12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15. kaleviäärijad 16. stiftifoogt-tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid 17. linnasaras -linnakogukonna ühine maavaldus 18. praost- katoliku kirikus teat. kõrgem vaimulik 19. skribent-kirjutaja, sulemees (sageli halvustavalt) 20. diötsees- piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda
5. Apostlid Peetrus ja Paulus, nende tegevus. Peetrus – esimene Rooma piiskop (papa – paavst) 6. Kristlased ja Rooma riik - vastuolude põhjused Suhtumine teise usundi (paganluse) esindajatesse Keiser kui jumal – kristlaste monoteism Kristlaste tagakiusamine, märtrisurm (märter – usukannataja) RISTIUSK HILISES ROOMA KEISRIRIIGIS (§ 30) 1. Ristiusu kiriku organisatsioon (piiskopkond (diötsees, ülesanded, peapiiskop e. metropoliit, esialgsed peapiiskopkonnad: Jeruusalemm, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol, sinod) 2. Kristluse legaliseerimine ja ristiusu vastuvõtt, hilise keisririigi lagunemise algus. Mis toimus neil aastatel? - 313. a. – - 330. a. – - 381. a. – - 395. a. - 3. Kloostrite teke (askees, eremiit, munk, klooster, tegevus, mõju) 4. Pühakirja sünd - 3. saj
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik
Kes seda juhtis? Liivi ordu kui Vana-Liivimaa kõige võimsam riik. Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid. Kehtis feodaalkord. Liivimaa haru juhiti Riiast, hiljem Võnnust. 17. Piiskopkonnad Tartu, Kuramaa, Saare-Lääne piiskopkond ning Riia peapiiskopkond. Kellele maa allus? Riia peapiiskop kui teiste piiskopkondade juht. Mõisted diötsees, toomkapiitel. Piiskopkonnad olid kiriklikud riigid, mis allusid kaudselt Rooma paavstile. Kõik piiskopkonnad allusid Riia peapiiskopkonnale. Diötsees Provints, mida juhiti kui omaette riiki. Eesotsas oli piiskop, kõige kõrgem Riia peapiiskop. Toomkapiitel Piiskopkonna tähtsaimad vaimulikud, kes muuhulgas valisid ka piiskopid. 18. Suhted vana-Liivimaa riikide ning kohalike eestlaste vahel Sakslaste ja taanlaste ülemvõim ei olnud esialgu veel kindel, toimus mitmeid
riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmiti liit uute maade vallutamiseks, millest Liivi ordu pidi edaspidi saama ühe kolmandiku ja Taani kaks kolmandikku
nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus
klient, res publica, populus romanus, nobiliteet, magistraadid, konsulid, preetorid, tsensorid, diktaator, rahvatribuunid, senat, ,,jaga ja valitse", munitsiipium, leegion, 12 tahvli seadused, apelleerimisõigus, pretsedent, Colosseum, Circus Maximus, foorum, Panteon, cloaca maxima, termid, Ostia, Pompei, akvedukt, nuumen, laar, geenius, pontifekside kolleegium, pontifex maximus, augurid, sibülliraamatud, metseen, apostel, evangeelium, Vulgata, katoliiklus, sinod, diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid.
· Ristiusu võidukäik- ristiusk muutus prestiizikaks ja karjääri tegemiseks oli see hea võimalus, seega usku vahetati massiliselt ja eelkõige kasu silmas pidades. · 4.saj lõpul keisririik ametlik, mitte-kristlaste tagakiusamine. Keelati vanad usupidustused, olümpiamängud, suleti templid. · Ristiusu kirik kristlaste organisatsioon. Kuna hõlmas kogu kristlaskonda, nimetati katoliiklikuks. Peamised struktuuriüksused piiskopkonnad. · Diötsees piiskopile alluv piirkond. Suuremate diötseeside eesotsas olid peapiiskopid e metropoliidid. · Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia(Süürias), Rooma ja Konstantinoopol viis peapiiskopkonda. · Tähsaid küsimusi arutati kirikukogudel e sinoditel. Hereesiad (ketserlikud usulahud): · Dogmaatika uskumine (kr dogma-usk). · Ortodoksne usutunnistus üleriiklikel kirikukogudel välja kujunenud nö õige usutunnistus
kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud Sinod kirikukogu, mida korraldati aeg-ajalt Diötsees piiskopile alluv piirkond Dogmaatika õige uskumine, millele pööras tähelepanu ristiusk Ortodoksne usutunnistus õige usu tunnistus Ariaanlus laialt levinud õpetus, millele pani aluse piiskop Arius, väideti , et Kristus ei saa olla igavene Kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi jumal kehastab end kolme isikuna Seitse vaba kunsti grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetira, astronoomia, muusika Pärispatt inimesele kaasasündinud rikutus
kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit erak. Munk elu pühendab jumalale
kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile. Eremiit – erak. Munk – elu pühendab jumalale
Kanuti Gildi kuulusid maalermeistrid, kullasepad, pagarid, rätsepad. (suuremat tulu toovad ametid said vaid kuuluda, teised kuulusid Olevi Gildi) Suurgild linna kaugkaupmeeste ühendus Tsunft käsitööliste vennaskond Olderman gildivanem Sündik linnajurist Foogt maahärra esindaja Bürgermeister rae juhatus Tsunftijänes tegi käsitööd väljaspool tsunfti Stift piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses Diötsees piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda Hansa Liit Põhja-Saksa kaubalinnade liit, mis kontrollis keskajal kogu Põhja-Euroopa kaubandust. Eesti alalt kuulusid sinna Taru, Tallinn, Uus-Pärnu ja Viljandi. Tallinnas olid kaupmeeste organisatsioonideks Suurgild ning Mustpeade Vennaskond, kuhu koondusid vallalised kaupmehed. Raad võimu ja kohtuorgan keskaegses linnas. Kaubandus majandusharu, mis andis linnadele põhilise osa sissetulekust.
