Rooma võimu all Keisririigi jõukamad alad Ladina keel levis vähe- riigivalitsemises ja õigusemõistmises Lääneprovints Gallia(Prantsusmaa), Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika- arengutase jäi Roomale alla Omasid roomalikku ilmet Keel: Ladina keel Tekkisid orjatööl põhinevad suurmaavaldused- latifundiumid Lääneprovintsid olid rohkem
Provintsi valitses asehaldur. Kuna asehalduritele riigi poolt palka ei makstud , siis kasutasid nad mõnikord oma ametit isiklikuks rikastumiseks, võttes altkäemaksu ja pressidest provintsielanikelt raha välja. Mida tähendas ,,jaga ja valitse" põhimõte? ,,Jaga ja valitse" põhimõte tähendas seda, et roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe ning see oli ülemvõimupoliitika. Millised olid ida- ja lääneprovintsid ja mille poolest erines nende areng? lääneprovintsid idaprovintsid -Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja - Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus Britannia olid suuremalt jaolt alles riigi ja olid kõrgete kultuuri, jõukate linnadega tsivilisatsiooni tekke staadiumis. maad. -Suuremad linnad hakkasid tekkima alles - Linnad eksportisid käsitöötooteid,
keisririigi ajajärk; Octavianus võttis endale nimeks Augustus ja võttis omale aunimetuse princeps=auväärseim senaatori tiitel. Imperaator keisrliku võimu kandja. Keiser tuleb Caesari nimesthääldati ,,kaisar"; isevalitseja tiitel. Divide et impera ,,jaga ja valitse", st võidetud rahvastele ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi,vaid sõlmiti igaühega eraldi kokkulepe. Munitsiipium staatus, kus elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid KOV. Ida- ja lääneprovintsid: Idaprovintsid (Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus) kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad; eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupe Itaaliasse ja lääneprovintsidesse;kõneldi peamiselt kreeka keelt. Lääneprovintsid (Põhja- Aafrika,Hispaania,Gallia,Britannia) olid riigi ja tsiv. tekke staadiumis, va rikast ja kõrgelt arenenud kultuuriga Põhja-Aafrika;tekkinud linnad jäid Idamaa linnadele alla;üh säilitas põllumajandusliku ilme
Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Vabariigi lõpuperioodil kuulutati kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Provintsi valitses asehaldur. Idaprovintsidkuulusid: Kreeka, VäikeAasia, Süüria, Egiptus. Juba enne Rooma vallutamist olid need jõukad ja kõrge kultuuriga linnad. Rooma võimu all püsisid need kõige võimsamate aladena. Lääneprovintsid kuulusid: Põhja Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Enne roomlaste vallutamist olid need alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (v.a. PõhjaAmeerika). Vabariigi algusaegne sõjavägi vahetus välja elukutselise palgaväega. Roomlastel oli võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad. Sõjavägi pidi vallutamise asemel piire kaitsma ja leegionidest kujunes piirikaitsevöönd.
Mis selle põhjustas? Rooma võim sidus Vahemere maad ühtseks poliitiliseks ja majanduslikuks tervikuks Poliitiline karjäär eeldas kõikjal ladina keele ja rooma tavade head tundmist See soodustas provintside romaniseerumist (roomapärastumist) Kuid oma majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest olid roomlaste alistatud maad erinevad Seega jagunesid provintsid kahte suurde rühma: ida- ja lääneprovintsid. Idaprovintsid lääneprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus ja Britannia Kõige jõukamad alad Ei olnud nii jõukad Kõneldakse kreeka keelt Suuremad linnad tekkisid alles Ladina keelt suhteliselt vähe peale Rooma võimu alla
Erinevused Rooma riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel. Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel. Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud. Linnad säilitasid kreekaliku välisilme. Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel. Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas Ülekaalus orjatööl põhinevad latifundiumid isiklikku või renditud maad.
Rooma õigus ulauslik ja hästi korrastatus seaduste kogum Roomas orjandus majandusviis , mis põhineb orjade tööl metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja . 3 . keisririigi ja vabariigi erinevused valitsemises . 4. Kõik väepealikud tahtsid linna oma võimu alla saada ning nende vahel tekkis sellepärast tüli . 5 . Mille poolest erinesid ja mille poolest sarnanesid Rooma impeeriumi ida- ja lääneprovitsid ? Lääneprovintsid polnud enne roomlastele alistumist kõrgelt arenenud . Sealsed linnad olid roomlaste rajatud ja meenutasid vägagi Itaalia linnu . Kasutati ladina keelt ja Rooma kultuuri. Idaosa maad olid kõrgelt arenenud . ladina keel ja rooma kultuur levisid palju vähem kui lääne pool . kasutati kreeka keelt igapäevases . linu oli palju rohkem ja need olid vanemad ja suuremad kui lääneosas . Kõrgel tasemel oli ka käsitöö . majanduselu oli elavam kui lääneosas . 6
rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse. 11. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia) aga olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid ekportisid paljusid tooteid ning seal kõneldi Kreeka keelt. 12. Rooma linn Roomast sai Vahemere maade suurim linn. Roomas elasid senaatoriperesid,
Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a.-suri Theodosius Suur ja Rooma riik jaguneb kaheks: Lääne Rooma (pealinnaks Rooma) ja Ida-Rooma (pealinnaks Konstantinoopol) Hiline Rooma keisririik. Kõige tähtsam inimene-keiser (absoluutne võim)
Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus munitsiipium elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat; valitses asehaldur; maksud latifundum suurmaavaldus, mis põhines orjatööl akvedukt monumentaalne veejuhe, mis varustas linna joogiveega Idaprovintsid Lääneprovintsid * Kreeka, Väike-Aasia, Süüria * Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia Egiptus Britannia * enne roomlaste vallutust kõrgelt * enne roomlaste vallutamist riigi või arenenud tsivilisatsiooniga tsivil tekke staadiumis * jõukad alad * vaesed alad va Kartaago
Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale keisrile. 2. Missugused muutused toimusid Rooma ühiskonnas vabariigi lõpul ja keisririigi algul? Rooma armees ei olnud enam kodanikud, vaid elukutselised sõjaväelased. Palgasõdureid värvati kodanike hulgast. Senati otsuseid võis ignoreerida edukas väepealik. 3. Mille poolest erinesid Rooma riigi ida- ja lääneprovintsid? Sõnasta kuus paari. 1. Idaprovintsi kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Lääneprovintsi kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. 2. Idaprovintsi kuulunud maad olid jõukad ja kõrge kultuuriga juba enne, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsi kuulunud maad olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 3. Idaprovintsi maad olid rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsis oli ainult üks erand
sõjareformini kus ta proletaaride hulgast hakkas värbama sõjamehi elukutselisse palgaarmeesse. Väepealik andis sõduritele varustuse ja relvad, mistõttu olid mehed tihedalt seotud väepealikuga ja väepealik sai piiramatu võimu. Senat ei suutnud väepealikke ohjata ja hakkas kaotama tähtsust. väepealikute vahel algas aga võimuvõitlus mis viis kodusõdadeni. Erinevused Rooma keisririigis ida- ja lääneprovintside vahel Lääneprovintsid Idaprovintsid Ladina keel Kreeka keel Jäid arengutasemelt Roomale alla Kõrgelt arenenud majandus ja kultuur Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid suurmaavaldused - Latifundiumid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad Nimeta piirkond kus kujunes ristiusk. Arutle, mis asjaolud
taastada. · Augustuse valitsemine Kaotati rahavakoosolekud Keisri tiitel piiramatu võim, ka magistraatode otsuste üle Kuna senati tegevus võis siiski keisri tegevust takistada püüdsid keisrid senatiga läbi saada Kodanikkond kasvas kodanike õigusi jagati kõigile meestele(seetõttu muutus kodaniku tiitel tähtsusetuks) Senaatoriteks tõusid ka Itaalia linnad ja ka provintside esindajad · Ida- ja lääneprovintsid Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuritasemega juba enne Rooma vallutusi Olid kõige jõukamad alad keisririigist Eksporditi käsitöötooteid, luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Kreeka keel Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia olid enne Rooma vallutusi riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumist. Erandiks oli Põhja-Aafrika, mis oli juba Kartaago
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad
Loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Provintsid Provintside valitsemise taktika oli ,,Jaga ja valitse". Provintse oli kaks, mis omakorda jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid. Idaprovintsid: Lääneprovintsid o Süüria, Hispaania, o Väike-Aasia, Gallia o Egiptus; Põhja-Aafrika o Kreeka Britannia Rooma õigus: Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Õigus apelleerida( edasi kaevata ) kõrgemale seadusandjale. Seadusandluse algus 12 tahvli seadustest
ITAALIAS 1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks 2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse VÄLJASPOOL ITAALIAT 1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse > asehaldur > linnades säilis oma valitsus 9) Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks. 10) Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid. 11) Plebeide õigused 1) Rahvatribuun kaitses plebeide huve. 2) 12 tahvli seadused – rooma esimesed seadused, mis olid plebeidele üsnagi karmid. 3) Nobiliteet – „suursugune“ kitsas ring patriitse ja tuntumaid plebeide perekondi, kellel pärines põlvest põlve riigiametnikke ja senaatoreid. 12) Res Publica (ühiskondlik asi): 1) Magistraadid ehk riigiametnikud, valiti üheks aastaks ja neid oli korraga vähemalt kaks.
suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr oma vastased, kehtestas ainuvõimu, võttis nimeks Augustus,Roomast sai keisririik. Muutuses valitsemises keisrivõimu ajal: pealtnäha oli sama, kuid varsti loobuti rahvakoosolekutest, riigi tegelik juhtimine koondus valitseja kätte, kellel oli korraga mitu ametit; senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid viisid ellu keisri otsuseid, senaatroite arv suurenes. Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine) Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja
vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles (järeltulijad), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski. III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel Idaprovintsid Augustuse valitsusaja Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja lõpus lõpus Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Hõlmasid Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast Olid majanduslikult kõrgel tasemel. Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud. Linnad säilitasid kreekaliku välisilme. Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel. Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas Ülekaalus orjatööl põhinevad latifundiumid isiklikku või renditud maad.
16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis. d) Akvedukt - Sillataoline veejuhe, millega Rooma vett juhiti. e) Term - kümblusasutus, avalik saun. f) Colosseum - g) gladiaator 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid asukoht keel Itaalia ja ladina kreeka arengutase Mitte arenenud arenenud peamine tööjõud orjad väiketalupojad
c) Panteon kõigi jumalate tempel. d) Akvedukt-lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed e) Termid- avalikud saunud või nn spaad f) Colosseum-amfiteater, sai nime nero kolossi järgi g) Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatoritega, vahest elu ja surma peale. 17. Täitke tabel: Rooma ida- ja lääneprovintside võrdlus lääneprovintsid idaprovintsid asukoht Gallia, britannia, hispaania Kreeka, väikeaasia, süüria ja põhjaaafrika ja egiptus keel Ladina/itaalia kreeka arengutase Nõrg. arenenud arenenenum peamine tööjõud orjad väiketalupojad
Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Idaprovintsid: nt Kreeka, Süüria, Egiptus; kreeka keel; kultuur kõrgelt arenenud; linnad idapäraste joonte ja kreekaliku välisilmega; põlluharimises väiketalupojad. Lääneprovintsid: nt Gallia, Britannia, Hispaania, Itaalia; ladina keel; foiniikia päritoluga kõrgkultuur; linnad roomaliku ilmega ja polnud nii arenenud; põllumajanduses orjatööl põhinevad suurmaavaldused latifundiumid. Rooma õigus Kõik olid seaduse ees võrdsed, keiser oli kõrgeim kohtunik. Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused
Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi tekke staatusel. Linnad hakkasid suurenema alles peale Rooma võimu. Ühiskond säilitad siin selgelt põllumajandusliku üldilme. Leegion suurim ja olulisim väeüksus Rooma armees, koosnes umbes 5000 mehest. Roomas olid väga arenenud linnad.Rooma ühiskond oli seisuslik.Roomas oli ka orjanduslik ühiskond. Latifundiumid suurmaavaldus Vana-Roomas.
Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid Rooma seaduandluse põhimõtted: kõik rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, õigus apelleerida keisrile, põhines praktilistel kogemustel, keiser oli kõrgeim kohtunik Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kreeka keel
rahvused ja erisugune kultuuritaust oskustöölised, arstid, õpetajad võis orja tappa, suur osa rahvastikust varandust, kuid see kuulus ikka peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-
pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud.
rahvused ja erisugune kultuuritaust oskustöölised, arstid, õpetajad võis orja tappa, suur osa rahvastikust varandust, kuid see kuulus ikka peremehele, võis end vabaks osta, vabakslastud said rooma kodakondsuse Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika Kreeks, Väike-
Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal hakati õigusalast materjali süstematiseerima, ühtlustama. Roomlased panid aluse ÕIGUSTEADUSELE. Vallutatud alad ajaloolt, ühiskonna arengult, kultuuritasemelt erinevad. Roomlased ei surunud peale oma kultuuri, toimus ainult siis kui provintsid ise soovisid. Poliitikas vajalik ladina keel ja rooma tavade tundmine - romaniseerumine. Jagunesid kahte rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) ja lääneprovintsid (Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika). Idaprovintsid muistse kultuuri, jõukate linnade, arenenud majandusega. Peamine kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad. Vähene romaniseerumine. Lääneprovintsid jäid arengutasemelt Roomale alla (vaid Põhja- Aafrikas foiniikia päritolu kõrgkultuur). Rooma - kultuuritooja. Suuremad linnad alles Rooma ajal. Peamine ladina keel. Ulatuslik romaniseerumine.
enamik roomlasi ainuvalitsust normaalseks. Rooma impeerium jõudis tippu Traianuse valitsusajal., riik hõlmas Belgiat, Prantsusmaad, Austriat jne..kehtis nn Rooma rahu-Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek. Rooma sõjavägi- peamine väeüksus oli leegion, koosnes 5000 mehest. Pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist. Roomlased panid aluse õigusteadusele. Rooma provintsid:Idaprovintsid -Kreeka , Väike-Aasia, arenenud majandusega maad. Vabad talupojad. Lääneprovintsid-Gallia, Hispaania, Britannia- jäid arengult Roomale alla. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. Ühiskond ja eluolu:Satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Ühiskonna kõrgeim aste oli- senatiaristokraatia, järgnesid ratsanikuseisus-samuti jõukad, Madalaim aste orjad. Mehed olid perepead ja naistel puudusid poliitilised õigused. ...Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma
ROOMA PROVINTSID Roomlaste vallutatud maad. Roomlased ei surunud oma kultuuri provintsidele peale, vaid seal levis see nii nagu provintsielanikud seda vastus võtsid. Provintsid jagunesid kahte rühma: ida-ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus)-muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel kreeka keel. Keisririigi kõige jõukamad alad.Väiketalupojad, kes harisid isiklikku või suurmaaomanikult renditud maad. Lääneprovintsid(Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika)-jäid arengutasemelt Roomale alla. Peamine keel ladina keel. Põllumajanduslik iseloom. Orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid. ,,TSIRKUST JA LEIBA" ROOMA RELIGIOON(olemus, mõjutused, näited) Pikkamööda ilmuvad Roomas ka kreeka müüdid ja legendid, näiteks Herkulesest (Heraklesest) ja teistest jumalaist ning kangelastest. Jumalad hakatakse kreeka kombe kohaselt kujutama inimeste taolistena ja valmistama nende kujusid. Rooma
Kuna iga provints oli üldiselt iseseisev hakkas domineerima naturaalmajandus , mis vähendas nii eksportkaubandust kui importkaubandust . See tõi kaasa ka linnade allakäigu, kuna oluliseks sai tarbiv majandus . Majandus sõltus suuresti ka asukohast ja selle provintsi valitsejast . Näiteks idaprovintsid , kuhu kuulusid eeskätt Kreeka , Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kultuursemad ja jõukama ning aktiivsema majanduseluga kui lääneprovintsid . Selle põhjustas provintside tsivilisatsiooni staadium sel ajal, kui nad Rooma võimule allutati . Minu arvates on see igati loogiline , et olulisemaks sai naturaalmajandus . Arvan seda seetõttu , et kuna linnad olid nii suured siis tihti provintside kõrgkultuurile ja tihedatele majandussidemetele ei olnud võimalik panna püsivat ja toimivat süsteemi. Rooma kultuur keisririigi ajal sai hoo sisse tänu Augustuse ajal valitsenud rahuperioodile
Antonius Vana-Rooma poliitik ja väejuht Octavianus Esimene Rooma keiser Caesar Vana-Rooma väejuht ja poliitik Kleopatra Egiptuse valitsejanna 14. Rooma rahu suhteliselt rahulik periood Rooma riigis. Imperaator võimukandja Vana-Roomas. Keiser valitseja tiitel. Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Lääneprovintsid Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja-Aafrika jäid oma arengutasemelt Roomale alla Rooma ühiskonnas seisused : · Senaatorid Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites. · Ratsanikseisus Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega. Nende hulgast pärinesid paljud impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud. Neid määrati sageli kohtunikeks. · Käsitöölised Tegelesid käsitööga.
· ei surutud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga ühega eraldi kokkuleppe · arvestati kohalike oludega Idaprovintsid · Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus · kõrge kultuuri ja jõukate maadega · olid Rooma võimu all keiserriigi rikkamad · eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse · kreeka keel rahva seas, ladina keel riigivalitsemises ja sõjaväes Lääneprovintsid · Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia. Britannia · olid riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, va Põhja-Aafrika, mis oli Kartaago hiilgeaegadest saadik rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa · jäid idamaadele alla · linnu oli vähe · põllumajanduslik Rooma armee. Puunia sõjad. Leegion · kodanikest ja liitlastes koosnev armee asendus palgaarmeega · ülesehitus, relvastus ja võitlus jäi suurel määral samaks
Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kodakonsus anti kõigile riigi vabadele elanikele. 3. Miks oli ,,jaga ja valitse" (divide et impera) põhimõtte rakendamine roomlastele kasulik? Peeti iga vastasega eraldi läbirääkimisi ja kehtestati neile erinevaid sõltuvustingimusi, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid. 4. Täida tabel Rooma provintside kohta. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania Põhja-Aafrika Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel ladina kreeka Arengutase Jäid arengutasemelt alla idaprovintsile (va. Muistse kultuuri jõukate linnad ja arenenud Kartaago) majandusega ( juba enne rooma vallutusi)
oli Rooma riigi omand ja seal maksti makse. Provintsi valitsejaks asehaldur(endine magistraat)-kaitses vaenlaste eest, kodus makse,hoidis ära vastuhakud. Keisririigi aeg pakkus riik kaitset vaenlase eest, tagades provintsides siserahu. Õiguslik erinevus provintside ja Itaalia vahel kadus=puudus soov roomast lahku lüüa. Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuselt poolest jagunesid provintsid 2 rühma:ida ja läänepoolsed. Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades
3. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik õhutada aeg-ajalt pingeid ning vastuolusid oma alluvate vahel. 4. Idaprovintsid Lääneprovintsid Kõrge kultuur Riigi ja tsivilisatsiooni tekke Jõukad linnad staadiumis Eksportisid käsitöötooteid ja Suuremad linnad tekkisid luksuskaupu nii Itaaliasse kui pärast Rooma võimu alla ka lääneprovintsidesse minemist Kõneldi kreeka keelt, ladina Roomalikud linnad keel levis vähe Jäid jõukuselt ning
kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel. Lääneprovintsid - Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia - olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Itaalia ja provintsid Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma sõjajõud Rooma käsutusse ja loovutama osa maast,
end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid. Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad. Lääneprovintse mõjutas Rooma kultuur rohkem, kui Idaprovintse. 7. Rooma armee Vabariigi algusajal koosnes kodanikest ja liitlastest.
Sport (Olümpiamängud, maraton, kettaheide, odavise jne) Teadused (matemaatika, meditsiin, ajalookirjandus (Herodotos), politoloogia; hariduse areng Euroopas baseerub meditsiini arengul ja matemaatikavalemite juurde tulemisel) Poliitika (aristokraatia, demokraatia) Kirjandus (alfabeet, lüürika, eeposed, mütoloogiad, seadustikud) Kunst (mütoloogia as in täiuslike inimeste ja valitsejate kujutamine, skultuuris tasakaal, arhitektuur (korintose, joonia ja dooria sambad) 2. Ida- ja Lääneprovintsid Roomas (linn, käsitöö, kaubandus) Ida Lääs (Bütsants) Linnad Linnad olid juba välja arenenud Linnad olid alles arenemas. ning olid rikkad. Kõneldi kreeka Linnad olid roomalikud keelt.
