Vana-Egiptuse arhitektuur (0)

Vana-Egiptuse arhitektuur
Sissejuhatus.
Egiptuse arhitektuuri omapäraks on see, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid, need balsameeriti ja maeti kindlatesse ehitistesse, mis spetsiaalselt tehti surnute jaoks . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed . Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima, tehti temast veel kujusid , et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda .
Püramiidid.
Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised – püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahšuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas , Kairo lähedal. Need on Cheopsi , Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud. Üllatav, aga need tohutud kivikolossid sisaldavad vaid üht, Cheopsi püramiid erandina kolme hauakambrit. Sellesse pääseb kitsaste käikude kaudu, mille algus oli peidetud tervet püramiidi katva kivikihi alla.
Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt nii, et põhiliselt hoidis plokke koos nende endi raskus, lisatud oli ka mörti. Aja möödudes hakati püramiidi sisemust valmistama segust, mis koosnes enamasti kividest, savist ja savitellistest.
Püramiide ümbritsevad aukandjate väiksemad haudehitised – mastabad . Mastaba on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber. Selle all maa sees oli hauakamber kirstuga. Mastaba idaseinas oli nišš ja selles petikuks. Selle sümboolse ukse kaudu käis sisse ja välja hing; ühtlasi näitas see surnu eest palvetavatele läänesuunda – läänes, kus päike looja läks asus egiptlaste kujutluse järgi surnute riik. Samal ajal oli uks ohvrite toomise koht. Palvetamise ja ohverdamise kohta idaküljel ümbritses tihti müür; hilisema arengu kestel kaetakse see osaliselt või terves ulatuses katusega ja nii tekib palvetamius- ja ohvrikamber. Hiljem lisatakse sina veel teisi ruume ja lõpuks koosneb mastaba hulgast, tihti rikkalikult kaunistatud kambritest. Mastabade kambrid on egiptuse kunsti tähtsad leiukohad.
On väga tõenäoline, et püramiidid on arenenud välja mastabast. Vaarao mastaba ehitati väga kõrge, et ta teiste mastabade keskel selgesti silma paistaks, ümbritseti ta veel ühe kihiga või mantliga, kui mitte terves kõrguses. Nii tekkis kaheastmeline ehitis. Ümbritsedes mastaba pealistikuste, üksteisest madalamate kihtidega, saadi astmikpüramiid. Jäi veel üle astmed täita ja päris püramiid oli valmis.
Kaljuhauad .
Keskmise riigi ajal oli suurete püramiidide ehitamine kustunud, püramiide siiski püstitati, kuid need olid väiksemad. Levima hakkas kaljuhaua tüüp. Kuulsaimad olid Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumijaotuselt meenutavad need mastabasid. Nende sissekäigule anti tavaliselt juba fassaadi meenutav kuju – nimelt hakati seal järjekindlalt tarvitama sambaid.
Uue riigi ajaks on kaljuhauad juba rohkem levinud ning ka keerulisemad. Hauakamber on neis sügaval. Selle juurde pääseb pikkade, labürinte moodustavate käikude kaudu. Nii nagu templeid, nii kaunistavad kaljuhaua seinu kaunid maalid ja reljeefid . Kaljuhauad on moodustanud Teebast teiselepoole Niilust jäävasse kõrbesse nn. Kuningate oru. Haudade juurde kuulusid ka templid, need asetsesid väljas, haua sissekäigu vahetud läheduses, aga kaljuseina ees.
Templiarhitektuur .
Vana riigi aegsed templiehitised on peamiselt püramiidide juures asetsenud hauatemplid. Säärane tempel koosnes suurest sambahoovist, kuhu pääses ka rahvas ja ka ainult valitud seltskonnale määratud ruumidest. Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse. See asetses piiril, kuhu ulatus Niilus üleujutuste ajal. Siin võeti pidulikult vastu protsessioon , mis laevadel Niilust mööda kohale sõitis.
Abusiri püramiidide väljal on avastatud ka esimene päikesejumala tempel. Selle keskme moodustas obelisk , mis asetses mastabasarnasel alaehitisel. Obeliskid olid ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrin ja neid püstitati jumalate auks. Selle ümber oli õu, piiratud igast küljest käikudega, kus olid kultuseruumid. Obeliski ees oli altar vereohvrite toomiseks.