Messias: päästja, lunastaja Kogudus-ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed. Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile. Sõdurkeisrid:madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikudm, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. Hunnid: Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Germaanlased: Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala
hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. komtuurkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis komtuur. foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt. komtuur - komtuurkonna juht foogt - foogtkonna juht kirikukümnis - kümnes osa talu saagist, mis maksti kirikule. hinnus - naturaalmaks maaomanikule maa kasutamise eest. sakraalarhitektuur - kirikuarhitektuur
Constantinus suur- Rooma keiser (306-336), legaliseeris ristiusu 10. Proletaarid- Rooma riigi vaesed kodanikud Akvedukt- monumentaalne veejuhe Patroon- vaese roomlase eestkostja Term- avalik saun Klient- patroonist sõltuv kaitsealune Kirik- Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon Foorum- turu- ja koosolekuplats Katoliiklik- kogu kristlaskonda hõlmav Familia- perekond (Rooma ühiskonna alglüli) Diötsees- kiriku piirkond, piiskopkond Genus- sugukond Metropoliit-suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop Populus Romanus- Rooma rahvas Sinod-kirikukogu,et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju Res publica- vabariiklik korraldus Dogmaatika- usutõdede kogum
a. üks). · Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. · 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. · Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. · Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. b. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: · Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. · Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. · Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. · Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). · Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle
ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja.
Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu-nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantinoopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike
ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne Ameerikasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kusjuures võtsid nad endaga kaasa ka oma usu. Kirik Kiriku struktuur Kristlaste organisatsioon on kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad eesotsas piiskopiga. Piiskopile alluv piirkond oli diötsees. See hõlmas ühte linna koos ümbruskonnaga, kus piiskop kristlaste usuelu korraldas. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid ehk metropoliidid. Kujunes välja viis peapiiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kiriku funktsioonid Keisrite ja eraisikute annetused teigd kirikust ühe impeeriumi suurema maavaldaja.
· Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest. · Linnuste, kirikute ehitamine, teede rajamine. Seda tuli teha igapäevase töö kõrvalt. Algselt teotööd ei olnud, sest mõisa(põlde) kui selliseid ei olnud, elati ju linnustes. Esialgu säilitasid talupojad oma isikliku vabaduse. Reaalselt võisid nad lahkuda, ei olnud sunnismaised. See olukord kestis kuni Jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik, ühe adraga ülesharitav maa. 6-9 ha. Diötsees piiskopkond. Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel, sama, mis adramaa umbes. Ühe inimese poolt niidetav maa-ala. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Selle kohta on olemas oma kroonika Liivimaa noorem riimkroonika. Autoriks on Liiv ordu üks vaimulik, Bartheolomeus Hoeneke. Kirja on pandud alamsaksa keeles. Kirja on pandud värssides. Kroonika pole originaalis säilinud. Säilinud ümberjutustustena hilisemates kroonikates
Ristiusu võidukäik 313. aastal legaliseeris Constantinus ristiusu ja väga paljud inimesed pöördusid just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku
Ristiusu võidukäik 313. aastal legaliseeris Constantinus ristiusu ja väga paljud inimesed pöördusid just sellesse usku, sest tihtipeale andis see soodsad võimalused karjääri teha. Keelati ära olümpiamängud, pandi kinni vanade jumalate templid või muudeti need ristiusulisteks. Algas paganate tagakiusamine. Kristlasi hõlmas üleüldine e. katoliiklik organisatsioon kirik. Kiriku peamised struktuuriüksused olid piiskopkonnad. Piiskopile alluvat ala nimetatakse diötsees (kr k valitsusala). Tavaliselt hõlmas see ühte linna koos ümbruskonnaga. Suuremate diötseeside eesotsas seisid peapiiskopid e. metropoliidid. Kujunes välja 5 piiskopkonda: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol. Kõige tähtsamaid küsimusi asutati kirikukogudel e sinodidel, kuhu kogunesid metropoliidid ja piiskopid. Hereesiad (ketserlikud usulahud) Kuna Jeesuse õpetuse sõnu võis tõlgendada mitmeti, puhkesid riigis tülid. Keisrid kutsusid kokku
kinnitust. Täidesaatva ning juriidilise organina tegutseb paavsti juures Rooma kuuria, mille arvukaid ametkondi juhivad kardinalid. Paavsti surma korral valib kardinalide kolleegium uue kirikupea, kelleks võib olla iga meessoost isik. Oma pühitsemisvõimu annab Katoliku Kirik ametisse pühitsemise kaudu edasi preestriseisuse liikmeile, kes on inimese ja Jumala vahendajad. Vaimulikule ladina riituses on normiks tsölibaat. Kiriku haldusliku jaotuse põhiüksus on kogudustest koosnev diötsees ehk piiskopkond, mida haldab piiskop. Peale jumalateenistuse põhivormi missa korraldatakse vespreid, vigiile, protsessioone, palverännakuid jm., usutalitusi peetakse pidulikult, kasutades mitmesugust sümboolikat (näiteks zeste, liturgilisi värve ja vaimuliku riietust, pühitsetud vett, pühapilte ja viirukit); kiriku ainsaks ameti- ja liturgiakeeleks oli aastani 1965 ladina keel. Rooma Katoliku Kiriku ajaloos on olnud tähtsad mungaordud e. munklus
4. Kirikumaks 5. Linnuste-kirikute ehitamine, teederajamine. Seda tuli teha oma igpäevase töö kõrvalt. Esialgu teotööd ei olnud, sest mõisa kui sellist veel ei olnud, kuna vasallid elasid linnustes. Esialgu talupojad säilitasid oma isikliku vabaduse. Nad võisid lahkuda, polnud sunnismaised. See olukord kestis kuni jüriöö ülestõusuni. Adramaa põllumaa mõõtühik. 1 adraga ülesharitav maa. Adramaa suurus võis olla 6-9 hektarit. Diötsees piiskopkond Vikat mõõtühik heinamaade mõõtmisel. Sama nagu adramaa. See hein, mis seal alal kasvab, on võimalik ära hooldad 1 in poolt. 2 Jüriöö ülestõus Infot saadakse Liivimaa nooremast riimkroonikast, mille autoriks on Liivimaa ordus tegev olnud B. Hoenke
· 313 Milano edikt (Constantinus Suur) kristlus sai Rooma riigis lubatud religiooniks, 380 keiser Theodosius kuulutas kristluse riigiusuks, 391 kõik paganlikud usundid keelati. Ristiusu kiriku korraldus - peapiiskopkond: eesotsas peapiiskop e metropoliit, Jeruusalemma, Aleksandria, Antiookia ja Rooma peapiisopkonnad + Konstantinoopoli peapiiskopkond, piiskopkond: eesotsas piiskop, alluv piirkond diötsees, sinod: üleriigiline kirikukogu, Pühakirja sünd - Uust Testament - kujunes 2. sajandil (kreekakeelne) - 60ndatel aastatel evangeeliumid (Markuse, Matteuse, Luuka, Johannese) + lood apostlite tegudest · Mõisted · Ajalooline aeg- alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Tsivilisatsioon- hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond · Patriarhaalne-isa valitsuse alune, võim kuulub meestele
- Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel: - Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani - 11. Saj.13 saj lõpp kirik omandab universaalmonarhia jooned kirik kui aparaat - Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine kiriku kahjuks, esile kerkivad taas regionaalsed eripärad. Poliitilised vastuolud kiriku enese sees - Katollikluse pea: rooma paavst - Piiskopkond Diötsees - Piiskopkonnad olid eri hindadega ntx Lääne-Saksamaal olid kallid, kuna need olid suured - Itaalias olid pisikesed ja vaesemad - Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid - Ariaanlus ketserlik kristluse liik, jumala ilmalikustamine - Et vaidlusi lahendada, kutsuti kokku kirikukogusid - Oluline vaidlusküs oli kolmainsuse üle: Läänes kolmainsuse tunnistamine - Antitrinitas kolmaainuses eitamine, idakirikus. Tareiose õpetus
peapiiskopid ehk metropolidid, kel oli suurem otsustusõigus. Algsele 4 peapiiskopkonnale lisandus 4 saj ka viies: Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia ja Rooma + Konstantinoopol. Tähtsamaid asju arutati kirikukogudel ehk sinoditel. Kristluse legaliseerimisega kasvas kristlaste arv ning seda nähti ka karjääri tegemise võimalusena. Ka sai kirikust üks suurimaid maavaldajaid, hoolitses vaeste ja tõbiste eest ning korraldas kooliharidust. Diötsees tetud piiskopkonnale alluv piirkond. Veel siis, kui kristlus oli keelatud kerkisid esile seda õigustavad ning eeliseid esile toovad kirjamehed ehk apologeedid. Legalimeerimine tõi harid/tuse kasvu. Tänu sellele ei kaasnenud kristluse levikuga mitte vana paganliku kultuuri hülgamine, vaid järk-järgult ülevõtmine ja sulandamine arenevasse kristlikku kultuuri. Kristlikud õpetlased olid põhilised kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitajad.
kalliskivid, kuld, silmini maha heitmine. Senatil polnud enam suurt mõjuvõimu- nõukoguks.Asevalitsejaid määrati rohkem, et provintse kontrollile allutada, keiser tugines ametnikkonnale. Sõjaväes loodi tugev reservvägi,ratsaväe tähtsus kasvas, sõjavägi kasvas=maksude tõus. Riik ja ristiusu kirik. Kristlaste organisatsioon-kirik(kr.k kyriake-Issandale kuuluv), kuna see hõlmas kogu kristlaskonda, nimet. Seda katoliiklikuks(kr.k katholikos-üleüldine). Piiskopile kuuluv ala-diötsees(valitsusala). Peapiiskopid e metropoliidid(emalinnade piiskopid). Kujunes välja 5 peapiiskopkonda:Jeruusalemm,Aleksandria,Antiookia(süürias),,Rooma,Konstantin oopol. Kirikukogud-sinodid(kokkutulek) tähtsamate küsimuste arutamiseks. Kirik sai annetusi ja kasvas tähtsamaks, hoolitses madalamate inimeste eest ja andis kooliharidust. Hereesiad(ketserlikud usulahud). Ristiusk pööras suurt tähtsust õigele uskumisele e dogmaatikale(kr.k usk). Vaieldi palju Kristuse tegelike tähenduste
21 Reformatsioon oli üks lahendus kohalike valitsejate ja tsentraliseeritud kiriku vastasseisule. Katoliikluse pea on Rooma paavst, paavsti võim =paavsti primaat. Võimu alus Matteuse peatükist 18 19 reast. Peetrus esimene Rooma piiskop, kaljule ehitatud kristuse kogudus. Vatkani vapil/lipul kalju. Rooma oli impeeriuki pealinn, sellest Rooma paavst, kogu kristlaskonna pea. Sufragaan piiskopid alluvad piiskopid. Metropoliit peapiiskop. Diötsees piiskop. Itaalia piiskopkonnad pisikesed ja vaesed, Reinimaal suured ja rikkad. Ida Rooma riigis kerkisid esile üleregionaalsed kirikujuhid ehk patriarhid (Aleksandria patriarh, Konstantinoopoli patriarh). Rooma paavst vs Konstantinoopoli patriarh Kristlus levis juba antiikajal väljapoole Rooma riigi piire. Hilisantiigis oli arvukalt usulisi koole ja suundi. ARIUS Usuvool. AREIOS levitas antitrinitaristsset õpetust, mis eitas kolmainsust. ATMANASIOS Aleksandria metropoliit.
