****** ***** Osteoporoos Referaat Juhendaja: ***** ***** 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................... 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................... 2. Mis on osteoporoos?............................................................................................................ 2.1 Primaarne osteoporoos................................................................................................... 2.2 Sekundaarne osteoporoos............................................................................................... 3. Osteoporoosi riskifaktorid ja sümptomid............................................................................. 3
Ülevaade järgmistest skeletisüsteemi haigustest: Osteoporoos: Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustest või ravimitest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud. Luuhõrenemisest tingitud luumurde kutsutakse haprusmurdudeks, nende sagedus suureneb vanusega. Üle 50-aastase naise eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 50%, sama vana mehe eluaegne risk osteoporoosist tingitud luumurruks on 20%. Kõige
sellest tingitud suurenenud fraktuuri (luumurru) risk. Osteoporoosi alaliikide skeem: Osteopeenia: luukude formeerub vähem. Osteomalaatsia: luukude mineraliseerub vähem. Osteolüüs: luukoe suurenenud lagunemine OSTEOPOROOSI TÜÜBID Osteoporoosi on kolme tüüpi. Esimene ja teine tüüp on enam levinud, sekundaarset osteoporoosi esineb harvem. Esimene tüüp on menopausijärgne osteoporoos, mille põhjuseks peetakse naiste organismis menopausi ajal toimuvaid hormonaalseid muutusi. Esimest osteoporoosi tüüpi iseloomustab ulatuslik luukaudu selgroos. Tavaliselt on östrogeenitase langenud ning östrogeeni vähesuse tõttu väheneb kaltsitoniini nimelise hormooni tootmine. Kaltsitoniinipuudus tähendab, et luurakkude lammutamine on liiga hõlpsaks muutunud ning see omakorda toob kaasa aktiivse D vitamiini tootmise vähenemise. D
Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest.
Magneesium kuulub muuhulgas taimedes klorofülli koostisesse selle pigmendi tõttu on taimed rohelised. Väga magneesiumirikkad on taimede seemned päevalille-, kõrvitsaseemned, nisukliid, kakao. Palju magneesiumi on igasugu pähklites ja teraviljatoodetes ning ubades. Magneesiumipuuduse tunnused: Väsimus, lihasenõrkus, lihasevärinad, spasmid, südame arütmia, koordinatsioonihäired, depressioon, peavalud, närvilisushood, unehäired, letargia, luukoe nõrkus, osteoporoos jm. Magneesiumivaegus tekkib nt. raseduse või imetamise ajal ja ka alkoholi liigtarbimise puhul. Magneesiumi liigtarbimise tagajärjed: Oksendamine, kõhulahtisus, naha punetus, unisus, vererõhu langus, meeleelundite talitluse häired. Magneesiumi on vaja: · organismis soolade koostises luukoe tekkes, tal on roll kaltsiumi ainevahetuses, · südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel,
normaalse töö tagamiseks, vere hüübimissüsteemi aktiveerimiseks, vererõhu ja vere kolesterooli taseme alandamiseks, osaleb vere osmootse rõhu tagamises, neerude normaalseks funktsioneerimiseks, kesknärvisüsteemi, lihaste ärrituvuse normaliseerimiseks ja närviimpulsside edasikandumiseks, raku fermentide koosseisus, ensüümides ja hormoonides, südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumipuuduse levinud tunnused on: lihaste krambid, luude pehmumine, osteoporoos ehk luukoe hõrenemine. Kaltsiumi imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Kaltsiumi imendumist halvendavad oksalaadid, mida leidub näiteks spinatis ja oblikas, fütaadid, mida leidub teraviljatoodetes ning alkohol, kohv, keedusool ja suhkur. Kaltsiumi liigtarbimisel võib juhtuda alljärgnev: Suured kaltsiumikogused võivad viia tasakaalust välja mineraalainete omavahelise soovitava suhte organismis. Kaltsiumi liigtarbimise või
Magneesium kuulub muuhulgas taimedes klorofülli koostisesse selle pigmendi tõttu on taimed rohelised. Väga magneesiumirikkad on taimede seemned päevalille-, kõrvitsaseemned, nisukliid, kakao. Palju magneesiumi on igasugu pähklites ja teraviljatoodetes ning ubades. Magneesiumipuuduse tunnused: Väsimus, lihasenõrkus, lihasevärinad, spasmid, südame arütmia, koordinatsioonihäired, depressioon, peavalud, närvilisushood, unehäired, letargia, luukoe nõrkus, osteoporoos jm. Magneesiumivaegus tekkib nt. raseduse või imetamise ajal ja ka alkoholi liigtarbimise puhul. Magneesiumi liigtarbimise tagajärjed: Oksendamine, kõhulahtisus, naha punetus, unisus, vererõhu langus, meeleelundite talitluse häired. Magneesiumi on vaja: · organismis soolade koostises luukoe tekkes, tal on roll kaltsiumi ainevahetuses, · südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, · energia vabastamiseks ning närvide ja lihaste toimimisel,
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal
Kõik kommentaarid