VanaEgiptuse arhitektuur Uus riik Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c SISSEJUHATUS VanaEgiptuse kultuur hakkas kujunema IV aastatuhande lõpus enne Kristust Niiluse jõe kallastel. Algselt olid vaid väikeriigid ehk noomid, mis hiljem, ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse igaaastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaistses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. (Kangilaski 1997). Egiptuse ajalugu pariodiseeritakse vaaraodedünastiate järgi, mida on loendatud kolmkümmend. III VI dünastia valitsesid Vana Riiki ( u. 27782236 eKr), XI XIII dünastia (u. 20401730 eKr) moodustas Keskmise Riigi. Sellele järgnes tein...
Kunstiajaloolane Kangilaski(2003: 72) toob välja kaks olulisemat teooriat, mis olid selles küsimuses valitsevad antiikajal. Kreeka ajaloolane Herodotos (5. saj. eKr) väitis, et etruskid on tulnud mõnisada aastat varem VäikeAasiast(Lüüdiast). Teine valdav seisukoht oli, et etruskid olid Itaalia põlisasukad. Tänapäeva ajaloolased arvavad, et etruski rahvas oli omapärane segu kohalikest põlluharijatest ja merd mööda sisserännanutest. (Kangilaski 2003: 72) Kunstiajaloolane Alpatov (1973: 164) väidab,et etruskid tulid Itaaliasse tõenäoliselt VäikeAasiast üldise rahvasterände aegu umbes II ja I aastatuhande vahetusel e.m.a. Etruskide päritolu on teadmata. Ühe hüpoteesi kohaselt pärinevad nad Itaalia muistsetest, indoeurooplaste-eelsetest asukatest. Tuntuma, Herodotose teooria kohaselt arvatakse etruskid olevat Itaaliasse rännanud meritsi Väike-Aasiast Lüüdiast 10.8. sajandil eKr. Tänapäeval arvatakse, et etruski rahvas on kujunenud kohalike Itaalia
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa...
Vana egiplased austasid tohutult loomi: nad püstitasid templeid kotka, aakali ja isegi paaviani auks, samuti ehitasid targa sfinksi kuju, mis kujutas inimese peaga püha lõvi. Egiplastel jätkus austust ka Niiluse ehk eluvee andja vastu ja päikesejumal Ra vastu. Kummardati ka jumalate kaudu kehastuvaid loodusjõude. Aastaaegade vaheldumisest lõid egiplased lausa müüdi. Müüt räägib surmast ja looduse taaselustumisest, kus peaosaliseks süütu kannataja Osiris ja tema vaenlane Set. ( Alpatov 1973: 71-74) VANA RIIGI ARHITEKTUUR Vana riigi valitsejate haudehitised on Egiptuse vanimad ja omapäraseimad mälestised. Nende suurejoonelised ehitised läksid maksma palju inimjõudu ja elusid. Tänapäevaks on säilinud haudehitisi umbes 100. Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. See ehitati neli ja pool tuhat aastat tagasi. Astmikpüramiidi
kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas. Kreeka loomingu ühtsus jäi eklektitsismi kalduvatele roomlastele alati võõraks. Kuid kõik see ei iseloomusta muidugi rooma kunstilise pärandi ajaloolist tähtsust. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. 2. Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst. 3. Piper, D. (1981/2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. 4. Viirand, T. (1984). Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst.
kõikjale kogu maailmas. Kui türklased olid vallutanud Konstantinoopoli 1453a. jätkus bütsantsi kunsti viljelemine ainult mõningais kloostreis. Bütsantsi kunst on viljastanud Lääne-Euroopa ja eriti Venemaa kunsti arengut. Ainult oma tuhandeaastase olemasolu vältel mängis Bütsants maailma kultuuriajaloos tähtsat rolli. Bütsants säilitas Euroopale antiikkultuuri pärandi ning päästis ta araablaste pealetungi eest. Kasutatud kirjandus : 1. ENE nr 1 2. M.V. Alpatov ``Kunstiajalugu`` 3. Lühikokkuvõtted koolimaterjalist
Siin võib silmas pidada mitte ainult väikeseid detaile. Mulle isiklikult meeldib rohkem Vana- Kreeka kunst. Nagu ülal kirjutasin, et rooma arhitektuuril on külm varjund, siis nii see on ka minu jaoks. Vana-Kreeka arhitektuuris on rohkem huvitavaid ja elulisi detaile, mis paneb kõik need ehitised elama ning see juba annabki soojema varjundi. Ka skulptuuride koha pealt on enamus teosed minu jaoks palju detailsemad ja huvitavamad vaatada. Viited 1. Alpatov, M. V. (1973). Kunstiajalugu. Tallinn: Kunst. 2. Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst. 3. Piper, D. (1981/2006). Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak. 4. Viirand, T. (1984). Kunstiraamat noortele. Tallinn: Kunst.
KOKKUVÕTE Hellenismi ajal olid muutused nähtavad nii maalikunstis, skulptuuris kui ka arhitektuuris. See kunstisuund sai nimetuse Vana-Kreeka elanikest, kes nimetasid endid helleniteks. Selle kunstisuuna uurimine avardas palju minu silmaringi ning tekitas huvi ajaloo vastu. 1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU RAAMATUD: 1. Alpatov, M.V. "Kunstiajalugu". Tallinn, Kunst, 1973. 2. Kangilaski, J. "Kunstikultuuri ajalugu". Tallinn, Kunst, 2003. 3. Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu". Tallinn, Kunst, 1997. INTERNET: 1. Vaik, Kristin. Kujutav kunst hellenismi ajajärgul. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm (16.01.10) 2. Kunstiajalugu http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocs %252Freferaadid2005%252Fkunstiajalugu_triin.htm (16.01.10) 3. http://www
Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema, kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda. Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi.
Üldse pääseb siin maksvusele rohkem juhuslik; sümeetriat rikub ka kolme valgusallika kasutamine. Sellega aga võidab maal loomulikkuses. Ent vastandina kujude asetuse sundimatusele on maali ülesehitus rangelt proportsioonis. Maali vastuolude dialektiline terviklikkus andis kaasaesetele põhjust nimetada seda pilti ,,maalikunsti teoloogiaks" 6 Kasutatud kirjandus 1.Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 2.M.V. Alpatov ,,Kunstiajalugu" 3.http://hingetugi.onepagefree.com/? id=17807&onepagefree=7041621788a45e5d36e585ba581a1673 7
Peter Paul Rubens Referaat Tartu 2007 Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga ,,ebatavaline." Oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstist...
Haapsalu Täiskasvanute Gümnaasium Auguste Rodin Referaat Koostaja: Nipi Tiri 12 klass 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................................. 4 Looming............................................................................................................................... 6 Calais' kodanikud................................................................................................................. 9 Põrguväravad.....................................................................................................................10 Mõtleja.................................
Trikliiniumiks nimetati kombinatsiooni, kus nelinurkse laua ümber kolme külge asetati asemed, neljas külg jäi avatuks toitude etteandmiseks. Trikliiniumiks nimetati ka ruumi, milles lõunatati. Erinevatel väljakaevamistel on leitud pronksist sisustuselemente kandelaabreid, valgusteid, kolmjalgu jne. Vana-rooma mööbli vormid inspireerisid hilisemate aegade kunstnikke, eriti XIX saj alguse omi ning tema uurimise pinnasest võrsus ampiirstiil. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov Kunstiajalugu I T. Viirandi "Kunstiraamat noortele" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm http://ehitustootlus.ttu.ee/IreneLill/lingikogu/?ID=169 http://etc.usf.edu/clipart/44900/44985/44985_colosseum.htm http://digitalgallery.nypl.org/nypldigital/dgtitle_tree.cfm?title_id=1761004&level=8 http://www.dl.ket.org/latin1/things/holidays/thanksgiving/cenbene.htm M. Sildre konspekt Mööbli ajalugu
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne. Läheduses elava Antonio Pollaiuolo juurest sai alguse huvi anatoomia vastu. Järgneb periood, millal Leonardo töötas Verrocchio tö...
pruuniks põlenud nahk, mustade päraniavatud silmade läige, tihe lokkis juus ja punased lihavad huuled. Võlu peitub inimnäo iga üksiku osa hoolikas läbitöötluses. Faijumi portreedes mõjub iga pea ülimalt individuaalsena. Kuid inimeste mõnevõrra jäigas hoiakus ja otse suunatud vaates murrab üha uuesti läbi antiikne ideaal, kooslus üllusest, nooruse julgusest ning vanamehelikust väärikusest. Kasutatud kirjandus M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst Vana-Kreeka ajalugu (1965). Tallinn: Eesti Raamat http://images.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi otsingumootor http://en.wikipedia.org/wiki/Art_in_ancient_Greece
Seda eesmärki teenisid muuhulgas mehhaaniliste konstruktsioonide loomine, anatoomia- ja füsioloogiaalased uurimused, lahkamised, mis põhinesid Galenose õpetusel inimkeha ehitusest.Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. Kasutatud kirjandus: · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Jîlek, Frantiek "Mees Vincist" Tallinn, 1988 · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990
Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus M. Kõiv, A.Mäesalu, K.Piirimäe, M.Tänava (1998). Inimene, ühiskond, kultuur I. Tallinn: Koolibri M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst A. Remmel (1989). Peatükke kunstiajaloost. Tallinn: Valgus J.Kruusimägi (1988). Arhitektuuri ajalugu. Tallinn: Tallinna Polütehniline Instituut T. Cornell, J. Matthews (1991). The Roman world. Alexandria: Stonehen
11 Leonardo käsitas loodust kui hingestatud tervikut ja pidas nn. seitset vaba kunsti maalikunsti teaduslikuks aluseks. Looduse hoolikas tundmaõppimine koos antiikkunstist ja varasemailt meistreilt eeskuju võtmisega oli tema esteetika ülim nõue. 12 Kasutatud kirjandus · Alpatov, M. "Kunstiajalugu" Tallinn, 1982 · Croce, Benedetto "Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu" Tallinn, 1998 · Huovinen, Lauri "Italian Renessansikultuuri" Turku · Kangilaski, J. "Üldine kunstiajalugu" Tallinn, 1998 · "Antiigileksikon" Tallinn, 1983 · "Compton's Interactive Encyclopedia 1998 Edition" · "Eesti (Nõukogude) Entsüklopeedia" Tallinn, 1990 · Wikipeadia.com (tõlgitud ise)
lahendusi ja võimalusi. Samas oli Rooma tollel ajal siiski üks maailma tähtsamaid linnu, kus peegeldus inimese võime luua midagi erakordset ja ajas püsivat, andes meile aimu tolle aja inimese maailmapildist. Kasutatud kirjandus Axel Boethius ja J.B. Ward-Perkins- Etruskian and Roman Architecture Heinz Kähler- Rom und sein imperium, "Holle Verlag", Baden-Baden, 1976 Peatükke kunstiajaloost, Tallinn, "Valgus", 1989 E.H. Gombich- Kunsti Lugu, "Avita", 1997 M.V. Alpatov Kunstiajalugu, I köide, "Kunst", Tallinn, 1973 http://www.levitas.com/italy/rome_antica.htm http://harpy.uccs.edu/roman/html/roman.html http://www.geocities.com/sallustiusde/Via_Appia.htm http://www.route40.net/history/milestones/appia.shtml http://www.the-pantheon.com/ http://www.athenapub.com/pontdgd1.htm http://www.roman-empire.net/society/soc-house.html
aastat e.Kr. müntide vermimistehnikagi on üks näide Kreeka mõjust Roomale, kuna just kreeklastest meistritelt õpiti toda kunsti. Esimestel Rooma hõbemüntidel on kujutatud Romulust ja Remust imetavat emahunti. Hilisematel aegadel said mündid aga omamoodi monumentideks, neil kujutati tähtsaid võite, lepingusõlmimisi ja väepealikke ning riigitegelasi. Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/roomaloengud.htm http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/rooma.htm M.V. Alpatov (1973). Kunstiajalugu I. Tallinn: Kunst N. A. Maskin (1962).Vana-Rooma ajalugu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus J. Kangilaski (2003). Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst Page 12 of 12 5/3/2009 10:58:45 AM
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