Kirikute rajamine aga võimupoliitika osa 13saj, siis kirik omamoodi kindlus ja kirik seotud võimuga. Administratiivjaotust Eesti-Läti vahel polnud, kõnepruugis aga jagati keele alusel eestlasteks, liivlasteks ja lätlasteks. Vana-Liivimaa koosneb mitmetest iseseisvatest riikidest. Pärast 14saj keskapika kui Ordu sai Taani alad jagunes nii: Saksa ordu 67k, Riia ppk 18k, Tartu 19,6k, S-L 7,6k, Kuramaa 4,5k (km2) Piiskopkondadel teha vahet, kus piiskopil vaimulik võim – diötsees ja kus ka ilmalik – stift (stiftung – sihtasutus, st piiskopi kui kapiitli institutsioon) S-L diötseesi kuulus kohalik stift. Tartu omas Tartu pk stift. Kuivõrd suutsid piiskopid vaimulikku võimu hoida? Ordu surve siiski. Sisemine ehitus Riia ppk – Meinhard tegutses üsna väikesel alal Väina alamjooksul. Alberti residentsiks sai Riia ja alad laienesid. Tal privileeg nimetada uusi piiskoppe. Taotles peapiiskopi staatust. Saavutas Bremeni peapiiskopi
a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid riigifunktsioone (vaeste ja tõbiste eest
a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid
a. üks). Paljud vahetasid usku omakasu pärast, kuna kristlus pakkus karjääriks rohkem võimalusi. 381.a. kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Algas mitte-kristlaste riiklik tagakiusamine. Keelati muistsed usupidustused s.h. olümpiamängud, templid suleti. Kirik – kogu Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon: Kirikukihelkond – koguduse territoorium, mida juhtis presbüter ehk preester. Piiskopkond (diötsees) – linn koos lähiümbrusega, kus usuelu korraldas piiskop. Peapiiskopkond – suurem ja tähtsam diötsees (Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma ja Konstantinoopol), mida juhtis peapiiskop ehk metropoliit. Sinod ehk kirikukogu – metropoliitide ja piiskoppide kokkutulek tähtsamate kirikuasjade arutamiseks (2 korda aasas). Kirik muutus Rooma üheks tähtsamaks organisatsiooniks, mis võttis üle mitmeid
preester pidi jagama seitset sakramenti: ristimine, leer e konfirmatsioon e kinnitamine, piht, armulaud, laulatus, preestriks pühitsemine, viimne võidmine; ja ta pidi kogudusele selgeks tegema: Meie isa palve, Ave Maria, kümme käsku kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid kohtadesse, kuhu preestreid ei jätkunud, teenisid vikaarid preestreid määras ja õnnistas ametisse piiskop, kelle vaimuliku hoole alla kuuluv piirkond diötsees, tema ilmaliku võimu alla kuuluv piirkond stift piiskopkonna keskuseks oli piiskoplik peakirik e toomkirik e katedraal, kus istus peapiiskop, toomkiriku juures tegutses toomkapiitel (praost), temast allpool dekaan, edasi 12 kanoonikut e toomhärrat iga piirkonna vaimulikud kogunesid regulaarselt ja neid kogunemisi nimetatakse sinodiks et kontrollida, kas koguduse rahvas ristiusust midagi teab, korraldati visitatsioone e kirikukatsumisi Piiskopid:
Toomkapitooliumi liige. Toomkapiitel valis 12. Sajandist hiliskeskajani piiskoppe. Tema olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Preester - õigus viia läbi usulisi riitusi. Piiskop-kiriku koguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja Peapiiskop - piiskopkonna vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Peapiiskop on provintsi metropoliit, piiskopkond on diötsees. Kardinal - hierarhia järgi asub ametilt paavstist allpool. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. Kardinalid moodustavad kardinalide kolleegiumi, mis osaleb kiriku juhtimises Kardinalide kolleegium valib pärast paavsti surma konklaavis enda hulgast uue paavsti. Paavst - katoliku kiriku pea ja üks patriarhidest. Regulaarvaimulikud - pidevalt ja alati jumalale pühendunud, andnud vaimulikutõotuse.
Alles 1573. aastal likvideeriti Saare-Lääne piiskopkond kui alad liideti Taani kuninga omadega. Kuramaa piiskopkond - Piiskopkond loodi 1234. aastal, pärast seda, kui kurelased olid end Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu võimu alla andnud. Esimeseks piiskopiks oli Engelbert (1234-1242), kuid kuralased alistati lõplikult alles 13. sajandi lõpuks. Esimesed aastakümned olid ebakindlad, sest kurelased tõusid mitu korda üles. Tänu ebakindlusele jagati Kuramaa piiskopkonna diötsees Saksa ordu ja piiskopi vahel, Saksa ordu sai 1/3 ilmaliku alast, Saare-Lääne ja Tartu piiskopid said 2/3. Kuramaa oli kõige nõrgem ja langes pea Saksa ordu mõju alla. Valitsemine: Tavaliselt valiti Kuramaa piiskoppideks orduga tihedalt seotud isikuid. Toomkapiitel oli inkorporeeritud ordusse. Likvideerimine: Kuramaa piiskop müüs oma valdused 1559. aasta lõpul hertsog Magnusele. Magnus valitses aastatel 1570-1577 Moskva
annaabi.ee 
