Hobusekasvatus: Söötmine (0)

Hobusekasvatus Söötmine
Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta

• tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse.
  
• Täiendsööda plussid:
  

• varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara
  
• soodustab iseseisvust
  
• toitainedefitsiidi vältimine
  
• väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada)
  
• abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult.
  

Sugumärade söötmine

• Esimese 8 tiinuskuu jooksul ei kasva loode kuigi palju, viimasel 3 kuul ülikiire kasv.
  
• viimasel kuul enne varssumist hakkavad mära piimanäärmed tootma ternespiima
  
• varss joob palju.
  
• sugumära toitumus peab olema keskmine v pisut üle
  
• kõhnal märal on raskusi tiinestumisega
  
• pole vajadust tavalisest suuremate valgukoguste järele, kuid valgusisaldus peab olema kaetud. sööda liiga madal valgu ja asendamatute AH-te sisaldus on tavalisemaid puudulike ovulatsioonide põhjusi.,
  
• Enamik koresöötadest ja jõusöötadest ( kaer , oder), samuti tavahobustele mõeldud söödasegudest on mära valguvajaduse rahuldamiseks liiga madala prot. sisaldusega-> enamik vajab lisasöötmist
  
• vitamiin E –I ja B-karoteenil oluline roll munasarjade ja emaka funktsioneerimisel.
  
• hilistalvel võib esineda nende vitamiinide defitsiiti-> vajalik vit. lisasöötmine
  
• esimesed 8 tiinuskuud:
  

• loode kasvab vähe, ei ole märale kuigi energiakulukas
  
• kui mära kasutatakse ratsahobusena, tuleks jätkata söötmist, mis katab tema töökoormuse
  
• söödakogused peavad olema tasakaalus.
  

HOBUSTE JOOTMINE

• Külm kaevuvesi ei ole soovitatav,.Kõlmatundel joob vähem-> org veepuuduse tekkimise oht. ->jõudluse langemine, haigestumine
  
• nakkuste leviku vältimiseks: jootmisel kasutada puhtaid ämbreid/künasid; ämbrist jootmisel. igal hobusel oma ämber
  
• võimalusel automaatjooturid
  
• mitte lasta juua suuri koguseid külma vett peale treeningut-> külmetamise oht
  

5,23 traav (mJ seeduvat energiat)
10,05 gaopp
16,33 töö
kerge töö 6,9x106kerge töö Nm päevas
keskmine 7-12,8 N/m päevas
raske 12,9-22,1
AJALUGU
Toril TA-raskem, ja TB-kergem tori hobune,.
Hetmani liinid: Halis, Hoius, Hingstar, Hasmo. Postjee- Bretoon: Tuhje, Loots, Virk, Tugev, Sammur(karvased jalad) ja Lembo massiivsus, hea lihastik , hea veojõud. Hingstar korrapärane eksterjööd, keskm. tüsedus. pehme selg, kitsas käik. Hasmo- saledamad, elegantsem kehaehitus, kiire traav, head allüürid, luustik peenem, väiksem massiivsus. hetkel perspektiivne. Pransuse omad -tüsedamad, suurem rinnasügavus, lühemad jäsemed. Lembo massiivne, kõrgekasvuline. Postjee bretooni veresus hakkas vähenema 1973. a jäi järgi ühtne T tüüp . Algus(vana tüübi tori, kongus nina), Differ , Diva, Kraver(tumeraudne), Fardo jt. vähesel hulgal paaritati ka trakeeni täkkudega- Tr Otšag. kuni 1991, mil lisaks hannoverile ja trakeenile võeti kasutusele holstein ja inglise täisvereline. 1991-2004kestis. 2004- tori tõug kaheks. need, kellele anti ja kellele mitte toetust. Toetust said need, kelle isad olid sündinud eestis. Märad, kes olid sündind 1995 ja varem, said ka toetust. Säilitussuund (universaalne tori)ja kaasaegne(tori ratsa) aretus . Kaasaegses oli võimalik kasutada kõik eelnevaid 4 tõugu. 2010 TA1 ja TA2 säilitussüsteem, TB aretussüsteem. TA ja TB ei ole sama, mis oli varem, välimiku järgi. Nüüd toimub VERESUSE järgi.
EESTI RASKEVEOHOBUNE e EESTI ARDENN
1948. Rakveres. tõumärk A. põhja-eestis. mineraalrikkamad toidud, kõvem pinnas. Suuremates riigimõisates ja suurtaludes maa harimiseks . 1953 nimetati ümber eesti raskeveohobuseks- ER. 70’ndatel nõukogude raskeveo hobuse mõju. suurem ja raskem ,kui ER. hiljem toodi Herung. valged märgised, valge lakk .