Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks Sisekaitseakadeemia) 2) Täidesaatva võimu põhiseadusorganid (nimetatud ja omistatud pädevus põhiseaduses) on peale ülaltoodud Vabariigi Valitsuse veel: Vabariigi President õiguskantsler Riigikontroll 3) Peale ülaltoodud valitsusasutuste ja Riigikontrolli on ATS-i järgi riigi ametiasutusteks 1 veel: Riigikogu Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Õiguskantsleri Kantselei kohus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
ÜHISKOND RIIGIKOGU Riigikogu on rahva esindus ja see on kõrgeim seadusandlik võim. Riigikogu on Eesti ühiskonna minimudel. Tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine (esitatakse seaduseelnõusid). Seaduseelnõud tulevad põhiliselt valitsuselt ja need saadetakse Riigikokku eelnõu nime all. Sealt antakse seaduseelnõu edasi komisjonile. Riigikogu komisjone on 10. Komisjon on Riigikogu väiksem mudel. Seaduseelnõud arutavad läbi ka fraktsioonid. Komisjonis on erinevates erakondadest inimesi, fraktsioonis on kõik sama erakonna liikmed Riigikogust. Riigikogu- rahva esinduskogu, koosneb 101 liikmest ja valitakse iga nelja aasta järelt lihthäälte enamus- rohkem poolt kui vastuhääli koosseisu häälteenamus- vähemalt 51 häält 101'st eelnõu- projekt, mis saadetakse parlamendile arutamiseks PRESIDENT President määrab peaministrikandidaadi.Ta võib seaduseelnõusi tagasi lükata. Presidendi valib Riigikogu. Eesti Vabar...
Eesti valitsus Eesti Vabariigi Valitsus ehk Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu. Ministri nimetab ametisse president peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest 3 päeva jooksul. Valitsus ...
esimehe ettepanekul ametisse riigikohtu liikmed, ketestab riiklikud autasud, sjavelised ja diplomaaatilised auastmed ja veel palju muud thtsat. Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget
bakalaureuse- või magistriõppesse. Samuti võib noor jääda asenduskodusse seni, kuni ta omandab esmase kutse- või kõrghariduse kutsekoolis, rakenduskõrgkoolis või kõrgkooli bakalaureuse- või magistriõppes. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskoduteenuse osutamine Asenduskoduteenust võib osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kes omab teenuse 4 osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtivat tegevusluba. Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse. Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013)
Näites nimetatutest on korraldamiseks on loodud Siseministeeriumi valitsemisalas valitusasutused Siseministeerium, Politseiamet, Piirivalveamet, 2(12) Sisekaitseakadeemia. Kui varemalt Päästeamet. allusid Politseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile vastavad kutseõppe koolid Valitsusasutuse hallatav riigiasutus on riigiasutus, mida rahastatakse Paikusel, Murastes ja Väike- riigieelarvest, aga mille peamiseks ülesandeks ei ole täidesaatva Maarjas, siis nüüd on need liidetud riigivõimu teostamine (hariduse andmine, tervishoiuteenuse Sisekaitseakadeemiaga ja on selle osutamine, hoolekandeteenuste osutamine jne). Näites on struktuuriüksused. Samas omavad hallatavateks riigiasutusteks Sisekaitseakadeemia ning enne vastavad ametid otsustusõigust
institutsiooni kätte. Eristatud on kolm organit: Seadusandlik, täidesaatev ja õigustmõistev võim. Oma tegevuses kõik kolm nii loovad õigust, rakendavad õigust, kui ka mõistavad õigust (tasakaalustavad). Seadusandliku organi aktid mistahes Riigikogu poolt antavad üld ( seadused) või üksikaktid (nt saadiku puutumatuse äravõtmine õigust mõistev, või siis ametisse nimetamine õigust rakendav). Täidesaatva organi aktid VV, ministri, riigisekretäri, valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse, presidendi poolt antavad üld (määrused, president- seadused) või üksikaktid otsused, käskkirjad/ presidendi poolt nt otsused amnestia andmise kohta- õigustmõistev). Õigustmõistva organi aktid- mistahes kohtute poolt antavad üld (kohtumäärused, registrid õigust rakendav) - või üksikaktid (kohtuotsused -õigustmõistev).
Tegevusaudit analüüsitakse ja hinnatakse asutuse/ettevõtte kitsamaid alategevusi, protsesse jms. (1, lk 17) Siseauditi üksuse või siseaudiitori staatus peab olema määratletud asutuse põhidokumendis (näiteks põhimääruses või analoogilises tööülesandeid, õigusi ning vastutusi sätestavas dokumendis). Sisekontrolli ja siseauditi kui funktsiooni loomise eest vastutab prganisatsiooni juhtkond. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhi ülesanne nimetada asutuses siseuditi eest vastutav isik ning vajadusel moodustada selle isiku juhtimisel vastav struktuuriüksus oma vahetus alluvuses. Rahvusvahelistele siseauditi standarditele ning Eestis avalikule sektorile kehtivale juhendimaterjalile ''Siseauditi hea tava'' vastavalt koosneb siseauditi läbiviimine auditi planeerimisest, informatsiooni kontrollimisest ja hindamisest, tulemuste raporteerimisest ja
kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud majanduselu; omanduses olevad ja tootmisettevõtted vabatahtlikud ühendused
õiguskomisjoni ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni arvamuse. Kaitsepolitseiameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on enne ametikohale nimetamist töötanud vähemalt kolm aastat Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti peadirektori, peadirektori asetäitja, struktuuriüksuse juhi või jälitusasutuse juhina või Siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri või struktuuriüksuse juhina või Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, juhi asetäitja või osakonna juhina või kohtu esimehe, juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või riigi peaprokurörina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhi või juhi asetäitjana. Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitjad nimetab ametikohale valdkonna eest vastutav minister Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametikohale Kaitsepolitseiameti peadirektor. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori
sihtkoht, asutus, kuhu lähetatu suunatakse, lähetuse kestus, ülesanne ning lähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise ulatus. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja (välja arvatud välisesinduse juht) lähetatakse välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja koosseisuväline haldusteenistuja lähetatakse lähetajaministeeriumi kirjalikul nõusolekul välisesinduse juhi korralduse alusel. Ministeeriumi hallatava valitsusasutuse juhi saadab välislähetusse kantsler ministri teadmisel. Teenistuslähetuse kulude ja nende hüvitamine Lähetataval teenistujal on õigus nõuda ametiasutuselt lähetuskulude katteks avanssi lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamise korral võib teenistuja lähetusest keelduda. Ametiasutus hüvitab teenistujale dokumentaalselt tõendatud lähetusega seotud sõidu- ja majutuskulud ning muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ja maksab lähetuses
lähetuse sihtkoht; asutus, kuhu teenistaja suunatakse; lähetuse kestus; lähetuse ülesanne; lähetuskulde hüvitamise ning päevaraha maksmise ulatus. Eesti Vabariigi välisesinduse teenistuja lähetusele saatmine käib selle välisesinduse juhi korralduse alusel. Erialadiplomaat ja kooseisuväline haldusteenistuja saadetakse lähetusele vastva ministeeriumi kirjalikul nõusolekul ning väliesinduse korralduse alusel. Valitsusasutuse, mida haldab ministeerium, juhi saadab välislähetusse ministri teadmisel kantsler. Kui teenistaja saadetakse lähetusele, on tal õigus nõuda ametiasutuselt ettemaksu lähetusega kaasnevate kulude katmiseks. Kui teenistujale ei anta avanssi võib ta lähetusest keelduda. Kulude hüvitamine Ametiasutus maksab kinni komandeeringuga seotud majutus- ja sõidukulud, mis on arvetega tõendatud. Samuti ka muud kulud, mis on seotud lähetusega. 6
