- Erasektor ehk mittetulundus sektor – tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele. - Kodaniku ühiskond - on avalik elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodaniku organisatsioonid ja ühendused. - Eraelu – iga indiviidi isiklik elu. - Moraal – moraalnormide kogum - Tava – Ajalooliselt väljakujunenud reegel - Õigusriik – Riik kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. 2. Kommunikatsioon … ehk suhtlemine. - Massikommunikatsioon – suurte massidega suhtlemine ehk infot antakse korraga suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming
õigusi ja neid ei tohi pidevalt maha hääletada. Põhiseaduse ülesanneteks on sätestada riigi eesmärgid, määratleda kodanike õigusi, vabadusi ja kohustusi ning kirjeldada valimiste struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. Õigusriik on riik, kus võim on avalik, võim pole ühe isiku käes, seadusi jälgitakse ja on olemas eraelu vabadus. See tähendab, et valitsetakse õigusnormide alusel ja seda järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Õigusriigid rühmitatakse vabariiklikuks ja konstitutsiooniliseks monarhiaks. Vabariik on valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas. Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia aga valitsemisvorm, mille puhul monarh jagab võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames.
Eksamikordamine 2013 1. teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundus...
olukord Vene keskvõimuga ning ka leedukad ei pääsnenud karistussalkade "visiidist". Mina Vene Keisririigi karistuste rangusest aru ei saa, sealsed valitsejad, eesootsas Nikolai II-ga oleksid võinud olla veidi inimlikumad rahvastega, kelle üle valitsesid niigi. Soome ja Baltimaade erinevatest ja sarnastest joontest kaaluvad minu jaoks üle erinevused. Oma vaiksema ning ettevaatlikuma natuuriga soomlased olid Vene võimudele arvatavasti kergemini valitsetavad ja seetõttu ei käitutud nendega nagu baltlastega. Järeldub, et valitsetavate piirkondade lähedus teineteisele ei ole määrav võrdsete reeglite ja õiguste koostamisel valitsejavõimudele. Samuti tuleb välja, et Baltikumi rahvastest rahuarmastavam ning ettevaatlikum on Leedu, mis võib olla ka põhjus, miks praegu too riik on Eestist ja Lätist arengult mahajäänum. Kindlasti on aga kõigil neljal rahval: Soomel, Eestil, Lätil ja Leedul ajaloost palju õppida!
eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida jälgivad nii valitsetavad kui valitsejad Eesti Vabariik * riik hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga Eesti Vabariik * õigusakt juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm konstitutsioon * määrus/otsus täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid Haridusministri määrus, mis täpsustab õpilaste eksamikuupäevasid/ vaheaegade kuupäevasid * eeskirjad reguleerivad käitumist mingis ühiselu valdkonnas või asutuses
autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed kodanikuühiskond - ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikeühendusi (kolmas sektor) kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve kodanikuosalus - inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikus tegevuses pluralism - erisuguste arvamuste, vaadete, ideede, ühenduste olemasolu ühiskonnas
ojast vi mnest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need vivad olla ka raba turbapndakutes, kraavikallastes, puujuurte vi tuulemurru all ikka hsti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, koduu uruesine, kodutnav tee joogipaika, kodukoht pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa kogu ulatuslik areaal rpasest Euroopast kuni Ida meredeni, jtkudes Phja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedevrguga ning hundid seetttu hsti valitsetavad. Siinsed hundid on ppinud tundma kodumbruse metsi ja inimeste jahikombeid. Hoopis kavalamatena ei lase nad oma nahka nii hlpsasti maha vtta. Kllap on neis ka osake koera verd, sest segunemine on paratamatu oludes, kus populatsiooni normaalne struktuur on rikutud ja arvukus vike. Kas hundi kodu on psinud sellisena, nagu see oli rgsetel aegadel? Ilmselt mitte, sest hunt on muutunud koos inimesega, kelle krval ta elab. Niteks Kesk-Siberi hunt ei tuleks meil
proosalooming olevat prohvetlikud – need uued loomevormid üritasid tabada mõranenud maailma reaalsust. Samal ajal kui eurooplased üritasid toime tulla kõige iseenda poolt põhjustatu tagajärgedega, tegi ka ülejäänud maailm toimunust omi järeldusi. Euroopa impeeriumid olid kutsunud koloniaalvaldusi üles toetama nende sõjalisi jõupingutusi, kuid seda tehes kiirendasid nad iseendi lõppu. Impeeriumid olid alati tuginenud petlikule usaldusele, mille kohaselt valitsetavad nõustusid asjaoluga – või vähemalt ei vaidlustanud seda aktiivselt –, et koloniaalvalitsejad olid enam tsiviliseeritud ja arenenumad ning seetõttu oli nende ülemvõim õigustatud.
Nende kujunemist on tugevalt mõjutanud maailmausundid. (nt kümme käsku, õpik lk 27) Igapäevaelus tuleb juhinduda nii tavadest, moraalinormidest kui ka õigusnormidest. Sotsiaalsed normid jagunevad tavadeks (e. Tavanormideks), moraalinormideks ja õigusnormideks. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Toimib vaid siis, kui seadused on avalikud (st, igaühele kättesaadavad. nt riigiteatajas. www.riigiteataja.ee ) 1.6 RIIK MIS SEE ON JA KELLE HEAKS TÖÖTAB LK 29 - 34 Riigi tunnused on territoorium, rahvastik ja iseseisev avalik võim. Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigil on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse ja rakendada sundi
Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur – isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Totalitaarne diktatuur – isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes.
Ekstensiivkasvatuse puhul saadakse kogu kala juurdekasv loodusliku toidu baasil, poolintensiivkasvatusel toitub kala nii looduslikust toidust kui ka lisasöödast. Intensiivkasvatuses on kalade kasvuks vajalik pikka aega püsiv üle 20 C° temperatuuri ja pidev söötmine. (Martin, R) Tõelised kalakasvatusrajatised on tiigid ja basseinid. Karpkala on Eestis asustatud ka järvedesse ja paisjärvedesse. Need ei ole piisavalt valitsetavad, et võimaldada tootlikku kalakasvatust. Tehisveekogu kalakasvatusliku potentsiaali, tüübi ja tootmise intensiivsuse taseme määravad kasutatav veehulk, vee kvaliteet ja veekogu valitsetavus. (Martin, R) Karpkalatiigid on looduslikust materjalist rajatised, pinnase- e muldsed tiigid, mis on reguleeritava veereziimiga täielikult tühjendatavad ja vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega. Tiigi kuju ja suurus sõltuvad tema kasutamise otstarbest. (Martin, R)
töötu - isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Töötukassa maakondlikus osakonnas ja otsib tööd. tööjõupuudus olukord, mil tööotsijaid on vähem kui pakutavaid töökohti; tööpuudus olukord, mil tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti; väliskaubanduse bilanss kaupade ja teenuste riiki sisseveo ja riigist väljaveo suhe rahalises vääringus; õigusriik riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed ühishüvis turu vahenduseta pakutav sotsiaalse väärtusega kaup või teenus, mida tarbitakse tasuta
Mõlemad olid vasakpoolsed tegelased, suhtlesid ka nsvl jne ja selle tulemusena andsid välja mahuka raamatu Early State, mis kujunes mõjukaks teoseks. Püüdsid anda seletuse varasele riigile, mis erineb nii küpsest riigist kui ka cheifdomist. Teose lõpus siis 20 eri riiki mille põhjal seisukohti püüti tõestada. Varane riik nede järgi on sotsiaalse reguleerimise organ ühiskonnas, mis on jagunenud kahte esile kerkivasse klassi-valitsejad ja valitsetavad. Varasel riigil seitse põhilist tunnust: piisav elanikkond-vähemalt 500 sest sealt edasi ei saa toimida isiklikud sidemed, kodanikkond- inimgrupp, kes kuulub sellesse riiki ja selle määrab elamine või sündimine teatud territootiumil, valitsus on tsentraliseeritud ja tal on piisavalt võimu tagamaks korda, kas autoriteedi või jõuga ähvardamise teel , vähemalt kolme astmeline admin aparaat, mis lähtub absoluutse võimuga valitsejast
valitsema naaberregioone ning läbi Paavstiriigi valitseti suurt osa Itaalia poolsaarest rohkem kui tuhat aastat. See kestis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil suur osa Paavstiriigist vallutati vastloodud Itaalia Kuningriigi poolt. Oma võimutäiust ei viinud paavstid aastatuhande jooksul enamasti läbi Vatikani, vaid hoopis Lateraani Palee, samas kui aastatel 1309-1377 oli paavstide residentsiks hoopis Avignon Prantsusmaal. 1870. aastatel jäid paavsti poolt valitsetavad territooriumid saatuse hooleks, kuna Rooma ise annekteeriti Piemonte maakonna poolt juhitud vägede poolt, mis olid samas liitnud ka ülejäänud Itaalia, pärast paavstivägede marginaalset vastuhakkamist. Aastatel 1861-1929 oli paavsti staatus kui ,,Rooma küsimus". Nad jäeti segamatult oma paleesse elama ning neile anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud nad Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ning nad keeldusid lahkumast
õhusaaste mõjutab piirkonna elanikke) Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Õiguskaitse kaitse, mille õigussüsteem ühiskonna liikmetele tagab Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad
a) konfliktide ennetamist ja b) konfliktide lahendamist; 2. vabaduse kindlustamine, mis hõlmab a) kaitset teiste sekkumise eest isikuvabadusse, b)kaitset riigi sekkumise eest ja c) vabaduse realiseerimise garanteerimist; 3. õigusliku võrdsuse tagamine; 4. sotsiaalse tasakaalu ja sotsiaalse kindlustuse tagamine; 5. sotsiaalse protsesside juhtimine. 13. Õigusriik. Riik, kus inimeste üle valitsevad seadused. Neid järgivad nii valitsejad kui valitsetavad. 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Õiguse allikad on kohad, kust leida õigust. Need on seadusõigus, tavaõigus ja kohtuniku õigus. 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloova ja puhtalt õigust rakendava akti piir läheb sealt, kust jookseb õigusakti ja õigusakti täitmiseks ettevõetava toimingu piir. 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. Eestis
Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.
elanikke) Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Õiguskaitse kaitse, mille õigussüsteem ühiskonna liikmetele tagab Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad Õigusloov akt ehk normatiiv kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad Ühiskondlik liikumine massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse mingi ühiskondlikult olulise
5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid:
õigust v.a välislepingutega piiratud ulatuses. Rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelisi suhteid. Õigusriik Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse (Kiris jt. 2012:33). Õigusriik on selline riik, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite kohaselt, mida järgivad nii valitsejad kui ka valitsetavad. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees, samuti õigus õiglasele õigusemõistmisele. Isik jaguneb füüsiliseks isikuks ja juriidiliseks isikuks. Sotsiaalsed normid Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sotsiaalse grupi huvides (Anepaio jt. 2005:45). Tava - ajalooliselt väljakujunenud käitmisreeglid, mis on muutunud harjumuseks
Gaugamela lahingus (331 eKr) purustatakse Pärsia väed. Pärsia kuningas Dareios III põgeneb, kuid tapetakse omade poolt. Edasi suundutakse Kesk-Aasiasse. Hävitades seal kõik vaenlased, tahab edasi minna veel Indiasse, kuid tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks. Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Hellenistlikus skulptuuris hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele. Nüüd sai domineerivaks rahutu ja visklev inimtüüp
naaberregioone ning läbi Paavstiriigi valitseti suurt osa Itaalia poolsaarest rohkem kui tuhat aastat. See kestis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil suur osa Paavstiriigist vallutati vastloodud Itaalia Kuningriigi poolt. Oma võimutäiust ei viinud paavstid aastatuhande jooksul enamasti läbi Vatikani, vaid hoopis Lateraani Palee, samas kui aastatel 1309-1377 oli paavstide residentsiks hoopis Avignon Prantsusmaal. 1870. aastatel jäid paavsti poolt valitsetavad territooriumid saatuse hooleks, kuna Rooma ise annekteeriti Piemonte maakonna poolt juhitud vägede poolt, mis olid samas liitnud ka ülejäänud Itaalia, pärast paavstivägede marginaalset vastuhakkamist. Aastatel 1861-1929 oli paavsti staatus kui ,,Rooma küsimus". Nad jäeti segamatult oma paleesse elama ning neile anti teatud tunnustus, muuhulgas ka õigus saata ja vastu võtta välissaadikuid. Samas ei tunnustanud nad Itaalia kuninga õigust valitseda Roomat ning nad keeldusid lahkumast
tema sõjavägi on väsinud ja nii pöördutakse tagasi. Uue maailmariigi pealinnaks saab Babülon. Maailmariigis soovis kreeka ja idamaade kombeid liita, ise hakkas järgima idamaade kombeid. Aastal 323 eKr jäi haigestus, jäi palevikku ja suri. Pärast Aleksandri surma laguneb riik tema väepealikutevahelises tülis kolmeks: Ptolemaiose riik (Egiptus), Seleukiidide riik (Seleukose järgi; Süüria ja Mesopotaamia) ja Makedoonia riik (koos Kreekaga). Need olid kõik monarhide valitsetavad riigid (polis ja rahvakoosolek kaotasid tähtsuse), sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kultuurielu edenes, kuid see sõltus valitsejate soosingust ja jäi kätte saadavaks ainult kitsale ringile. 8 Hellenismiperiood (323-30 eKr) kreeka tsivilisatsiooni levimine Lähis-Ida maades, mille kultuur omakorda mõjutab kreeka kultuuri. Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad
Selles mõttes ei olnud nad Rooma mantlipärijaid. Siinne väikesõdade loetelu ei ole ammendav. See ei olnud ka meie eesmärk, pigem oli selleks soov näidata, et Frangi riik oli sõjast etinud oma käsitöö või isegi riikliku doktriini. Karli neljakümne kuue valitsemisaasta jooksul, seega 768-814, möödusid vaid 790. ja 807. aasta ilma sõja ja võitluseta. Karli-aegne Suur-Frangi riik koosnes neljast osast. Need olid Prantsusmaa, Germaania ning Karli poegade Ludwigi ja Pippini valitsetavad Akvitaania ja Itaalia alamkuningriigid. Nende nelja riigiosa iseärasused ja iseloomulikud jooned on jälgitavad ka veel meie päevil. See oli riik, mille pindala oli üle miljoni ruutkilomeetri ja läbimõõt põhja-lõuna teljel 1500 kilomeetrit, hamburgist Barcelonani, ning ida-lääne teljel 1200 kilomeetrit, Magdeburgist Nantes'ini. Peamine valitsemisvahend oli kuninga autoriteet aadli ja rahva silmis. Kui otsustavas punktis
osutuda. Seetõttu on poliitika peamine küsimus selles, kuidas saada lahti halbadest valitsejatest, kuidas halbu valitsejaid n.ö. “falsifitseerida”. Viimane on muidugi epistemoloogiline mõiste ja oma poliitikateoorias Popper seda ei kasuta, küll võib aga selgesti näha analoogiat tema poliitikateooria ja epistemoloogia kesksete küsimuseasetuste vahel. Poliitikas ei ole tema hinnangul tähtis mitte see, kes valitseb, vaid see, kuidas valitsetavad saavad valitsejaid mõjutada ja kontrollida. See on aga probleem, mis puudutab mitte isikuid, vaid institutsioone. “Me peame teadma, et kõik poliitilised probleemid on lõpuks institutsioonilised probleemid ja mitte isikute probleemid, ja et progressi suuremale vabadusele saab kindlustada üksnes võimu institutsionaalse kontrolli kaudu.” Seetõttu peaks poliitikateooria peamiseks küsimuseks olema: “Kuidas kujundada poliitilised institutsioonid niimoodi, et halvad ja
kuidas ja milliseid makse koguda. Haldusõigus reguleerib ametivõimude moodustamise korda ning vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Kui riik ei suuda haldusõigusrikkumisi kontrollida, nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Õigusriigi olemus ja tunnused Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Õigusriigis toimub kõik seaduslikkuse alusel; seadused peavad olema avalikud; võimude lahusus; demokraatlikud valimised; tagatakse seaduste elluviimine/rakendamine; riik on loodud legitiimsuse põhimõttel; riik kaitseb rahva huve. Avalik ja erasektor 5
Seadused ja õigusnormid - Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse; tagatud on kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid:
2. Empiiriline sotsiaalteadus tegeleb avaliku arvamuse küistlustega. 3. Filosoofia: Kas demokraatia on õigustatud, kas demokraatia on parim valitsemisvorm? 4. Ajalooteadus milline on demokraatia ajalugu Vana-Kreekast kuni tänapäevani välja. 5. Riigiõigusdogmaatika mida tähendab demokraatia põhiseaduslik sätestus, mida me selle all mõistame ja kuidas seda tõlgendada? V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD 1. Identiteedi teooria see algab Rousseau-ga. Valitsevad=Valitsetavad. Poliitilise tahtekujundamise vorm peaks olema rahvahääletus. On olemas vaid 1 tahe ja see järgib homogeenset rahvahuvi. Rahval on üheselt sõnastatav huvi. Indiviidil pole tähtsust, esiplaanil on rahvamass. Tekib üks tugev liider/juht, kes teab rahvatahet -> see viibdiktatuurini. 2. Konkurentsiteooria Locke, Kant on olemas erinevad konkureerivad huvid, ei ole absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi alusel, tuleb järgida
Riigi aluspõhimõtted: inimväärikus, vabadus, võrdsus. Põhiseaduse aluspõhimõted inimväärikuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriigi järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest
o Konföderatsioon e. riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmarkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. 9. Õigusriik. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Korra aluseks on õigusriigi seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid:
On levinud seisukoht, et asjades endis ei ole seesmisi väärtusi, kõik väärtused on üksnes subjektiivsete väärtushinnangute alusel konstitueeritud väärtused. Platoni käsitluse kohaselt seevastu omavad olemused/ideed ise, st igasugustest hinnangutest sõltumatult, väärtust. Nende teadmine annab teadjale justkui ette universaalseid väärtushinnanguid. Seepärast oskabki intellektuaalne eliit valitsejana paremini kui valitsetavad ise seada nende jaoks eesmärke ja prioriteete. Ning tõepoolest, kui see paika peaks, siis oleks ka väga raske tagasi lükata Platoni teesi, mille kohaselt võimu riigis peaksid teostama eranditul üksnes eelpool kirjeldatud intellektuaalse eliidi esindajad ning kõiki, kellel vastavad intellektuaalsed eeldused puuduvad, ollakse õigustatud võimu teostamisest eemal hoidma. Muidugi on see tänapäevaste demokraatlike väärtuste vaatekohalt kaugele jääv seisukoht.
Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Õiguskaitse kaitse, mille õigussüsteem ühiskonna liikmetele tagab. Õiguskantsler kõrge ametiisik eestis ; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Õigusnorm riigi kehtestatud reegel , mis on kohustuslik kõigile Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks ; riik kus valitsetakse õigusnormide alusel , mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad Õigustloov akt ( normatiivakt ) kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus , määrus, otsus , korraldus. Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup /teenus , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ( tasuta ) ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, nt raadio ja tv saated; üldharidus ; liiklusmärgid ; puhkealad ja pargid . Ühiskondlik liikumine massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse
24.01.1934. Sisu muutus palju. 1936 jälle referendum- valiti kahekojaline rahvuskogu. Võttis vastu uue Põhiseaduse, kuulutati välja 17.08.1937, jõustus 01.01.1938. Tekkis president, varem Riigivanem, Riigikogu kahekojaline- riigi volikogu ja riigi nõukogu. 23. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1920.a Põhiseaduse järgi. Võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas seda neljanda elemendiga- rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina. Tervikuna tõi Põhiseadus valitsejad ja valitsetavad üksteisele lähedale ning võis rääkida rahvavõimust. Samas olid esinduskogu volitused väga laiad ja üheselt määratlemata, ulatudes ka täitev- korraldavasse sfääri. See põhjustas täitevvõimu nõrkuse ja ebastabiiluse. A.Looring arvas, et eelkonstitutsioone oli kaks- Maanõukogu 28.11.1917.a otsus ja Asutava Kogu 19.05.1919.a seletus Eesti riiklikust iseseisvuse ja sõltumatuse kohta. 1920.a põhiseadus. Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas. Seadusandlikku võimu teostas
Religioon – premodernsuse erivorm,Ilmalikkus Neospiritualism – toimub samastub eelnevatega, võimeline individuaalne müüdiloome. konsolideerida eri etnoseid (Kalifaat). Hierarhia – indiviidi osatähtsus → Võrdsus – jõuab kõige kaugemale Individualism suurem, ennast määratletakse demokraatlikus ühiskonnas. kuhugi seisusesse või klassi (valitsejad-valitsetavad). Dollfus (prantslane) – räägib süsteemist: Maailmasüsteem – inimkond oma ruumilises seoses. - Koostisosad: inimkond ja assotsiatsioonide kogum (ühiskonnad, riigid, kultuurid, firmad, turud,...) Assotsiatsioonid arenevad pidevalt vastastikuses seoses. Tema käsitlust saab kasutada nii ammuste aegade kui tänapäeva puhul. - Süsteemi tunnused (5): 1) Sillutised (pavements) – kõige tuntumad sillutised on riigid (piirid, atribuudid, sümbolid), ka turud –
- tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid:
Kui on enne seda taodeldud, siis on inimesel 2 kodakondsust 2) Avalduse alusel. Riik võib sekkuda kui kohustused täitmata (maksuvõlg), kui ei mõtle tulevikule, võib jääda kodakondsuseta 3) Sunniviisiline: põhiseaduse muutmine vägivaldselt, astunud võõrriigi teenistusse ega teata sellest, sihilikult esitatud valeandmed Õigusriik Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest
optimaalse valitsemisviisi mõjutajana- Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Voltaire'i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa
Montesquieu geograafiline determinism: õhustik/kliima ja riigi territoriaalne suurus optimaalse valitsemisviisi mõjutajana. Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Voltaire ja valgustatud monarhid. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat
Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. o Seadused ja õigusnormid Riigi tähtsaim seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon, kuna sellest lähtuvad kõik teised seadused.
5. Seadused ja õigusnormid Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogum. Seadus on kirjapandud õigusnorm. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra. Erinevus seisneb selles, mida peetakse korra tagamisel kõige tähtsamaks. Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse. Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks. Võimuriigis on korra aluseks distsipliin, mis kaitseb riiki inimeste eest. Peamised õigussüsteemid:
d. Ajalooteadus demokraatia ajalugu alates vanast kreekast, kus linnriikides oli demokraatia. Kuida see on arenenud, kus on keskajal olnud demokraatia, millised on tänapäeval demokraatlikud riigid e. Riigiõigusdogmaatika see, mis põhiseadusest tuleb. Aluspõhimõtte sisu. Kuidas on PS järgi ette kirjutatud, kuidas me peame riiki korraldama. UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD a. Identiteediteooria valitsejad ja valitsetavad on identsed. Poliitilise tahte kujundamise peamiseks viisiks peaks olema rahvahääletus. Üks rahva tahe, mis järgib homogeenset rahva huvi. Russau oli erakondade vastu. Saab õigustada puhast demokraatiat, aga ka diktatuuri. Seda rahva tahet teab kõige paremini partei peasekretär ja rahva käest polegi vaja küsida, ta teab seda niigi, loeb seda rahva silmist. See on selle teooria sügavam probleem. b
Õigus riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Õiguskaitse kaitse, mille õigussüsteem ühiskonna liikmetele tagab Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad Õigusloov akt ehk normatiiv kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad Ühiskondlik liikumine massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse
otse rahvalt ja mitte osariikidelt. 4.2. Põhiseaduse printsiibid 4.2.1. Rule of Law Pole põhiseaduses kusagil mainitud, kuid 1 tähtsamaid legitiimsuse raamistuid. Seaduse ülimuslikkuse põhimõtte võime leida paljudest põhiseaduse sätetest, mis piiravad nii kogu riigi kui ka osariigi valitsuse võimu. Seaduse ülimuslikkuse teine tähendus on, et USA valitsemissüsteemis on nii valitsejad kui ka valitsetavad seaduse ees vastutavad. Seaduse ülimuslikkuse põhimõtte suurim mõju avaldub Ühendriikide valitsusasutuste igapäevases tegutsemises, alates rutiinsetest ülesannetest, nagu igakuuline sotsiaalse turvalisuse kontroll, kuni tohutute jõupingutusteni, aitamaks mõne katastroofi ohvreid. 4.2.2. Vabariiklus Vabariiklusele tuginedes loodi valitsus, kus otsuseid tegid valitud või määratud ametnikud, kes pidid rahva ees täielikult vastutama
Religioon pakub töölistele küll kompensatsiooni tulevases elus, kuid selle kompensatsiooni tingimuseks on alistumine ülekohtule ja ebaõiglusele selles elus. Religioon on sotsiaalse kontrolli vahend - alamad klassid peavad leppima oma olukorraga, sest muidu ähvardab neid igavene hukatus. Religioon on mõeldud mitte ainult rõhututele, vaid ka rõhujatele. Viimased usuvad, et nad on samuti osa jumalikust süsteemist, mille lahutamatuks ja paratamatuks osaks on ebavõrdsus, valitsejad ja valitsetavad, üleolek ja alistumine. Valitsev klass pühendub sellistele ideedele ka hirmust sotsiaalsete rahutuste eest. Ka nemad usuvad, et nad on teatud määral sõltuvad jõududest, mis on väljaspool nende endi kontrolli. Religioonil pole Marxi jaoks mingit muud tulevikku kui vaid häving. Selleks, et saavutada inimeste tegelik õnn, tuleb hävitada religioon ehk inimeste illusoorne õnn. Et religioon on
konstantseid seadusi ning positiivseid seadusi, mis sõltuvalt ajast ja ruumist on ühiskonniti erinevad. Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julged. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabadust tõlgendas Montesquieu õigusena teha kõike, mida seadused lubavad. Just seaduslikkus eristab ühiskonda anarhiast või despootiast
annaabi.ee 
