Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel (0)

5 VÄGA HEA

Piim, selle tekkimise keemiline protsess,
biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja
erinevatel imetajatel
Katarina Vainult
Piima biokeemiline koostis
Vesi
Valgud (1-24%)
 Varustavad aminohappetega
 Kaseiin
 Ca, P
 Mitsellides, piimas suspensioonina
 Vadakuvalgud
 Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist
Allikas:
Lipiidid (2-50+%)
https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak
 Energiaallikas, rasvhapped , rasvlahustuvad vitamiinid
 Triglütseriid ehk “ rasv ”
Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF
Piima biokeemiline koostis
Süsivesikud
 Laktoos , teisi süsivesikuid vähe
 Osmootne rõhk
Vitamiinid
 Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin…
 Koensüümid
Mineraalained
 Raud, magnesium , kaltsium , iood…
Ensüümid
 Satuvad piima juhuslikult, kasu tavaliselt pole
Ternespiim
Tekib poegimisjärgselt
Kollakas
Immunoglobuliinid
Valgusisaldus ↑
Süsivesikuid ↓
Lipiidid ↑ või ↓
Kõhulahtistav toime
 Bilirubiin
Allikas: https://en.wikipedia.org/wiki/Colostru m
Isendi vanuse mõju piimale
Inimesed
 Vanemate emade ternespiima lipiididesisaldus ↑
 Põhjuseks suurenenud rasva süntees, piima eritumine ja vähenenud
piima veesisaldus
Mõju pideva laktatsiooni korral (piimakari)
 Lipiididesisaldus
↓ (väheneb 0,02% igal laktatsiooni korral)
 Valgusisaldus
↓ (väheneb 0,02-0,05% igal laktatsiooni korra)
 Hulk suureneb vanusega  (kuni 30%)
 Seedesüsteemi ja piimanäärmete suurenemine (20%)
 Laktatsiooni arv (80%)
Piima tekkimise keemiline protsess
Piim tekib imetis või udaras
Verest komponendid
 läbi basaalmembraan
 rindkerearter
 imetiarter
Parenhüüm toodab piima
 Näärmealveoolidest nisajuhani
Allikas: https://www.youtube.com/watch?v=zy81-i9YTmw
Piima tekkimise keemiline protsess
Laktoos
 Golgi kompleks
 Glükoos + galaktoos
Lipiidid
 Verest hüdrolüüsitud lipoproteiinid
 Tsiraadi tsüklist atsetüül-CoA
Valgud
 Aminohapped  → peptiidide ahelad
→ valk
Ülejäänud koostisosad verest ilma märkimisväärsete muutusteta
Kasutatud materjalid
http://www.federica.unina.it/agraria/animal-production/milk-production/
http://vana.eestiloodus.ee/loodusesober/artikkel237_225.html
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ternesp iim
http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF
https://en.wikipedia.org/wiki/Mammary_gland
https://extension.psu.edu/milk-components-understanding-milk-fat-and-protein-variation-in-your-dairy-herd
http://pediatrics.aappublications.org/content/116/3/e432
https://www.slideshare.net/irshad2k6/factors-affecting-quality-and-quantity-of-milk-in-dairy-cattle
https://en.engormix.com/dairy-cattle/articles/factors-affecting-milk-composition-t35400.ht m
http://online.liebertpub.com/doi/abs/10.1089/bfm.2012.0035?url_ver=Z39.88-2003&rfr_id=ori%3Arid
%3Acrossref.org&rfr_dat=cr_pub%3Dpubmed&
https://en.wikipedia.org/wiki/Casein
Zilmer , M., Kareson, E., Vihalemm , T., Rehema, A., Zilmer, K. (2010). Inimorganismi biomolekulid ja nende
meditsiiniliselt olulisemad ülesanded. Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Tartu: Tartu Ülikool
Tänan tähelepanu eest!

Document Outline

Slide 1
Piima biokeemiline koostis
Slide 3
Piima biokeemiline koostis
Ternespiim
Isendi vanuse mõju piimale
Piima tekkimise keemiline protsess
Piima tekkimise keemiline protsess
Kasutatud materjalid
Tänan tähelepanu eest!

.PPTX Laadi alla originaalfail 10 lk · .pptx · 5 allalaadimist

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #1

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #2

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #3

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #4

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #5

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #6

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #7

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #8

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #9

Piim-selle tekkimise keemiline protsess-biokeemiline koostis-erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kata4023 Õppematerjali autor

Piima biokeemilised omadused ja süntees

Piim piima koostis

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Valgud

neutraalsete soolade lahustes, koaguleeruvad kuumutamisel ja sadestuvad ammooniumsuldaadiga küllastunud lahustes. Loomseid albumiine sisaldub keha vedelikes, nõredes jne. Globuliinid on valgud, mis alati kaasnevad albumiinidega. Moodustavad suurema osa seemnete valkainetest, välja arvatud teraviljade seemned. Prolamiinid ja gluteliinid moodustavad teraviljade (jahu) valgu põhilise osa. Glüadiini ja gluteiini moodustavad teraviljade kleebise valgu. Selle sisaldusest sõltub rukki- ja nisujahu küpsetatavus. Protamiinid ja histoonid on aluselised loomsed valgud. Peptiidvalkudest on suure füsioloogilise tähtsusega hormoonid insuliin, oksütotsiin ja vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid

Orgaaniline keemia

docx

Nimetu

Loomakasvatus SIGIMISE MÕJU PIIMAJÕUDLUSELE Tartu 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Piima lühiiseloomustus....................................................................................... 4 1.1. Piima koostis................................................................................................ 4 1.2. Piima teke..................................................................................................... 4 1.3 Piimajõudlus.................................................................................................. 4 2. Lehmade sigimine.............................................................................................. 5 2.1. Tõuaretus.........................

Kategoriseerimata

docx

Nimetu

rasvhapetest  Piimarasva koostises on peamiselt vereplasma neutraalsed rasvad ja rasvhapped  Vere glükoos muundub glütseriiniks, mida kasutatakse piimarasva sünteesiks  Vitamiinid ja mineraalid lähevad muutumatult verest piima.  Piimasekretsiooni reguleerib neurohormaalne süsteem, milles on juhtiv osa närvisüsteemil  Piima väljutamist udarast reguleerivad oksütotsiin ja adrenaliin.  PIIM koosneb vedelast faasist ehk veest ja selles leiduvatest aineoskakestest ehk hajuvilfaasist ehk kuivainest.  Piima koostisele avaldab suurimat mõju laktatsioonijärk.  Laktatsiooniperioodi esimesel nädalal on ternespiima ehk kolostrumi koostis sootuks teistsugune kui pärast laktatsiooniperioodi esimest vädalat saadaval piimal.  Eriti palju sisaldab ternespiim ehk kolostrum albumiine ja globuliine.  Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal.

Kategoriseerimata

doc

Põhjalik referaat valkude kohta

...........................................................4 1. Valgud.....................................................................................................................................5 1.1. Üldiseloomustus...............................................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur............................................................................................. 5 1.3. Valkude elementaarne koostis..........................................................................................7 1.4. Valkude keemilised omadused.........................................................................................7 2. Valkude ülesanded.................................................................................................................. 9 2.1. Loomsete valkude ülesanded........................................................................................... 9 3. Ensüümid...

Bioloogia

pdf

Valgud

Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks ( essentsiaalseteks). Inimorganismi jaoks on asendamatuid aminohappeid 8. Asendamatuid aminohappeid peab inimorganism saama toiduga. Asendatavate aminohapete sisaldumine toidus pole oluline, sest neid võib organism ise sünteesida. Aminohapete (AH) koostis, hulk ja järjestus valgu polüpeptiidahelas määravad antud valgu struktuuri, füüsikalis-keemilised omadused, biofunktsioonid. Iga valgu koostises on: · teatud hulk AH-jääke · AH on paigutatud ranges järjestuses · AH on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks Inimorganismis leidub üle 50 000 individuaalse valgu (teoreetiliselt on 20 proteinogeense põhiaminohappe baasil võimalik 2,4 x 1018 valgu teke). Polüpeptiid - ühend, mis koosneb paljudest (20-50) AH-jääkidest.

Biokeemia

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

piimatoodangut. Tõuke piimakarjakasvatusele andis nõudmise suurenemine piima ja piimasaaduste järele Peterburi ja Tallinna turgudel. 1885. aastal anti Tartus välja Balti kubermangudes aretatud veiste kohta tõuraamat, mis oli loomulikult saksakeelne. Esimene eestikeelne tõuraamat avaldati trükis 1918. aastal Tartus. Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud

Veisekasvatus