Kaitsepolitseiameti peadirektori ettepanekul. Teised Kaitsepolitseiameti politseiametnikud nimetab ametisse Kaitsepolitseiameti peadirektor. Politsei ja Piirivalveameti büroo ja talituse juhi nimetab ametisse Politsei ja Piirivalveameti peadirektor. Peadirektor Politsei ja Piirivalveameti peadirektoriks võib nimetada isiku, kes on: töötanud Politsei ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina, juhi asetäitjana või osakonna juhina, Siseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse kohaliku täidesaatva võimu volitusi omava asutuse juhina, Siseministeeriumi kõrgema ametnikuna või vähemalt kolm aastat kohtu esimehena, juhtivprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, riigi peaprokurörina, Justiitsministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhina või osakonna juhina või vähemalt viis aastat muu riigiasutuse juhina või
seda,et kõige sagedammini kasutatakse neid valitsuste poolt infrastruktuuri projektide tarbeks. Firma kes ei täida oma eesmärke, võib põhjustada tõsist majandusliku stressi asutusele, sealjuures võib asutus kannatada kriitika või isegi häbistamise all, kui investorid arvavad, et firma, mis teeb koostööd valitsus asutusega, kasutab maksumaksjate raha valesti. Avalik viha võib jõuda välja valitsuseni, sellega põhja viia valitsusasutuse või terve valitsuse. Avalik- ja erasektori koostöö peab olema ülesseatud mõlema partneri poolt nii et välditaks igasugust negatiivseid riske. Avalik- ja erasektori koostöö eeldab seda, et asutustega ei tee koostöö paljud erifirmad, vaid pigem mingid kindlad firmad, kelle usaldusväärsus on tõestatud. Seeläbi välditakse valitsus asutustele liigse riski võtmist. Põhjus miks avalik- ja erasektori
asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. 10 Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja
struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigus: õigusevaldkond – eraõigus ja avalikõigus; õigusharu; Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu õiguseinst. ehk õigus allharud (nt. tehingud); õigusaktid võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, Tõlgendamise ulatuses järgi: sõnasõnaline ehk advekaatne, riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. kitsendav või laiendav. Juriidilise tähenduse järgi: ametlik ehk Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on ofitsiaalne, normatiivne; kasuaalne, mitteametlik. Tõlgendus seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi
b. Portfellita minister ajutine minister, kellel puudub oma ministeerium 2) Iga valitsuse liige juhib ühte poliitika valdkonda (v.a. peaminister) 3) Peaministri ül.-iks on integreerida erinevaid valitsemisalasid 4) Valitsuse ül. on a. Sise ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste b. Korralduste ja määruste vastuvõtmine ning rakendamine (poolthäälte enamusega) 13. Valitsusasutuste liigid ja valitsusasutuse pädevuse alused Valitsus realiseerib oma võimu läbi valitsusasutuste. Valitsusasutused: I. Ministeeriumid II. Inpektsioonid III. Ametid IV. Riigikantselei V. Maavalitusused 14. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis (2) Ministeeriumi staatus: I. Täidab Vabariigi Valitsuse ülesandeid II. Ministeeriumile alluvad ametid ja inspektsioonid 15. Ministri pädevus ministeeriumi juhina ja ministri õigusaktid
asutused; muud seadusega ette nähtud valitsusasutused. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad Vabariigi Valitsuse määratud ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei või maavalitsuse haldamisele. Valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi VVS ei nimeta, need nähakse ette teiste seaduste või määrustega. Nagu nimetuski ütleb: valitsusasutuse hallatav , on hallatavad riigiasutused alluvussuhtes neid haldavate valitsusasutustega. Samuti on omavahelises alluvussuhtes valitsuasutused. See, milline valitsusasutus on teise valitsusalas, näeb ette VVS või valitsusasutuse moodustanud muu seadus. Näiteks on VVS-i järgi Siseministeeriumi valitsemisalas Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus ja maavalitsused. Lisaks hallatava
Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse tehinguid, tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata. Kaitsmata arvuti puhul on see aga täiesti võimalik - niisuguseid juhtumeid on maailmas tuhandeid. Aga miks peaksid kurjategijad üle kogu maailma võrku ühendatud miljardist arvutist just minu omasse tungima? Mis huvi neil minu konkreetse arvuti vastu peaks olema? Ei midagi isiklikku - kaitsmata arvuteid otsitakse ja nakatatakse automaatselt. Ka rämpspost, isegi
Liiga suured – juhtimisahel liiga pikk ja kohmakas jms Ametite mudelid: Rootsi mudel: tugev amet – nõrk ministeerium Soome mudel: tugev ministeerium – nõrk amet Portugali mudel: Tugev ministeerium – tugev amet Vene uus mudel: Ministeerium-amet Eesti mudel? Suur/väike/tugev/nõrk/? amet Valitsusasutuse hallatava asutuse tunnused: Täidesaatva riigivõimu asutus (VVS § 38) Ei ole valitsusasutus, sest ei teosta täidesaatvat riigivõimu. Seaduse alusel võivad teostada ka täidesaatvat riigivõimu (VVS § 43 lg 1) Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid (§ VVS 43 lg 2) Ministeeriumi hallatava asutuse moodustab kantsleri ettepanekul (VVM p 10) ja
Lisaks infole, uudistele, kirjadele ning tele- ja raadiosaadetele liiguvad Internetis ka rahaülekanded ja digiallkirjastatud ametlikud dokumendid, sõlmitakse tehinguid, tellitakse kaupu ja kasutatakse teenuseid. On selge, et kogu see väärtuslik infovoog vajab kaitset kuritarvitamise eest. Ei taha ju keegi meist, et tema nime alt saadetakse laiali ülemust mõnitavaid elektronkirju või tema arvutist murtakse sisse naaberriigi valitsusasutuse serverisse, pangakontole sisselogimiseks vajalike andmete kopeerimisest rääkimata. Kaitsmata arvuti puhul on see aga täiesti võimalik - niisuguseid juhtumeid on maailmas tuhandeid. Aga miks peaksid kurjategijad üle kogu maailma võrku ühendatud miljardist arvutist just minu omasse tungima? Mis huvi neil minu konkreetse arvuti vastu peaks olema? Ei midagi isiklikku - kaitsmata arvuteid otsitakse ja nakatatakse automaatselt. Ka
alternatiivid • Ebamäärasuse selgitamine • Näitajad, mis toetavad otsuste seiret, et määratleda tegelikud mõjud • Head kommunikatsiooni mehhanismid Efektiivse KSH aluselemendid • Selged nõudmised (seadusandlikud alused, administratiivne struktuur, tegevuskavad) • Avalikkuse kaasamise nõuded ja aruanded üldsusele • Selgelt kujundatud protsess, kaasaarvatud peamised etapid • Hea tava juhendmaterjalid • Toetus, abi iga juhtumi juures (era- või valitsusasutuse konsultatsioon) • Rakendamise ja teostamise sõltumatu ülevaade ja analüüs KSH edukuse tegurid • Selged keskkonnapoliitika ülesanded • Keskkonna aruannete hea seisund • Selgelt struktureeritud planeerimisprotsess, taotleja kohusetundlikkus ja usaldusväärsus • Mitmed koostöötavad organisatsioonid • Ülesannete, kriteeriumide ja kvaliteedi standardite võrgustik - et hinnata taotluse vajadust ja põhjendust - et hinnata keskkonna mõjusid (kaod/muutused)
Seadusandliku riigivõimu õigusaktid on Riigikogu poolt vastu arvesse mitte ainult üht normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi. võetud üld- ja üksikaktid. Seadused otsused. Täidesaatva Ajalooline ehk geneetiline – uuritakse seadused eesmärke selle riigivõimu õigusaktid on Vabariigi Valitsuse, ministri, vastuvõtmise ajal. Teleoloogiline ehk eesmärgipärane – lähtub riigisekretäri või valitsusasutuse poolt antavad üld- ja üksikaktid. õigusakti eesmärgist või ülesandest kehtivas õiguskorras. Määrused, korraldused. Vabariigi Presidendi õigusaktid on seadlus, otsus ja käskkiri. Kohaliku omavalitsuse volikogul ja Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide
Korralduse andis täitevkomitee esimees või aseesimees oma täitevkomitee otsuste või kõrgemalseisvate organite otsuste ja korralduste konkreetseks täitmiseks. Korraldust võib pidada käsuks või nõudeks. Otsuste aluseks võib olla seadus, seadlus, valitsuse määrus või korraldus. Otsus kehtis vastava linna, rajooni, alevi, küla vms territooriumil ja selle täitmine oli kõigile kohustuslik. Otsust võis teha ainult kollegiaalselt. 6. Valitsusasutuse kollegiaalne akt jõustati ministri käskkirjaga. 7. Ministeerium Otsused Peale Konstitutsiooni konstitutsioonis järgi kirjeldatute Normatiivide
Valitsusasutused ministeeriumid (11) Riigikantselei ↓ ↓ ↓ ↓ ↓ kaitsevägi amet inspektsioon maavalitsus Riigiarhiiv ↓ ↓ kohalik asutus kohalik asutus Valitsusasutuse hallatav hallatav asutus asutus Seadusega võib luua ka muid valitsusasutusi, nt Justiitsministeeriumile alluvad prokuratuur, vanglad.17 Valitsusasutus: - loodud seadusega; 17 VVS § 39 lg 3: „Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja
Õiguskantsler teostab järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele. TEEMA 4. 17. Haldustoimingute olemus ja liigid. Õigustoimingud ( Haldusakt, määrus, haldusleping ) ja reaaltoimingud. Haldusakti, määruse ja halduslepingu õiguspärasuse ja kehtivuse alused. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani- valitsusasutuse, volikogu vms tegevus: Määruse või haldusakti andmine Halduslepingu sõlmimine Toimingu sooritamine Haldustoimingute liigid: 1) Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õiguskeskkonda, pädev organ annab norme 2) Reaaltoimingud – toimingu sooritamine, millega ei kaasne muutusi õiguskorras, sellega ei kaasne kohustusi, ei teki õiguslikku suhet Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi
haldusvälise isiku õiguste ja kohustuste loomisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsused. (ettekirjutus, luba, käskkiri) Kohtuaktid õigusmõistmise raames isikute vahelise vaidluse lahendamiseks ja süüdlase karistuse kindlaks määramiseks tehtavad otsused. Seadusandliku organi aktid Kõik Riigikogu poolt välja antud üld- ja üksikaktid. Täidesaatva organi aktid Kõik vabariigi Valitsuse, ministrite, riigisekretäri, valitsusasutuse, Presidendi, kohaliku omavalitsuse poolt välja antud üksik ja üldaktid. Õigustmõistva organi aktid kohtute poolt välja antud üksik ja üldaktid. Seadusandlik võim annab välja õigustloovate aktidena välja seadusi; rakendusaktidena otsuseid, eelarve seaduse, isikute ametisse nimetamine; õigustmõistva aktina võivad ministrilt saadikupuutumatuse ära võtta. Täidesaatev võim annab õigustloova aktidena välja määrusi ja seadlusi;
tarbijakaitse järelevalvepädevusega asutuse ametiisikul vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 11 2. lõikes sätestatule. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) (1.1) Käesoleva seaduse paragrahv 17 1. ja 2. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asjades on õiguserikkumise asja arutamise õigus: 1) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema poolt volitatud tarbijakaitseametnikul; 2) kõrgemal politseiametnikul; 3) tarbijakaitse järelevalvepädevusega muu valitsusasutuse juhil ja tema poolt volitatud sama ametkonna ametiisikul. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) (2) Käesoleva seaduse paragrahv 17 3. ja 4. lõikes ning paragrahvis 17.1 nimetatud õiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik. (RK s 21.01.99 jõust.15.02.99 - RT I 1999, 10, 156) (3) Käesoleva seaduse paragrahvis 17.1 nimetatud haldusõiguserikkumise asjades on protokolli koostamise õigus:
meeskonna liikmed; • Tööplaan, ajakava Piiritlemine 1. KMH piirideks on teemad ja mõjud, mida ta käsitleb; 2. Piiritlemine on otsustamise protsess, milliseid projekti võimalikke alternatiive ja mõjusid tuleks käsitleda KMH-s; 3. KMH peab keskenduma ainult olulistele teemadele ja mõjudele. 1. Piiritlemine viiakse läbi arutlustes/vaidlustes arendaja, the pädeva valitsusasutuse, vastava teenistuse ja, ideaalsel juhul ka avalikkuse vahel 2. Tulus piiritlemine annab võimaluse piiratud ressurssidega parimale tulemusele, s.t. uuritakse ainult kõige olulisemaid mõjusid. Peab olema avalik; Peab olema teostatud projekti planeerimise varases staadiumis. • Identifitseerib tähtsad teemad, mida tuleb uurida edaspidi, alternatiivid ja avalikkuse kaasamise vormid; • Taustinfo ja muu teave kogumiseks on kindlad nõudmised; • Lähteülesanne.
kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine; 2) keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine Keskkonnakaitseinspektor - keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga. Keskkonnakaitse järelevalvetoimingud Keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire jaam või ala Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi. Lubade menetlus
Korraldus annab ülesande valitsusasutustele. Jõustub allakirjutamisest. Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja täitmiseks. ● Ministri määrus on õigustloov akt, mis viitab seadusesättele. ● Käskkirju antakse teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes, jõustub allakirjutamise päeval 5. VV komisjonid Vabariigi Valitsus võib oma korraldusega moodustada valitsuskomisjoni, määrates valitsuskomisjoni ülesanded, liikmed ja komisjoni teenindava valitsusasutuse. Tallinna Majanduskool 2017 9 Ella Käi OT169
o Organ peab vastama teatud tingimustele: Varustatud avaliku võimu volitustega ja nende teostamiseks vajalike vahenditega Koht haldusorganite süsteemis Pädevus on õiguslikult määratletud 11 ministeeriumi, 14 ministrit Täidesaatva riigivõimu asutused o Valitsusasutused Maavalitsus, rahvusarhiiv, Tartu Vangla o Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused koolid, muuseumid o Valitsusasutuse kohalikud asutused Tartu Veterinaarkeskus Allikas: Riigi-ja omavalitsusasutuste riiklik register. Õigus Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodud riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalusega. ,,Õigus peab tunduma ka õiglane" Õiguse tunnused: Õigus on üldise iseloomuga (st, et ei kirjutata konkreeetselt/detailselt)
üheks põhjuseks, miks teatud osa Saksa õigusteadlastest püüavad veel tänapäevalgi tõestada prokuratuuri kuulumist õigustmõistva võimu hulka. 11 C. Koller, lk 237. 12 Siinkohal ei mõelda halduse all avalikku haldust selle laiemas mõttes, vaid teatud kindlat haldusorgani tüüpi avaliku halduse organisat- siooni, täpsemalt riigi kui ühe haldusekandja koosseisus, millele üldjoontes vastab põhiseaduses kasutatav valitsusasutuse mõiste. 13 G. Zimmer, lk 269. 14 D. Jesch. Gesetz und Verwaltung. – Eine Problemstudie zum Wandel des Gesetzmäßigkeitsprinzips. Tübingen, 1961, lk 95. 15 D. Th. Tsatos. Die verfassungsrechtliche Problematik der Inkompalitibilität von Richteramt und Mandat. DRiZ 1964, lk 91 jj. 16 G. Zimmer, lk 277. 76 JURIDICA II/2000
tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalseid üksusi, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine. Valitsussektor jaguneb keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide allsektoriks. Keskvalitsuse allsektorisse (edaspidi keskvalitsus) kuuluvad üksused on: 1. Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus (edaspidi, riigiasutused); 2. Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala asutused;' 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 kohaselt keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline
ministrile ministeeriumi juhtimisel. 5) Riigisekretä r nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikantselei direktori, tugitegevuste juhi ja struktuuriü ksuse juhi võ i sõ lmib ja lõ petab nendega tö ö lepingu. 6) Riigisekretä r on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. 3.Mis on haldustoiming? Iseloomusta haldustoimingute jagunemist. Haldustoimingud e. haldusmenetlus – haldusorgani (valitsusasutuse, volikogu võ i isiku...) tegevus: • Mä ä ruse võ i haldusakti andmine • Halduslepingu sõ lmimine • Toimingu sooritamine Haldustoimingud ehk Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel Haldustoimingute liigid: 1. Õigustoimingud – toimingud, millega muudetakse õ iguskeskkonda, pä dev organ annab norme
suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku ja haldusjärelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest“. (Keeleseadus 2015) § 4. „Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm“. Vastavalt sellele sättele kasutatakse ametlikku keelt riigi ametiasutuses ja valitsusasutuse hallatavas 13 riigiasutuses, kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroos, muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuses, kogu või isiku dokumentides, veebilehel, siltidel, viitadel ja teadaannetes. Tulenevalt sellest paragrahvist peab ametlik
4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. *) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. *)Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. Rakendusala: 1) Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. 2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis
4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. (3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. (2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus
institutsioonide kontrollimises ametiasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavatega subordinatsioonivahekorras. Haldusjärelevalve kujutab endas haldusekandja sees toimuvat järelevalvet (valdkonnapõhine järelevalve) ja teiste haldusekandjate üle teostatav järelevalve. Riikliku järelevalve all mõistetakse avaliku korda ähvardava ohu ennetamiseks halduses. Riiklik järelevalve võib olla sisekontroll (valitsusasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks). Sisekontrolli siseauditi korraldamisega tegeleb rahandusministeerium. Siseaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse sisekontrolli süsteemi olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. o Enesekontroll
standarditele. Siseauditi läbiviijaks on siseaudiitor, siseaudit on sõltumatu ja objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud ettevõtte tegevuse täiustamisele ning väärtuse lisamisele. See peab kaasa aitama asutuse eesmärkide saavutamisele, kasutades distsipliinset ning süsteemset lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, juhtimiskultuuri ja selle efektiivsust. Eesti riigi ja valitsusasutuste kontekstis on siseaudit iga riigi ja valitsusasutuse sisemine teenus, mis peab andma lisakindlustunde valitsusele, valitsusala ministrile, maavanemale või asutuse juhile, et rakendatud juhtimise kontrollimeetmed on küllaldased ja säästlikud ning vastavad riigiõigusaktidele ja standarditele. Siseauditi ülesanded, eesmärgid 1. Analüüsida riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni ja selle sisekontrollisüsteemi ning riskianalüüsi tulemuse kaudu audiitortegevuse auditi kava koostamine. 2
Siseauditi läbiviijaks on siseaudiitor. Oma olemuselt on siseaudit sõltumatu ja objektiivne, kindlust andev ning konsulteeriv tegevus, mis on suunatud e/v-e tegevuse täiustamisele ning väärtuse lisamisele. Ta peab kaasa aitama asutuse eesmärkide saavutamisele kasutades distsipliinset ja süsteemset lähenemist, et hinnata ja täiustada riskide juhtimist, kontrolli, juhtimiskultuuri ning selle efektiivsust. Eesti riigi ja valitsusasutuste kontekstis on siseaudit iga riigi ja valitsusasutuse sisemine teenus, mis peab andma täiendava kindlustunde valitsusele, vastava valitsusala ministrile, maavanemale või asutuse juhile, et rakendatud juhtimise kontrollimeetmed on küllaldased ning säästlikud ja vastavad riigi õigusaktidele ning standarditele. Siseauditi ülesanded: 1. Analüüsida riske, mis võivad mõjutada organisatsiooni ja selle sisekontrolli süsteemi ning riski analüüsi tulemusel läbi audiitortegevuse auditi kava koostamine;
4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. 3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. (5) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste
· töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel; · töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest valla- või linnaeelarvele. 340
4) Muudatusi ametisse nimetatud VV koosseisus teeb VP peaministri ettepanekul. Muudatuste kohta veel: https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007?leiaKehtiv 9. Valitsusasutuste liigid (ministeerium, amet/inspektsioon ministeeriumi valitsemisalas ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad ametiasutused, riigikantselei, maavalitsus). Valitsusasutuse pädevuse alused ( Vabariigi Valitsuse seadus) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping. 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus
(1) Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult. (3) Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu sõlmivad: (3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing, sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja. (4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele. (5) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna- või vallavalitsus. Asutuse juht vastutab kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest
Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). Enesekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92’). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. 58 Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele
Mida inimene sellest saab? 35 · MUUD OLULISED TÄHELEPANEKUD plaani kohta. Grupitöö arutelu ja tulemused. Fikseerige olulised märksõnad portfooliosse. MIDA muuta plaani vormis, et plaan oleks reaalselt abiks olukorra parandamisel? Täiendusettepanekuid? Rehabilitatsiooniteenuse osutaja: · Võib olla kas füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus · on registreeritud rehabilitatsiooniteenuse osutajana majandustegevuse registris (MTR) · reh.teenuse osutamine on asutuse põhikirjajärgne ülesanne. · Peab moodustama vähemalt 5 erinevast spetsialistist reh.meeskonna (kellele on esitatud erialase kõrghariduse nõue). · Sõlmima halduslepingu SKA-ga. Rehabilitatsiooniteenuse osutajad 2007. aastal 63 asutust 2008. aastal 74 asutust 2009. aastal 76 asutust 2011
Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92'). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL
Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivsuse järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92'). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL 1. Poliitiline kontroll parlamendikontroll
Erijärelevalve puudutab eelkõige järelevalvet delegeeritud riigi ülesannete täitmise üle. Selle järelevalve maht on eelkõige õiguspärasuse järelevalve ja kvaliteedi ja efektiivususe järelevalve. Näiteks järelevalve hariduse üle (alg- ja põhikoolis KOV all, teised riikliku kvalifitseerimise järgi). 3. Enesekontroll e sisekontroll See on reguleeritud erinevates haldusekandjates erinevalt. Seadusega on reguleeritud ainult riigi puhul (VVS §92'). Tegemist on valitsusasutuse ja selle hallatava riigiasutuse juhtimisel rakendatava seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud abinõude kompleksiga. KOV korralduse seadus näeb ette revisjonikomisjoni. Siseaudit on reguleeritud VVS-s. See on tegevus, mille käigus hinnatakse asutuse sisekontrolli olemasolu, tema tõhusust ja vastavust õigusaktidele kehtestatud nõuetele. On ette nähtud siseaudiitori ametikoht. EKSTERNNE KONTROLL
annaabi.ee 
