Hilise Riigi (21.30. dünastia) lõpupoole valistsesid Egiptust pärslased (al 525 Kr). (Stadnikov 1998) Riigikorraldus Muistset riiki juhtis vaarao, ainuvalitseja, ülempreester, riigi poliitiline ja sõjaline juht, kes oli jumal Horose poeg, jumala asemik maapeal. Vaarao lähikonna moodustasid ülikud, religioosse korra järele valvasid preestrid. Range hierarhia toetus põlluharijate õiguseta massile. (Alpatov 1973) Egiptuse talupoeg oli tõeliselt töökas ja kannatlik põlluharja, kes leppis nigela toidu, lihtsa elamu ja rõivastega (Spence 2000). Valitsejate kasutada oli ka järjest kasvav orjade hulk, keda kasutati näiteks püramiidide ehitamisel, nad olid elavad tööriistad (Alpatov 1973). Polüteism VanaEgiptuse usk oli polüteistlik, austati kümneid jumalaid, keda armastati: jumalaid kummardati iga päev, neile toodi ohvreid ja nende auks püstitati templeid
kaks olulisemat teooriat, mis olid selles küsimuses valitsevad antiikajal. Kreeka ajaloolane Herodotos (5. saj. eKr) väitis, et etruskid on tulnud mõnisada aastat varem VäikeAasiast(Lüüdiast). Teine valdav seisukoht oli, et etruskid olid Itaalia põlisasukad. Tänapäeva ajaloolased arvavad, et etruski rahvas oli omapärane segu kohalikest põlluharijatest ja merd mööda sisserännanutest. (Kangilaski 2003: 72) Kunstiajaloolane Alpatov (1973: 164) väidab,et etruskid tulid Itaaliasse tõenäoliselt VäikeAasiast üldise rahvasterände aegu umbes II ja I aastatuhande vahetusel e.m.a. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia
kahesaja aastane võitluste periood, millest Egiptlased väljusid umbes aastal 1600 eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998).
raamatu`` pühalikus jutluses. Sellest kujunes välja harjumus siduda kõike ülevat esemetega, salapäraste sõnade ja tseremooniatega, mis viis välja kujutluseni, et inimese hinge surematus sõltuvat tema keha säilivusest. Usuti viimsepäeva kohtusse, kus inimesel tuleb seista Osirise trooni ja neljakümne kahe jumaliku kohtuniku ees, kus räägitakse läbi ta head ja halvad teod ning vastavalt sellele saab ta oma tasu. (Alpatov 1973: 71-74) Egiplastel on väga keeruline arusaam hingest. Kesksel kohal on ka - see on kõiksuse elujõud, inimese kaitsevaim. Ka saadab egiptlasi maises elus, kuid avaldab ennast täielikult alles pärast surma. Maine elu on egiptlastele vaid ajutine ja tähendab ettevamistust igavikuks. Usuti, et ka peab elama pärast kehast lahkumist samades tingimustes, mis kehaski, seetõttu ehitati matusepaigad kindlad ja tugevad. Tolleaegsed egiptlased ja vaaraod ei hoolinud eluhoonetest
kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. 2. Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst. 3. Piper, D. (1981/2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. 4. Viirand, T. (1984). Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst.
kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest. Kasutatud kirjandus : 1. ENE nr 1 2. M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu`` 3. Lühikokkuvõtted koolimaterjalist
Siin võib silmas pidada mitte ainult väikeseid detaile. Mulle isiklikult meeldib rohkem Vana- Kreeka kunst. Nagu ülal kirjutasin, et rooma arhitektuuril on külm varjund, siis nii see on ka minu jaoks. Vana-Kreeka arhitektuuris on rohkem huvitavaid ja elulisi detaile, mis paneb kõik need ehitised elama ning see juba annabki soojema varjundi. Ka skulptuuride koha pealt on enamus teosed minu jaoks palju detailsemad ja huvitavamad vaatada. Viited 1. Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. 2. Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst. 3. Piper, D. (1981/2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. 4. Viirand, T. (1984). Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst.
Sambad on paigutatud suurte vahedega, veel harvemini kui Erechtheionis. Hoone mõjub seetõttu väga plastilise ja õhulisena. Suurema plastilisuse ja valguse ja varju mõju otsinguil kasutasid ehitusmeistrid rikkalikult taimemotiiviga kaunistatud korintose kapiteeli ning eelistasid peenemat profileeringut. Seda patustamise vanade vormide vastu sooritati niivõrd järjekindlalt, et võib kõnelda hellenistliku arhitektuuristiililiselt ühtsusest kuni I sajandini meie ajaarvamise järgi (Alpatov 1973: 152). 8 1.5 STIILID Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria (Lisa 4), joonia (Lisa 5) ja korintose (Lisa 6) stiili. Neid nimetatakse ka orderiteks, kuna erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida kõigis üksikehitistes järgitakse. Dooria stiili iseloomustavad
Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema, kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda. Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi.
Üldse pääseb siin maksvusele rohkem juhuslik; sümeetriat rikub ka kolme valgusallika kasutamine. Sellega aga võidab maal loomulikkuses. Ent vastandina kujude asetuse sundimatusele on maali ülesehitus rangelt proportsioonis. Maali vastuolude dialektiline terviklikkus andis kaasaesetele põhjust nimetada seda pilti ,,maalikunsti teoloogiaks" 6 Kasutatud kirjandus 1.Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 2.M.V. Alpatov ,,Kunstiajalugu" 3.http://hingetugi.onepagefree.com/? id=17807&onepagefree=7041621788a45e5d36e585ba581a1673 7
ta maalis kogu elu ühtainust suurt ja kõikehõlmavat eepost. Iga tema maal on selle eepose osa, iga figuuri võiks ühelt maalilt teisele üle kanda. Peter Paul Rubens kujutas maailma kahekihilisena: ülemine on taevas kokkukuhjunud pilvedega, millel troonivad kristlikud pühakud ja paganlikud taevaasukad rõõmu ja igaveseõndsuse paistes. Alumine on maa, kus inimesed elavad väsimatult toimekat elu. Kasutatud kirjandus Alpatov, V. M. 1982. ,,Kunstiajalugu." Tallinn: Kunst, lk 174187 Bernhard, M 2000. ,,Kunstileksikon." Tallinn: Kunst, lk 455456 Cumming, R. 2000. ,,Suuri kunstnikke." Tallinn: Koolibri, lk 4041 http://et.wikipedia.org/wiki/Peter_Paul_Rubens http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/sisu.html
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Auguste Rodin Referaat Koostaja: Nipi Tiri 12 klass 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................................. 4 Looming............................................................................................................................... 6 Calais' kodanikud................................................................................................................. 9 Põrguväravad.....................................................................................................................10 Mõtleja.................................
Trikliiniumiks nimetati kombinatsiooni, kus nelinurkse laua ümber kolme külge asetati asemed, neljas külg jäi avatuks toitude etteandmiseks. Trikliiniumiks nimetati ka ruumi, milles lõunatati. Erinevatel väljakaevamistel on leitud pronksist sisustuselemente kandelaabreid, valgusteid, kolmjalgu jne. Vana-rooma mööbli vormid inspireerisid hilisemate aegade kunstnikke, eriti XIX saj alguse omi ning tema uurimise pinnasest võrsus ampiirstiil. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov Kunstiajalugu I T. Viirandi "Kunstiraamat noortele" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm http://ehitustootlus.ttu.ee/IreneLill/lingikogu/?ID=169 http://etc.usf.edu/clipart/44900/44985/44985_colosseum.htm http://digitalgallery.nypl.org/nypldigital/dgtitle_tree.cfm?title_id=1761004&level=8 http://www.dl.ket.org/latin1/things/holidays/thanksgiving/cenbene.htm M. Sildre konspekt Mööbli ajalugu
Ta oli mees, kes muutis kõigi elusid oma saavutustega. Kasutatud kirjandus: Jilek, F. Mees Vincist, Tallinn, "Kunst" 1988, 462 lk Leonardo da Vinci: Eesti entsüklopeedia 5. kd, Tallinn, "Valgus" 1990, lk 507 508 Sfumaato: Eesti entsüklopeedia 8.kd, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995, lk 461 Miksike: Leonardo da Vinci maalid; URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vinci_liissandre.htm Vikipeedia: Leonardo da Vinci; URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Leonardo_da_Vinci Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 9 Sisukord: Sissejuhatus...........................................................................1
pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst Vana-Kreeka ajalugu (1965). Tallinn: Eesti Raamat http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi otsingumootor http://en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_Greece
Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest.Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. Kasutatud kirjandus: · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Jîlek, Frantiek "Mees Vincist" Tallinn, 1988 · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990
Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus M. Kõiv, A.Mäesalu, K.Piirimäe, M.Tänava (1998). Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: Koolibri M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst A. Remmel (1989). Peatükke kunstiajaloost. Tallinn: Valgus J.Kruusimägi (1988). Arhitektuuri ajalugu. Tallinn: Tallinna Polütehniline Instituut T. Cornell, J. Matthews (1991). The Roman world. Alexandria: Stonehen
11 Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. 12 Kasutatud kirjandus · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 · Wikipeadia.com (tõlgitud ise)
lahendusi ja võimalusi. Samas oli Rooma tollel ajal siiski üks maailma tähtsamaid linnu, kus peegeldus inimese võime luua midagi erakordset ja ajas püsivat, andes meile aimu tolle aja inimese maailmapildist. Kasutatud kirjandus Axel Boethius ja J.B. Ward-Perkins- Etruskian and Roman Architecture Heinz Kähler- Rom und sein imperium, "Holle Verlag", Baden-Baden, 1976 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn, "Valgus", 1989 E.H. Gombich- Kunsti Lugu, "Avita", 1997 M.V. Alpatov Kunstiajalugu, I köide, "Kunst", Tallinn, 1973 http://www.levitas.com/italy/rome_antica.htm http://harpy.uccs.edu/roman/html/roman.html http://www.geocities.com/sallustiusde/Via_Appia.htm http://www.route40.net/history/milestones/appia.shtml http://www.the-pantheon.com/ http://www.athenapub.com/pontdgd1.htm http://www.roman-empire.net/society/soc-house.html
aastat e.Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/roomaloengud.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst Page 12 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM
annaabi.ee 
