10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dainaco1
Õppematerjali autor
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on
liig. Valgurikas dieet liigne valk toidus toob Ca organismist välja ja põhjustab maksa ja neerude hüpertroofiat (elundi liigne suurenemine). Valguvaene dieet võib tekkida lastel, nad muutuvad apaatseks, kasv pidurdub ja tekib kehvveresus. Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59%
..................19-20 Küsitluse analüüs....................................................................................................21-25 Kokkuvõte....................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus......................................................................................................27 4 Sissejuhatus Mitmekesine toit ja organismi vajadustega kooskõlas olev toitumine on tugeva tervise ja hea enesetunde aluseks mitte üksnes sportlasele, vaid kõigile inimestele. Samas on ilmne, et sportlasele on optimaalne toitumine edu saavutamise seisukohast märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet. Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline
Enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata. Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : · Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S · Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl · Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu · MAKROELEMENDID Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg
Prototroofid on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime Asendamatuid aminohappeid peab meie organism kindlasti toiduga saama Normaalne toitumine eeldab seda, et asendamatud aminohapped on igapäevases toidus olemas Seega ei sobi normaalse metabolismi jaoks toitumisäärmused Samas tõuseb esiplaanile inimorganismi sõltuvus toidu kvaliteedist Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Valgud toidus Valgu väärtus sõltub temas leiduvate asendamatute aminohapete sisaldusest ja inimorganismile sobivast vahekorrast, järelikult valguvajaduse lõplik väärtusmõõt rajaneb kvaliteedil Standardvalguks on võetud täisväärtuslik munavalk, mille väärtus on võrdsustatud 100-ga Teisi toiduvalke võrreldakse munavalguga, arvestades neis leiduvate asendamatute aminohapete suhtelist sisaldust
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained
2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15. Mitu % inimese ööpäevasest energiavahetusest peavad katma: 1) süsivesikud: 55-60% 1g=4,1kcal 2) valgud: 10-15% 1g=4,3kcal 3) lipiidid: 25-30% 1g=9kcal 16 Mitu g või l / kg kohta vajab täiskasvanu / imik ööpäevas: 1) süsivesikuid? 2) valke? 0,7-1,0g/kg ; 2-3g/kg 3) lipiide? 4) vett? 28-35ml/kg ; 120-170ml/kg 17. Kuidas jaotatakse süsivesikud? 1) Monosahariidid: (-lihtsüsivesikud) - Glükoos e. viinamarjasuhkur (-reguleerib vere osmootset rõhku) - Fruktoos e. puuviljasuhkur (-magusaine diabeetidele, ei tõsta veresuhkru taset) - Galaktoos – (galaktoos+laktoos=laktoos)maksas muutub kergesti glükoosiks
Toitainete tähtsus lapse arengus Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid