20. sajandi eesti muusika (3)

1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud – Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud

2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.

3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne.

4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. Juhid:Johann Voldemar Jannsen ,Aleksander Kunileid. Pealtvaatajaid: u 15 000. Kavas oli 12 vaimulikku laulu ja 14 ilmalikku laulu.Neist kaks eesti keeles:,,Sind surmani’’ ja ,,Mu isamaa on minu arm’’
5.Eesti esimesed heliloojad :A.S.Kunileid, A. Thomson , F. Saebelmann.
6.K.A. Hermann :Muusikaline juht ja helilooja . Tema tegevusel esmalt valgustuslik tähtsus.Andis 13 aastat välja ,,Laulu ja mängu seltsi lehte’’Ta tegeles rahvaviisidega kogus ja harmoniseeris neid ja kutsus ka teisi üles.Tema loomingusse kuulub üle 300teose,tema laulud on ilustavad, sentimentaalsed ja kompositsioonitehniliselt primitiivsed.
7.Esimesed profesionaalsed heliloojad: J.Kappel, M.Härma, K.Türnpuu. A.Lätte,R. Tobias .Õppisid Peterburi konservatooriumis.
8. Miina Härma: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed
9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus. Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond.Muusikasse tuld koorilaulude kõrvale ka instrumentaalmuusika ja sünfoonilene muusika. Aleksander  Läte oli helilooja, dirigent, laulukooride juht ja muusikakriitik, esimese eesti sümfooniaorkestri asutaja .  Asutas ja juhtis laulukoore, oli 1891 üldlaulupeo üldjuhte. Astus 1895 Dresdeni konservatooriumitegutses .Tartus koori- ja orkestrijuhina, ajalehe “ Postimees ” muusikaarvustajana, klaveriõpetajana.
10. Rudolf Tobias: oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Aastal 1893 astus Tobias Peterburi Konservatoorumi, õppides orelit. töötas Peterburi Eesti Jaani koguduse organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. tegutsedes muusikaõpetajana erinevates koolides .