50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaurku
Õppematerjali autor
Kreutzwald alustas oma ajakirjanduslikku tegevust Tartu nädala lehes "Das Inland" avaldades sõnumeid kohaliku elu sündmustest ja kirjutisi eesti rahvakombestiku ning Âuskumuste kohta. Juba siis oli tema loomingus kuulda kriitikat valitsevate olude kohta, mis äratas ümbruskonna aadlis meelepaha. 1846. aastal hakati Tartus välja andma "Maarahva Kasulist Kalendrit", mille lisa toimetas Kreutzwald 1874. aastani. Kalendris ilmus peale õpetlike kirjutiste ka värsse ja jutuloomingut. õpetlike ja rahvavalgustuslike töödega püüdis ta avardada lugejate silmaringi, levitada teadmisi ning arendada iseseisvat mõtlemist, võideldes irooniaga tagurluse ja vaimupimeduse vastu. Nii avaldaski ta teosed "Mailm ja mõnda, mis seal sees leida on", "Ma ja Merrepiltid", "Lühhikenne õpetus terwisse hoidmissest" ja "Kodutohter".
Marken Raiend, Kaspar Kaare 11.D Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. 1817-1818 aastatel asus Kreutzwald õppima Rakvere kreiskooli. Õppetöö oli saksakeelne.
Eesti kirjanduse uurimistöö Kreutzwald ja „Kalevipoeg“ Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsember 1803 Jõepere mõisas kingsepa pojana, Kadrina kihelkonnas. F.R Kreutzwald suri 25. august 1882 Tartus ning on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. Mõisa toapoiste käest kuulis tulevane arst ja kirjanik muinasjutte, rahvalaule ning nii lõbusaid kui ka tõsiseid lugusid nii eesti rahva minevikust ja vägilasest Kalevipojast. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. 1817-1818 aastatel asus Kreutzwald õppima Rakvere kreiskooli. Õppetöö oli saksakeelne.
........... 4 2. ,,KALEVIPOJA" EEPOSE SÃœND ................................................................ 5 2.1. ,,Kalevipoeg"  eesti rahva koondkuju ............................................. 6 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................ 7 2 F.R.Kreutzwaldi elulugu Eesti rahvusliku kirjanduse rajaja ja rahvuseepose ,,Kalevipoeg" koostaja Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 14. detsembril Virumaal Kadrina kihelkonnas. Kreutzwald sai alghariduse kodust, käis 1815Â1818 Rakvere elementaar- ja kreiskoolis. 1818 suunati ta õppima Tallinnasse, algul poepidaja, hiljem algkooliõpetaja ametit. Kreutzwald lõpetas Tallinnas saksa kreiskooli (1819-1820), sooritas 1823 õpetajaeksami ning leidis tööd nii Tallinna poiste kui tütarlaste algkoolis. 1826. a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti
Laeva nimeks sai Lennuk ja see oli valmistatud hõbedast. Kalevipojale tehti hea mõõk, mis valmis kaua. Kord kukkus mõõk aga järve. Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23)
Kas passiivne vastuhakk või aktiivne mässamine need on tolle aja valikud. Tähtis koht on romaanis antud kaunile Marenile, muusale, kelle jooni võib näha kordumas autori hilisemate raamatute naistegelastes. Ja üle kõige laotub mingit endisaegade salonglikku hõngu. Raamatu on kirjanduslikult toimetanud ja asjakohase eessõnaga varustanud Teet Kallas. 3 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (VanaSõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 181518 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas LääneHarjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a
ülikoolis teoloogiat, keeli, hiljem õpetas Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga. Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule.
EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee  kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid