7. Anubis surnutejuaml (saakalipäine) 8. Thot kuu-ja tarkusejumal (jumalate nõunik ja sekretär, kaalub surnute hingi) 12. Millised olid Egiptuse hauakambrid? 1. Mastaba (madal püramiid) 2. püramiidid 3. kaljukoopad (Kuningate Org) 13. Kuidas käis mumifitseerimine? Kõigepealt eemaldati siseelundid ja peaaju ning jäeti keha 70 päevaks soodaga immutatult kuivama, salviti aromaatsete õlidega, mähiti linadesse. Muumia asetati sarkofaagi, näole pandi surnumask. 14. Millised kirjatüübid olid Egiptuses käibel? 1. hieroglüüfkiri 2. hieraatiline e preestrite kiri 3. demootne e rahva kiri 15. Iseloomusta Egiptuse arhitektuuri ja kujutavat kunsti. Arhitektuuris kasutati savitelliseid, ehitati püramiide ja mastabasid, templeid. Olid suured neljakandilised sambad e obeliskid, uhked väravaehitised. Kujutav kunst sarkofaag, sfinks, urnid e kanoobid, kuhu pandi vaarao siseelundid. 16. Millised olid Mesopotaamia esimesed rahvad? Iseloomusta.
Hoolimata kogu hiilgusest, mida ta oma hauakambri sisuga on ihanud saavutada, on ta seda teatud määral praeguseni. Tutanhamoni nimi oli mõne vihje kaudu teada 20. sajandi algusest peale, kuid tema täpne koht "Amarna vaaraode" järjestuses jäi teadmata. Nagu Ehnatoni ja Eje puhul, jäi ka tema nimi välja klassikalisest Abydose ja Karnaki kuningate nimistute, mis jätkusid pärast Amentrop III-t kohe Horemhebiga. Tutanhamoni kullast surnumask,. mis kattis kuldsargas asetsenud muumia pead. 2 Tutanhamoni täpne põlvnemine on siiani oletuslik, kuigi on selge, et noor prints kasvas üles Amarnas, tõenäoliselt Põhjapalees. Hulk tema hauast leitud asju on jäänukid Ahet-Atoni õukonna elust, esmajoones Atoni ketas, mis kaitseb teda ja
· Muumia viidi paadiga Niiluse läänekaldale · Järgnes nutulaul hauakambri juurde 16. Loetle ja iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid · Looma ohverdamine Sumerid- elasid 4. at lõpus, 3. at eKr Mesopotaamia lõunaosas. · Muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse Jalgratas, põlluharimine, kiilkiri, vasest tööriistad, linnriigid, · Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega veovanker. ka hauakambrisse Semiidid- sumeri kultuuri pärijad. Mesopotaamia põhjaosas. Võtsid üle kiilkirja ja osa kultuurist. Semiidi keel tõrjus sumeri keele 14. Egiptuse kirjatüübid käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost. Käibel oli 3 kirjatüüpi:
Seepärast pandi talle hauda kaasa kõik eluks vajalik ja muudki, surnu keha säilitati balsameerimise teel, et ka saaks soovi korral surnukehasse asuda. Balsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsepühakuks peeti Anubist, musta saakali peaga jumalust. Surnukeha asetati inimkehakujulisse kirstu, mida kaunistasid peened ja rõõmsavärvilised pildikesed jumalustest, amulettidest ja erinevatest sümbolitest. Kirstukaanele oli nikerdatud lahkunu nägu surnumask. Muumiaga koos asetati hauda ka portreeskulptuurid, mis sobisid samuti hinge elupaigaks. Hauakambri seinad kaunistati maalidega, et luua hingele meeldiv elukeskkond. Matusetseremoonia oli suursugune ja uhke. Võib öelda, et oma olemuselt oli Egiptuse kunst matusetalituse kunst, sest surm oli kujunenud omaette rituaaliks. Ka arhitektuuris pöörati enam tähelepanu haudehitistele kui eluhoonetele. Vaaraole hakati haukambrit ehitama juba tema võimulesaamise alguses kogu riigi jõududega.
VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
teadmata kadunud. Kummati ilmus see needus aga veidi moonutatud kujul teistki korda päevavalgele. Nimelt ühe maagilise kujukese tagaküljel. Seal seisab: "Mina olen see, kes kõrbeleegiga tõrjub hauaröövlit. Mina olen see, kes kaitseb Tutanhamoni hauda." See kujuke leiti haua peakambrist. Kui viimane oli tühjaks tehtud, ei pruukinud arheoloogid enam oma egiptuse abiliste rahutusi karta. Nad olid eesmärgile jõudnud. 4.1 Vaarao matmispaik Asjaolu, et kuldsark, surnumask ning suur kvartsiitsarkofaag olid kohe võtta, näitab, et varustus Tutanhamoni matusteks oli juba mõnda aega olnud valmis. Vaarao surm saabus tõenäoliselt siiski ootamatult, sest mitte ainult hulk matusevarustust, mis pärines "laost" ning oli algselt mõeldud mujale, vaid ka hauakamber, kuhu puhkama paigutati, polnud mõeldud tema jaoks. Igal sammul on näha kiirustamise märke, sest tava kohaselt pidid kõik ettevalmistused ja balsameerimine ühele poole saama 70 päevaga.
igapäevast leiba teenisid. Šaduff- lihtne kooguga kaevu meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud http://et.wikipedia.org/wiki/Saduff (Vikipeedia) SOMA – Indias, hinduistide usutalitustel kasutatud alkohoolne jook. Usuti, et see maitseb ka jumalatele. Hallutsinogeenne jook, mis on tõenäoliselt valmistatud seentest. SURNUMASK – Vana-Egiptuses surnu näole asetatud mask, millele oli maalitud tema portree. Kõige tuntum surnumask kuulus vaarao Tutanhamonile, kes valitses aastatel 1334- 1325 eKr. See on kullast mask, mis kattis kuldsargas asetsenud muumia pead. SUGUKOND – muistsed inimesed elasid üheskoos gruppidena, kes olid omavahel suguluses. Grupid koosnesid tavaliselt mõnekümnest inimesest. Sugukonna elu juhtisid ja korraldasid vanemad, targemad ja auväärsemad sugukonnaliikmed. Arvatavasti olid sugukonnas olemas ka perekonna alged – üks mees elas koos naisega ja kandis hoolt tema laste eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