Äärmiselt rikkalik ja mitmekesine on arhitektuur Uues riigis. Egiptus saab tol ajal Idamaade vägevaimaks ja võimsaimaks riigiks, kelle poliitiline mõju ulatub kaugele. Tänu tihedale läbikäimisele teiste maadega rikastub egiptuse kunst uute elementidega, sellega kujuneb välja ka templiarhitektuur.
Uue riigi aegsel templil on väliselt äärmiselt range üldilme – siin valitseb suurejooneline ja pidulik monotoonsus. Ei ühtegi akent ega sammast, mis seda monotoonsust vähegi elustaksid,
ainult värvikirevad hieroglüüfid ja reljeefid jumalatele ning valitseja kujutisted, mis katavad templi pindu nagu mingi suur vaip . Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel. Siin kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid motiive . Sissekäigu kõrval olid mastid , mille otsas lehvisid lipud – halbade vaimude eemalepeletamiseks. Tihti olid sissekäigu kõrval ka obeliskid ja vaaraokujud.
Templi juurde viivat teed kaunistas kahelt poolt sfinkside – inimese pea ja lõvi kehaga kujude rida. Läbi sissekäigu asuti suurde õue, mida ümbritsesid neljast või vahel ainult kolmest küljest lahtised sammaskäigud. Edasi järgneb suur ruum, põigitine sammassaal, mille lagi toetub sammastele. Saali keskmine osa on suuremates templites mõnikord kõrgem kui kõrvalosad; avara keskosa seinte ülemises osas on sel juhul aknad, kustkaudu pääseb saali valgus. Sammassaalile järgnes tihti veel teisi ruume, vahel pääses aga sellest otse kõige pühamasse paika, kus salapärases pimeduses asetses jumala kuju või sümbol.
Nagu väljast, nii oli egiptuse tempel ka seest kaunistatud värviliste reljeefide, maalide ja kirjadega.
Kirjeldatud templitüüp oli kõige lihtsam ja tavalisem. Kõik templid ei olnud aga nii reeglipäraselt ehitatud, eriti siis, kui tempel oli pühendatud mitmele erinevale jumalale . Uue riigi kuulsamad templikavatised, Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki tempel, moodustasid tegelikult keerulise õuede ja ruumide kompleksi. Eriti laiaulatuslik oli Amoni tempel Karnakis. Tähelepanu väärib siin eelkõige tohutu sammassaal, mille lage kannavad 134 vägevat sammast. Ruum läheveb mõõtmeilt suurimatele katedraalidele.
Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatšepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres.
Hatšepsuti terrasstempel Dair al-Bahris koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus, templiga liitub ka vanem, väikese püramiidiga kaunistatud kuningas Mentuhotepi haud. Hatšepsuti tempel on kavandatu hiigelsuurena, ta sulab kokku järsu, kaljuse mäega, just kui oleks sinna sisse kasvanud, moodustades nii suurejoonelise terviku; arhitektuurilist mõju lisab juurde ka looduse süngus.
Ramses II kaljutempel on kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate kujudega, mis kerkivad templi eelõuel.
Kokkuvõte.
Egiptuse ehituskunsti mõju põhineb peamiselt kavatise suurejoonelisusel, rangel tõsidusel ja puhtamaisel toredusel. Egiptuse arhitektuuri mõjutas suuresti religioon , mis oli põhiliselt suunatud jumalatele ja surmajärgsusele. Tänu sellele pandigi põhirõhk erinevate hauaehitiste ja templite ehitamisele ning elamu- , lossi- ja ilmalikule arhitektuurile erilist tähelepanu ei pööratud.
Kasutatud kirjandus:
Viirand, Tiiu 1982. Kunstiraamat noortele.
Vaga, Voldemar 2000. Üldine kunstiajalugu.
Spence, Lewis 2000. Egiptuse müüdid ja legendid .
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.ht m
http://wiki.zzz.ee/index.php/Egiptus
Vana-Egiptuse
Arhitektuur
Tallinn 2010