Rooma vabariigi kronoloogia Kuningate aeg Roomas 753-509 a eKr · Valitses esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat · Valdused ulatusid Tiber suudmenni · Viimased 3 kuningat etruskid · 510 a ekr Rooma kuningvõim kukutati, kehtestati vabariik Varane vabariik 509- 255 a eKr · Riigi eesotsas senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kõrgeimad neist 2 konsulit · V saj ekr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias · Algasid sõjad etruskidega · Tagasilöök 390 a ekr, kui gallid tungisid itaaliasse, roomlased said lüüa ja pidid lunaraha maksma · Kaotusest hoolimata jätkasid roomlased sõdu ning 265 a ekr oli kogu itaalia rooma võimu all Rooma tõuseb vahemeremaade suurvõimuks 264-133 aastat ekr · Itaalia vallutamise järel sattus Rooma sõtta tugeva Põhja-Aafrik riigi Kartaagoga, omavahel peeti maha 3 sõda, mida nim Puunia sõdadeks: 1. Esimene Puunia sõda (264-241 a ...
Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid. 3. Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid igaühega eraldi lepingu. Sageli jätsid roomlased puutumata ka tavapärase riigikorra, ei muudetud sealset usku ega kombeid. Konfliktide tekkel oli lihtsam arusaamatusi lahendada, sest rahvad ei olnud samasuguste reeglite ja pahandusi oli vähem. Lääneprovintsid Idaprovintsid Alad : P-Ameerika, Hispaania, Gallia, Alad : Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Britannia Arengutase : Kõrge kultuur ja jõukad Arengutase : Riik ja tsivilisatsioon tekke linnad(juba enne Rooma vallutusi) staadiumis. Erand P-Aafrika- rikas ja kõrgelt Linnad : Rooma võimu all keisriri jõukamad. arenenud. Eksport käsitöö.
5) Ka sina, Brutus hea sõber on reetnud (caesar bestule brutusele enne tema mõrvamist kuna brutus reetis ta) 6) Jaga ja valitse kodanikele tuleb pakkuda midagi, mis neile meeldib, et nad ei tõstaks mässu 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr, rooma linna asutamisest 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 1) Idaprovintsid olid jõukad, lääneprovintsid alles riigija tsivilisatsiooni alguses 2) lääne algusest peale roomalik, idal mõjutusi mujalt 3)läänes arenenud põlluharimine, idas eksporditi käsitööd, luksuskaupu 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justaniuse poolt seadused, määrasid riigikorra ja kohtupidamise, need olid seadusega kindlaks määratud, kõigi suhtes kehtis seaduse ülimlikkus, kõik olid
Nii sai alguse keisririik. 4.Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -pealtnäha oli riigikorraldus endine -mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokku kutsumisest -riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppeliselt nimetati keisriks -valitsejal oli korraga mitu ametit -senatist sai keisririigi ajal valitseja, nõuandja ja magistraadid -vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust 5. Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus Keel Ladina keel Kõneldi kreeka keelt, pisut ka ladina keelt Arengutase Olid enne roomlaste vallutamist pmst alles Olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega,
Vendade Gracchuste reformid. 8. Rooma vabariigi langus ja varane keisririik ehk printsipaat, õp lk 171-178. Vabariigi languse põhjused Mariuse sõjaväereform ja selle tagajärjed, Mariuse ja Sulla vaheline kodusõda, triumviraat 60a. eKr.: Caesar, Crassus ja Pompeius ning nende vallutused, Julius Caesari diktatuur 45-44 a. eKr., Antonius, Octavianus, Kleopatra, Augustus, Traianus, Rooma rahu (Pax Romana), imperaator, keiser, leegion, õigusteaduse sünd, romaniseerumine. Idaprovintsid ja lääneprovintsid ja nende erinevused, latifundium. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215. Kust tuleb mõiste dominaat? Kriis Rooma impeeriumis ja sõdurkeisrite ajajärk. Keiser Diocletianus ja tema osatähtsus Rooma ajaloos (tema reformid: sõjaväereform /armee germaniseerumine ehk barbariseerumine/ ja haldusreform). Constantinus Suur (üldine usuvabadus /Milano edikt/, Konstantinoopol pealinnaks), 395 a. Lääne ja Ida-Rooma keisririigid, Suur rahvasteränne, 476
Vana-Kreeka 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 eKr a. Minoiline tsivilisatsioon b. Mükeene tsivilisatsioon 2. Tume ajajärk u 1100-800 eKr 3. Arhailine periood u 800-500 eKr 4. Klassikaline periood u 500-338 eKr 5. Hellenismiperiood u 338-30 eKr ● Saare asend Egeuse mere ja Lähis-Ida tsivilisatsioonide vahel soodustas kultuurikontakte ja võõrmõjude ühendamist ühtseks kultuuriks ● Kuningas Minos ● Lineaarkiri A (tänapäeval arusaamatu) ja lineaarkiri B ● 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta ● Loss = suur majapidamiskeskus ● Vulkaanipurse u 1600 eKr hävitas Kreeta saare ● Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega (viinamarjad, oliivid) ● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed j...
