Hunt (0)

Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvap �raseid nimesid Susi , kriimsilm, v�savillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. V� limus T�vepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja k� rgus 80...85 cm (harva �le 100 cm). Hunti v�ib v�limuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, j�uliste jalgade ja v�imsate l�ugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia v�savillemi saba kunagi r�ngasse ja hundi j�lg on koera omaga v�rreldes kitsam ning pikem. M�istatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele v�iks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Kehamass 32...50 kg (Eestis k�titud huntide maksimumkaaluks on olnud 62 kg). Levik Levinud kogu Eestis ning � ldiselt peaaegu kogu p�hjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Gr��nimaal ning igilume ja -j��ga kaetud aladel. Praeguseks on arvukus kahanenud P�hja-Ameerikas ja L��ne-Euroopas. Meie looduslikes kooslustes on hunt loomulik l�li. Seal, kus ta h�vitatakse, h�ivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad ja metsistunud koerad . Nemad aga ei suuda asendada hunti. Seda teades peame andma rahu t�elisele hundile ning korraldama tema kaitset nii, et hundilgi oleks kodu � koht, kus ta saab �les kasvatada oma pesakonna. Peame j�tma neile nii palju ja sobivaid paiku, et hundimammi saaks ajada asju hundipapiga ja kummalgi neist poleks vaja minna k�la koeri kosima. K�llap ka v�hesed hundid hoiavad meie p�dra, kitse ja seakarju degradeerumast ja peletavad metsast hulkuvad koerad, kes laastavad loomapopulatsioone, teostamata seejuures � iget looduslikku valikut. Arvukus 1997. aasta loendusandmete p�hjal on Eestis hunte 150 ja 200 isendi vahel. Elupaik ja -viis Elupaigana v�ldib lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed k�ttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti v�ib rohkem kohata v�sastikes ja rabades. Talvel on hundid seoses toiduhankimisega karjalise ja hulkuva eluviisiga , suvel aga elatakse paariti ning pesa rajatakse veekogu ��rde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse pesa ise. Hundi kodu ja kodupaik ei saa olla midagi v�ga selgelt piiritletavat, kuid tal on v�gagi kindlad n�udlused elupaigale. Hunt vajab varjev�imalusi, mida saavad pakkuda Eestis vaid raba servaala siirdemetsad ja suuremad metsamassiivid : seal leidub pidevalt ka sobivat toitu. Toiduks on neil metskitsed, metssead, p�drad, valgej�nesed jt. Samuti sobivad sooservad k�ige paremini hundikutsikate ilmaletulekuks, sest vesi peab olema l�hedal: kohe, kui nad hakkavad s��ma liha, on neil vaja juua. V�ikesi kutsikaid kaugete joogikohtade juurde viia oleks ohtlik, seep �rast on hundi urud enamasti k�mnekonna v�i v� hemalt m�nesaja meetri kaugusel veest � kraavist, allikast, ojast v�i m�nest lombist. Urud on tavaliselt mineraalpinnases, kuid need v�ivad olla ka raba turbap�ndakutes, kraavikallastes, puujuurte v�i tuulemurru all � ikka h�sti varjatud kohtades. Hundikutsikate kodu on nende urg, kodu�u � uruesine, kodut�nav � tee joogipaika, kodukoht � pesitsus ja toitumisterritoorium, ning kodumaa � kogu ulatuslik areaal r�pasest Euroopast kuni Ida meredeni, j�tkudes P�hja-Ameerikas. Meie metsad on korraldatud ja tiheda teedev�rguga ning hundid seet�ttu h�sti valitsetavad. Siinsed hundid on � ppinud tundma kodu�mbruse metsi ja inimeste jahikombeid. Hoopis kavalamatena ei lase nad oma nahka nii h�lpsasti maha v�tta. K�llap on neis ka osake koera verd, sest segunemine on paratamatu oludes, kus populatsiooni normaalne struktuur on rikutud ja arvukus v�ike. Kas hundi kodu on p�sinud sellisena, nagu see oli �rgsetel aegadel ? Ilmselt mitte, sest hunt on muutunud koos inimesega, kelle k� rval ta elab. N�iteks Kesk-Siberi hunt ei tuleks meil toime: ta satuks p�ssi ette juba esimestel jahtidel, sest ei tunne uut ala ega ole harjunud nii tiheda inimasustusega. Siin ei p��sta teda jalad ja Venemaa soodes �pitud kavalus . Hunti v�ib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja v�sastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu p�hjapoolkeral, v�lja arvatud Aafrikas ja igilume- ja j��ga kaetud aladel. Toitumine Hunt on toitumist��bilt kiskja. Talvel toitub uluks�ralistest, v�iksematest kiskjatest, j�nestest; suvel koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajadus rahuldatakse taimse toiduga ( marjad , k�rrelised). Toidupuudusel esineb kannibalismi. Toitumisterritooriumi suurus s�ltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100� 120 km2, avatud maastikel v�ib territooriumi suurus k��ndida �le tuhande ruutkilomeetri. �ksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade r� nded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab v�iksemast territooriumist, talvel v�ib see oluliselt suureneda, s�ltudes saakloomade paiknemisest ja nende r�nnetest. Hunt v�ib ka hambus �ra viia terve lamba. Hundikari suudab maha murda ka karu. Sigimine Jooksuaeg jaanuaris- veebruaris . Emahundi elluj��vate j�rglaste hulk s�ltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. K�ige murelikum on loomade elus sigimise ja poegade hooldamise aeg. Kasvav pesakond vajab palju toitu ning v�iksed kutsikad kaitset ka ilmastiku ja v�imalike vaenlaste eest. Ema hooldab ja � petab neid seni, kuni nad on saanud eluj �ulisteks liigikaaslasteks. Selleks kulub ligikaudu aasta. Areng Tiinus kestab 62...75 p�eva. Pojad s� nnivad m�rtsis- aprillis pimedate ja suletud k�rvaavadega, kaaludes 300...500 g. Silmad avanevad 10...12 p� evaselt . Imetamine kestab 1,5...2 kuud ning kuuvanuselt lisandub ka poolseeditud lihatoit. Noored iseseisvuvad aastaselt. Emased saavad suguk�pseks kahe-, isased kolmeaastaselt. Elab maksimaalselt 15...20 aastat, aga vananemistunnused ilmnevad juba 10. - 12. aastaselt. Poegade kasvatamisega tegelevad isa- ja emahunt koos. Pesa rajatakse varjulisse, raskesti ligip ��setavasse kohta veekogu l�hedale. 2...9 mustjaspruuni kutsikat s� nnib aprilli alguses. Lisaks piimale toidetakse poegi ka poolseeditud lihaga, mille vanemad pesa juures v�lja oksendavad. Suve algul hakatakse pesasse tooma ka elustoitu, et pojad saaksid keerulist saagip��dmist ja murdmist harjutada . Koht �kos� steemis Kindlasti on tuttav selline m�te, et hunt on metsa sanitar, kes k�tib haigeid v�i vigaseid loomi ning piirab n�riliste ja s�raliste arvukust, tasakaalustab haigete loomade ning s�raliste ja n�riliste arvukust. Jahiloom. Ohustatus ja kaitse Eestis v�iks olla 50...80 hunti, on aga �le 150. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt2.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt