...........9 5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................10 2 1 Kaasuse tekst Daphne üüris ühe oma majadest Erosele kaheks aastaks. Üüri pidi Eros maksma aastas 500 sestertsi. Aasta pärast ostab Felix Daphnelt maja. Kuidas hindaksite järgnevaid olukordi: a) Felix on valmis laskma Erosel majas edasi elada, kui Eros maksab üüri 700 sestertsi. b) Felix lubas Daphnele stipulatsiooniga, et lubab Erosel elada majas üürilepingu lõppemiseni. Tegelikult tõstab ta Erose peatselt majast välja. 2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi
sügavalt liigutab. Cicero teiseks tähtsaks kohtukõnede näiteks on Verrese protsessil peetud kõned. Verres oli Rooma asehaldur. Propreetorina Sitsiilias rõhus ta elanikke ja omandas nendele kuuluvaid kunstiväärtusi. Cicero kaebas Gaius Verrese kohtusse ja kirjutas seitse süüdistuskõnet, millistest ühe kandis ise kohtus ette. Verres mõistis, et tal ei ole lootust süüdimõistmisest pääseda, ning tasus 40 miljonit sestertsi kahjutasu ja läks pagendusse. Cicero kirjutas ka mitmeid teoseid filosoofiast. Cicero filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta ühtegi. Tema filosoofilised tööd on üles ehitatud Aristotelese dialoogide näidetele toetuvalt. Selline lai käsitlus näitab Cicero ekletismi. Suur on mõju Kreeka filosoofidelt, keda Cicero palju on
Riietust kontrolliti - Nero seadis sisse 59ndal aastal noorsoomängud tähistamaks päeva mil ta esimest korda habet ajas - Augustuse ajal pidutseti 65 päeva aastas, Tiberiuse ajal 88sal päeval, Nero ajal juba tublisti üle saja ja järgnevatel sajanditel kasvas see arv kuni saja seitsmekümneni - parimate hobuste nime, vanust, sugupuud ja võitude arvu teadis peast iga lapski. Selliste hobuste hind oli mitu miljonit sestertsi ( nad olid palju kallimad kui hinnatud lauljad, näitlejad või gladiaatorid) - tsirkusest sai roomlaste kogunemiskoht - Nero lasi rajada omaenda tsirkuse - vabariigi päevil ei karistatud kurjategijaid tihti mitte surmaga, vaid nad pidid võitlema kiskjate või gladiaatoritega - Nero ajal võitlesid esimest korda omavahel naised - gladiaatori surma või elu üle otsustas publik - Nero armastas vaatemänge aga vihkas sõdasid
kõrgharitud kreeklased kui ka kirjaoskamatud barbarid. Arvukatel pühadel ei tohtinud vabad inimesed ja veohärjad põllutöid teha, seega pandi orjad kraave puhastama, teid korrastama, võsa raiuma, umbrohtu hävitama ja palju teisi töid tegema. Kehtis põhimõte – ori kas töötagu või magagu, vaba aega pole talle vaja. Ka mõned töötava rahva ehk plebeide perekonnad rakendasid kõige raskematel töödel orje, Veel olid orjad ka gladiaatorid, kellele määrati 2000 sestertsi väljaõppeks erikoolides või kasarmutes. Amfiteatris võis neid eristada rõivastuse, relvastuse ja võistlusviisi järgi: ühed olid varustatud suure kilbi ja lühikese mõõga (gladiuse’ga), teised võrgu ja kolmhargiga, kolmandad olid saanud nime kiivrile maalitud kala murmo järgi. Kus nad elasid? Majandites töötavad orjad elasid viletsates ubrikutes, kus leidus vaevalt ruumi magamisaemele. Õhtuti koguneti suurde talukööki, ahju ümber. Seal söödi, talvisel ajal
Juhendajad mag.iur. Tartu 2012 I Kaasuse tekst 1 Afiliusel on poeg Alfens ja sellel omakorda poeg Carus. Carus ja Alfens on mõlemad Afiliuse võimu all. Alfens soovib avada pottsepatöökoda ja palub selleks oma isalt raha. Afiliuse arvates on aga käsitöö vabale roomlasele alandav ja ta keeldub. Alfens tunneb aga pottsepaks olemises kutsumust ja käsib hoolimata Afiliuse keelust pojal Carusel laenata 3200 sestertsi Theodoroselt. Kui kätte jõuab maksmistähtaeg, pole Carusel raha ja sõja tõttu on Alefensi töökoda vaid kahjumit tootnud. Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi poeg ja esitab Alfensi vastu hagi. II Kaasuse loomus Kaasust lahendades tutvume Rooma õiguse ja seadusandlusega, tutvume erinevate terminite ja nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja
asendada ühe ülemjuhatajaga. Agrippina valik langes sõjatribuun Afranius Burrusele, kes pidas seda kogu eluaja tänulikult meeles. Pretoriaanide toetust omades oli iga laadatola juba poolest saadik keiser ja poolehoiu sai Roomas kõige lihtsamalt osta. Mõrvajärgsel nõupidamisel selgitas Burris keerutamata, et peretoriaanid on võimuvahetusega põhimõtteliseltnõus, aga iga ihukaitseväelane soovivat 15 000 sestertsi käsiraha. 15 000 sestertsi oli hind mida oli pidanud maksma ka Claudius trooni ülevõtmisel. Pallas, kes teadis Agrippina finantsseisu kõige paremini sai summaks 180 000 000 sestertsi, mis ei olnud isegi mitte 6 keisrinna jaoks väike raha. Ent muud ei jäänud üle, ihukaitseväe poolehoid tuli välja osta. Seneca Lucius Annaeus Senecat loetakse üheks tähelepanuväärsemaks rooma proosakirjanikuks. Ta ei
lagunevad pulbriks.Tugevasti murendavad neid kuumus ja niiskus,rasvad ja happed ning ka higi. Pärlid on hästi lahustuvad,mida tõestas kõigi aegade suurima pärli valdaja Egiptuse kuninganna Kleopatra.Ta olevat ükskord külaliste silme all visanud muna- suuruse pärli äädikasse,kus see kiiresti lahustus.Siis joonud Kleopatra selle äädika ära. Ilmselt oli see maailma kalleim jook,sest mõnes lonksus mitte eriti kanges äädikas oli lahustunud 10 000 000 sestertsi ehk ligikaudu 60 000 rubla suurune varandus. Tänapäeval valmistatakse pärli imitatsioone klaasist ja tselluloidist.Nendest ainetest kuulikesed värvitakse üle kalasoomustest toodetava orgaanilise aine guaniini essentsiga ning eemalt on nad tõeliste pärlitega üsna sarnased. Pärlite " ravimine " s.t. tuhmunud pärlite läike taastamineon aktuaalne olnud üle aastatuhande.Väidetavalt pidi pärli tuhmunud helk kaduma kui seda soojendada lambarasvas või " ravida " piimaga
Ülemisel rõdul vahtis all tunglevate inimeste summa Spartacus. Tal oli seljas helesinine tuunika ja selle peal lühike kirsivärvi kreeka mantel, mis oli kinnitatud paremal õlal ilusa hõbepandlaga. Pärast seda, kui Spartacus oli leidnud oma õe niisuguses häbistavas seisundis, oli tema esimeseks mureks, esimeseks mõtteks kiskuda ta välja lurjusest peremehe käest. Catilina andis otsekohe, tema iseloomule omase heldusega, endise gladiaatori käsutusse ülejäänud kaheksa tuhat sestertsi, mis ta oli võitnud Dolabellalt, selleks et Spartacus saaks Mirza vabaks osta. Spartacuse visadust nähes õde vabaks osta, valetas viimase peremees, et Mirza oli talle maksma läinud kakskümmed viis tuhat sestertsi. Siis soovis peremees juba viiskümmend tuhat sestertsi. Spartacus ägedust see peale. Kuid kui mõlemad osapooled maha rahunesid, siis jõuti kokkuleppele, et Mirza saab peremehe majas oma
Teenistusaeg kestis 20 aastat, pärast mida anti veteranidele maatükk ja rahaline hüvitus. Armeed, mis koosnes leegionidest, huvitas rohkem oma väeosa kui riigi käekäik. ,,Armee tundis oma jõudu riigis ta kukutas ebameeldivaid keisreid ja upitas aujärjele meeldivaid väejuhte, kes selle eest oma sõduritele heldelt tasusid" (Palamets 1976; lk 171). Näiteks maksis Claudius 1. sajandil igale kaardiväelasele 15 000 sestertsi, kui ta keisriks kuulutati (Tiidus 1997). Samas ei tohiks arvata, et kõik sõdurid rikkuses elasid, kuna Rooma riigi piirialadel olid sagedased juhtumid, kus komandörid sõdureid terroriseerisid. Tavalise leegionäri varustus kaalus kuni 41 kg, mistõttu liiguti päeva jooksul veidi üle kümne kilomeetri. Iga ööbimislaagri ümber kaevati kraav ja rajati vall ning selleks kulus umbes 3-5 tundi (Palamets 1976).
AIO: ID POSTVLO AIAS AN NEGES. Aduersarius dicabat non oportere. Actor dicebat: QVANDO TV NEGAS, TE PRAETOR IVDICEM SIVE ARBITRVM POSTVLO VTI DES /.../. G. 4, 17a.21Hagi, millega nõutakse kohtuniku määramist, esitatakse sellisel juhul, kui seda on seadusega kästud, näiteks XII tahvli seadustega selle kohta, mida taotletakse stipulatsioonist tulenevalt. Ja see toimub järgnevalt. See kes hages, ütles: MINA VÄIDAN, ET PÜHALIKU TÕOTUSE ALUSEL OLED SA KOHUSTATUD MULLE 10 TUHAT SESTERTSI: MA NÕUAN, ET SA KINNITAKSID VÕI EITAKSID SEDA. Vastaspool ütleb, et tal ei ole sellist kohustust. Hageja ütles: KUNA SA EITAD SEDA, MA NÕUAN, ET SINA, PREETOR, MÄÄRAKSID MULLE KOHTUNIKU VÕI VAHEKOHTUNIKU./.../ 22 Sellisel viisil nõuti kohtuniku määramist. Gaiuse järgi nõuti raha sponsio alusel, aga hiljem tekkis juba kohtunikul võimalus rahasumma määrata.23 Erinevalt eelmisest hagi liigist ei tuvastatud siin enam ainult
On teada üks juhtum 40. aasta sügisel, kus Caligula reageeris mitte julmuse, vaid kaastundega. See puudutas ühte vabakslastud naist, Quintiliat ja tema armukest Pomponiust, keda süüdistati maiestases. Quintiliat piinati nii julmalt, et hiljem oli ta täiesti moonutatud, aga ta ei öelnud ei seda, et Pomponius oli süütu, ega ka seda, et ta ei olnud. Caligulale avaldas see käitumine niivõrd muljet, et ta vabastas Pomponiuse ja andis Quintiliale kingituseks 800,000 sestertsi. Ka kolmas vandenõu plaaniti Caligula vastu, aga ka see oli täpselt sama ebaedukas nagu eelmised kaks. Ühel pidusöögil lasi Caligula Seneca sõnul enda lõbuks kolm meest piitsadega läbi peksta, piinata ja brutaalselt tappa. Hiljem tapeti ka nende meeste isad. Cassius Dio sõnul aga ei olnud need tapmised enda lõbuks, vaid olid mõeldud uue vandenõu mahasurumiseks. Senatile hirmu tekitamiseks oli mõeldud järgmine juhtum: oli üks senaator Proculus, kes vihkas Caligulat
oportere. Actor dicebat: QVANDO TV NEGAS, TE PRAETOR IVDICEM SIVE ARBITRVM POSTVLO VTI DES /.../. G. 4, 17a. (lisaks vt XII tahvlit 2, 1b) (Hagi, millega nõutakse kohtuniku määramist, esitatakse sellisel juhul, kui seda on seadusega kästud, näiteks XII tahvli seadustega selle kohta, mida taotletakse stipulatsioonist tulenevalt. Ja see toimub järgnevalt. See kes hages, ütles: MINA VÄIDAN, ET PÜHALIKU TÕOTUSE (SPONSIO) ALUSEL OLED SA KOHUSTATUD ANDMA MULLE 10 TUHAT SESTERTSI: MA NÕUAN, ET SA KINNITAKSID VÕI EITAKSID SEDA. Vastaspool ütleb, et tal pole sellist kohustust. Hageja ütles: KUNA SA EITAD SEDA, MA NÕUAN, ET SINA, PREETOR, MÄÄRAKSID MULLE KOHTUNIKU VÕI VAHEKOHTUNIKU. /.../) Gaiuse järgi oli niisiis sponsio’st tulenev hagi, kui rahasumma oli kindel (certa pecunia) ette nähtud juba 12 tahvli seadustega. Hilisemad seadused lisasid ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