repressioone (vägivallategusid) kristlaste vastu (kividega surnuks loopimisest avalikel mängudel metsloomade ette heitmiseni). umbes 2.-4. sajandil omandas kristlus tänapäevani käibel oleva dogmaatika (pärispatt, taevas ja põrgu, puhastustuli, võimalus pääseda uskudes Kristusse ja käies kirikus jne) Rooma riigi lõpp: 395 lagunes kaheks Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik Lääne-Rooma (lääneprovintsid) valdkond Ida-Rooma (idaprovintsid) Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga
*Itaalias Rooma liitlased (sõjajõud anti Rooma käsutusse, loovutati osa maast, makse polnud) *Väljaspool Itaaliat provintsid (kogu maa Rooma omand tuli tasuda maksu) *valitses asehaldur kaitse välisvaenlaste vastu, rahutuste mahasurumine, ülemkohtunik, maksukoguja *kohalikest aristokraatidest omavalitsus *III sajandil said kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks · Lääneprovintsid *Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia *enne roomlasi tsivilisatsiooni tekke staadiumis *linnu vähe *põllumajanduslik üldilme · Idaprovintsid *Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus *kõrge kultuur, jõukad linnad *eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse *kõneldi peamiselt kreeka keeles · Sõjaväekorraldus *peamine väeüksus leegion - umbes 5000 meest
Jagati kodakondsust. Kodakondsus anti kõigile vabadele meestele. Keisririik kaitses üha enam võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 13) Lääne-Rooma & Ida-Rooma Need erinesid üksteised majanduse, üh arengu ja kultuuritaseme poolest. Idaprovintsid : Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega. Rooma võimu all püsisin kõige jõukamatena. Eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu, suheldi Kreeka keeles. Lääneprovintsid: P-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. Jõukuselt ja arengult jäid idale alla. Linnu vähe, põllumajanduslik üldilme. 14) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus - Enamus elanikke talupojad. Linn ja maapiirkond olid tihedalt seotud. Roomas ka orjanduslik üh.Orjadega võidi teha, mida taheti, kuid sageli lasti neid ka vabaks. Kogu võimutäius pereisal, pereisal õigus mõista pereliikmed ka surma mõista. Naised olid meessoost isiku eeskoste all
Imperaator-Käskija Keiser-ainuvalitseja, tuleb Caesari nimest. Leegion-peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest. Õigusteaduse sünd-tekkisid seadustekogumid ja rooma oli õigusriik, tekkis juriidiline terminoloogia. Seega tuli õigusteadus. Romaniseerumine-roomapärastumine, poliitilise karjääri tehes oli vaja tunda ladina keele ja rooma tavade head tundmist. Idaprovintsid- sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid Rooma võimu all kõige jõukamad alad. Lääneprovintsid- Põhja- aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia. Suuremaid linnu ei olnud ja jäid idale alla, säilitati põllumajandust. Latifundium- suurmajapidamine. 7.Hiline Rooma keisririik: 3saj olid Rooma impeeriumis kriisid, mida iseloomustasid verised riigipöörded. Sõdurkeisrite ajajärk- Lihtsõdurina alustanud mehed said väepealikeks, nad oli sõjaväelaste valitud, neid oli mitu korraga ning see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel. Välisväed hakkasid ründama
annaabi.ee 
