INFOOTSING ANDMEBAASIDEST (0)

TALLINNA TEHNIKA ÃœLIKOOL
Sotsiaalteaduskond
Õigusteaduse instituut
INFOOTSING ANDMEBAASIDEST
Alusõppe ainetöö
Juhendaja : Veiko Lember, PhD
Tallinn 2012
Kõigepealt otsisin internetist ja ESTERist märksõnu ja sünonüüme ning ingliskeelseid vasteid . Artiklid otsisin google scholar ja EBSCOhost Webist. Vajalikud ariktlid võtsin Wiley Online Library, SAGE Journals Online ja EBSCOhost Webist. Google scholarisse panin otsingusse „public-private partnership“, ja „ government and private sector partnership“. Sealt otsisin artiklid mis ei oleks vanemad aastast 2011. EBSCOhost Webis kasutasin basic search´i. Seal kasutasin otsinguks „government and private sector  cooperation “. Otsingut kitsendasin sellega, et artiklid oleks täis tekstid, oleks näha kasutatud allikad ning artiklid oleksid alates aastast 2010 kuni 2012. Mõlemas andmebaasis kasutasin otsingu strateegiana sirvimist. Andmebaasidest vaatasin läbi mitmeid artikleid ja valisin välja vajalikud artiklid, millel oleksid teadusliku artikelid tunnused ja vastaksid otsitud teemale .
Esimene artikel oli „ ... “
Otsustasin, et see on teaduslik artikel järgmiste tunnuste abil: Ajakirjal oli ISSN number, andmed autorite kohta – milliste teadusasutustega nad on seotud, artiklis oli kasutatud kirjanduse nimestik, artikel sisaldas tabeleid, artikli juurde kuulus sisukõkkuvõte, märksõnad, töö eesmärk,metoodika ja tulemused. Oli väljatoodud uurimustöö käik ja selle tulemused. Kasutatud erialakeelt.
Koostöö tervise reklaamimise vallas koosneb kahest või enamast partnerist, kes ühise eesmärgi nimel teevad koostööd,et jõuda ühtse tulemuseni. Praeguseks ajaks on mõned avaliku ja erasektori koostööd hammaste tervise reklaamimiseks juba loodud. Eesmärk on see, et avalikuse ette tuua detailne analüüs mis on loodud koostöös avaliku ja erasektori vahel. Tahetakse reklaamida firmasid, mis tegelevad hammaste tervisega . Maailma tervise organisastioon (WHO) defineeerib avaliku ja erasektori koostööd järgnevalt : „ see on vahend millega kokku viia vajalikud osad ühise eesmärgi nimel, milleks on inimkonna tervise parandamine läbi ühiselt heaks kiidetud rollidele ja põhimõtetele.“ Kõige tavalisem näide sellele kuidas avalik ja erasektor koostööd teevad on ravimite ja vaktsiinide viimine arengumaadesse. Valitsused ja tervisefirmad teevad koostööd, et viia vaktsiine ja ravimeid vaestesse riikidesse. Kahtlmata aitavad ülemaailmseid tervise koostööd kokku viia erinevatest gruppidest pärit inimesi, kes on pakuvad probleemidele erinevaid lahendusi. Koostöö tulemusena suudetakse aidata paljuid abivajavaid. Avaliku ja erasektori koostöö eesmärgid, millega üritatakse suulist tervist parandada on järgmised:

Tõsta globaalselt teadlikust suuhügieenist.

Võimaldada ja toetada organisatsioonidel reklaamida head hammaste tervist

Suurendada teadlikust suuhügieeniga seotud firmadest ja toodetest üle maailma
Põhiline uurimusküsimus oli, et mida ja kuidas saaksid avalik ja erasektor teha koostööd, et parandada inimeste suuhügieeni.
Tulemused: esimene eesmärk oli tõsta teadlikust suulisest tervislikusest - see oli väga edukas kuna suutoodete pakenditele paigaldati kampaani logod ja teadlikust tõstvad sõnumid. Teine eesmärk oli et FDI alla kuuluvad liikmed saaksid paremini reklaamida hammaste tervist- sellega seoses loodi 39 tervise projekti 36 riigis. Seeläbi jõudis vajalik informatsiooni sadade tuhandete inimesteni. Loodi ka kommitee , mis jälgis nende organisatsioonide tööd. Teise punkti tulemusena muutusid paljud hambaarsti aktiivsemaks, hakkasid inimestele rohkem infot jagama . Programmi raames tõsteti inimeste teadlikust ja osutati hambaravi hädavajajaile.
Järelduseks võib õelda, et kõik püstitatud eesmärgid on saavutatud. Koostöö tasus ennast ära ja see on väärt jätkamist. Koostöö tulemusena peab igal osapoolel olema vähemalt üks eesmärk mille nad saavutasid ja see ka saavutati. Nad jätkavad edasisest koostööd, mille käigus nad propageerivad hambapastat, mis sisaldavad floriidi.
Teine artikel oli: „ ... “
Otsustasin, et see on teaduslik artikel järgmiste tunnuste abil: artiklis oli olemas sisukokkuvõte, oli ajakirja ISSN number, kasutatud kirjanduse nimestik, andmed autorite kohta ning milliste teadusasutustega on nad seotud, oli tabeleid ja valemeid, uurimustöö käik ja selle tulemused olid avaldatud, ajakirjal on ülemaailmne levik, keel on erialane.
Avaliku- ja erasektori koostöö projektide sobivuse hindamise mudel
Edukad avaliku- ja erasektori koostöö rakendamise võtted Lääne-Euroopas, USA´s ja Austraalias on näidanud seda, et see idee võib pakkuda alternatiivi traditsioonilistele meetoditele, tuues endaga kaasa kasulike faktoreid nagu riski vähenemine, töötootlikuse suurenemine, samuti ka innovatsioon ja erafinantseeringud – seetõttu julgustavad sääraseid projekte tagant paljud valitsused ülemaailma. Avaliku- ja erasektori koostöö ideoloogiaga on tutav ka Hong Kong , mida on seal rakendatud juba viimased 40 aastat. Kahjuks ei olnud esimesed projektid kõige edukamad ja sellest ajast saati on nende populaarsus Hong Kongis vähenenud. Samuti tuleb tõdeda et avaliku- ja erasektori koostöö puhul ei suudeta projekte läbi viia piisavalt efektiivselt ja kiiresti, kui seda on võimalik teha erasektori puhul. Mõningaist tagasilöökidest hoolimata on Hong Kong avalik- ja erasektori koostööd endiselt proovima, mistõttu on selle ala uuring suure tähtsusega. Uuringu tulemusena sai selgeks fakt, et Hong Kongi puhul kaaluvad negatiived faktorid üle positiivsed faktorid, mistõttu ei ole avaliku- ja erasektori koostöö projekt seal soovitatav. See langes kokku projektiga algselt liitunud valitsuste arvamusega, nimelt väitsin nad, et enne projekti rakendamist tuleb läbi viia tugev uurimustöö, leidmaks kas projekt ennast ära tasub. Samuti võib välja tuua fakti, et avaliku- ja erasektori koostöö on mõlemale osapoolele kasulik, eelkõige projekti varasemates staadiumites. Avaliku- ja erasektori koostöö pealmised positiivsed tunnused on: arendab loovaid ja innnovatiivseid lähenemisi, lahendab avaliku sektori eelarve piirangu probleemi, kiirendab projekti arengut, kasud kohaliku majanduse arengule, vähendab projekti kogu kulu. Avaliku- ja erasektori koostöö peamised negatiivsed tunnused: suur risk erasektorile, poliitilise vaidluste tõttu aeganõudev, suured projekti kulud, suured osalus kulud, paljud arutelud ei jõua kunagi lepinguteni. Vähe kogemusi ja vajalike oskusi. Suured osalus piirangud – väga valitakse keda lastakse koostööd tegema ja keda mitte.
Artikli peamine uurimusküsimus oli see, et kuidas sobib avaliku- ja erasektori koostöö Hong Kongis. Tulemused ja järelused olid need, et negatiivseid faktoreid oli rohkem kui positiivseid, seega Hong Kong jõudis järeludsele ei ole kasulik avaliku- ja erasektori koostöö tegemine. Projektide areng ei olnud kuigi kiire.
Kolmas artikel oli: „ .... “
Otsustasin, et see on teaduslik artikel järgmiste tunnuste abil: ajakirjal oli ISSN number, oli olemas artilki sisukokkuvõte, märksõnad, andmed autorite kohta, kasutatud erialast keelt, artiklis olid olemas tabelid, oli märgitud kasutatud kirjanduse nimestik, artiklis oli välja toodud uurimustöö käik ja selle tulemused
Sisult uurib see kuidas mõjutavad partnerid avaliku- ja erasektori koostööd võrreldes kahe firma omavaheliste suhetega . Nende analüüs väidab seda, et see kelle vahel see koostöö toimub, sellel on väga suur mõju. Avaliku- ja erasektori koostöö on kiiresti populaarsust koguv ja seda just avaliku halduse, ärihalduse ning strateegia alal. Kuigi avalik- ja erasektori koostööd on võimalik kasutada mitmete tegevuste jaoks, siis hiljutised uuringud väidavad seda,et kõige sagedammini kasutatakse neid valitsuste poolt infrastruktuuri projektide tarbeks. Firma kes ei täida oma eesmärke, võib põhjustada tõsist majandusliku stressi asutusele, sealjuures võib asutus kannatada kriitika või isegi häbistamise all, kui investorid arvavad, et firma, mis teeb koostööd valitsus asutusega, kasutab maksumaksjate raha valesti. Avalik viha võib jõuda välja valitsuseni, sellega põhja viia valitsusasutuse või terve valitsuse. Avalik- ja erasektori koostöö peab olema ülesseatud mõlema partneri poolt nii et välditaks igasugust negatiivseid riske. Avalik- ja erasektori koostöö eeldab seda, et asutustega ei tee koostöö paljud erifirmad, vaid pigem mingid kindlad firmad, kelle usaldusväärsus on tõestatud. Seeläbi välditakse valitsus asutustele liigse riski võtmist. Põhjus miks avalik- ja erasektori koostöö on valitsusautuste jaoks palju ohtlikum on see et , kui kahe firma vahelises koostöös, firmad üldjuhul on üksteisega tutavad, siis valitsusasutused firmadest väga palju kokkupuutunud ei ole. Koostöö teeb keeruliseks ka fakt et, asutused peavad jääma alati formaalseks.
Peamine uurimusküsimus oli millisel moel, kui üldse, mõjutab sektor milles partneris asuvad, avaliku- ja erasektori koostööd. Tulemuseks ja järeldused olid need, et avaliku- ja erasektori vahel on koostöö keerulisem kui kahe avaliku sektori asutuse vahel või kahe erasektori firma vahel, kuna avalik sektori peab väga jälgima, kellega nad koostööd teevad. Avalikus sektoris asuv partner ei saa nii vabalt toimetada, kui erasektoris olev partner, kuna avaliku sektori asutustel on seatud mitmeid piirangud. Seega on asutustel ja firmadel kergem teha koostööd sektoritega, kus nad ka ise asuvad.
Kasutatud kirjandus: