VIINAMARI Mareli Nielson Valga Gümnaasium,11.A 15.Veebruar 2016 Viinamarjade levik Viinamarjade levik maailmas on küllaltki suur, kuna on arendatud sorte nii sooja kui külma, kuiva ja niiske ning viljaka ja kehva pinnase jaoks. Viinamarjade peamiseid tootjariigid: Tšiili, Argentiina, Prantsusmaa, Hispaania, Hiina, Itaalia, Türgi, India, Iraan http:// www.mapsofworld.com/world-top-ten/world-top-ten- grape-producing-countries-map.html Ühtedeks suurimateks ettevõteteks on The Ciatty Company ja Sun-World Toitumisalane teave ja kasutamisvõimalused Kõige rohkem kasutatakse Hulk koguse kohta: 100 g Kaloreid (kcal) 66 viinamarju veini Lipiidide 0,4 g tootmisel, sellele Kolesterooli 0 mg järgneb värskelt Naatriumit 2 mg tarbimine ning Kaaliumit 191 mg kuivatamine Sahhariididi 17 g rosinate tootmiseks....
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;.;;..;;...;; ....; ;.....; ;......; ;.......; ;........; ;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;.;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;;o;;;;;;o;;;;;;o;;;;;SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 1 VEINI AJALUGU.................................................................................................................... 2 VIINAPUU.............................................................................................................................. 2.1 Viinapuu............................................................................................................................ 2.2 Kasvukoht......................................................................................................................... 2.3 Viinapuulehe...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat ITAALIA VEINID Terje Heidemann MK2 Juhendaja: Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................... 3 1.ITAALIA VEINIDE AJALUGU.................................................................................... 4 2.ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID................................................................5 3.KVALITEEDINÕUDED............................................................................................. 9 3.1.Vino da Tavola (VDT)...................................................................................... 9 3.2.Indicazione Geografica Tipica (IGT)..............................................................10 3.3. Denominacione di Origine Controllata (DOC).....................
VEINIMAA HISPAANIA 1. MIS ON VEIN? MILLEST VALMISTATAKSE JA KUIDAS?..........................................2 Kõige üldisemalt valmivad veinid järgmiselt:.....................................................................2 Veinid jagunevad värvuse järgi: .........................................................................................2 Millest tulenevad veinide erinevused Terroir? ...............................................................2 2. VEINI DEGUSTEERIMINE....................................................................................................2 3. VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE TÜÜBI JÄRGI............................................................3 Tootjamaa...........................................................................................................................3 Viinamari.........................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Kristhi Sassiad Saksamaa veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru õpetaja-metoodik Särevere 2011 Sisukord Sisukord........................................................................... 2 Sissejuhatus...................................................................... 3 Veinide eristamine........................................................... 4 Saksa veiniregioonid...................................................... 5 Viinamarjasordid............................................................ 6 Tehnoloogia.................................................................... 7 Veini vead..................................................................... 8 Veinimõisad ja aristokraatia........................................... 9 Veinipi...
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.............................................................
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamar...
Riesling ja Rheingau Rheingau... · Üks parimaid ja väiksemaid veinipiirkondi Saksamaal ning ka maailmas · Saksamaa veininduse lipulaev · Rieslingut hakkas esimesena tootma Schloss Johannisberg 1720.aastal Rheingau... · Reini jõgi voolab idast läände ja põhjapoolsed kaldaterrassid on seega otse vastu päikest, mis peegeldub ka jõelt. Rieslingi all on 90% kogu sealsest maast Riesling... · Saksamaa tuntuim viinamari · Kultiveeritud Riesling pärineb aastast 1435 · 60 erinevat alamliiki · Meeldib külm kliima ja pikk küpsemisperiood · Liiga soojas kliimas annab mari varajast saaki Riesling... · Kasutatakse valge veini valmistamiseks · Riesling marjast saab nii kuiva kui ka magusat veini · Sobib "väärishallitusveinide" valmistamiseks · Õige veinipudeli tunneb ära kotka vapi järgi Riesling... · Viinamarjast tehakse veine lisaks Saksamaale ka Uus-meremaal, Austraalias, Prantsusmaal, Californias, Lõuna- Aaf...
A la Carte menüü EELROAD / EEK Metsataadi leivake kuuseriisika eelroog mustal leival, punase sibula ja hapukoorega 2,88/45 Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega PEAROAD / EEK Lõhe 12,50/195,58 Valge veiniga aurutatud lõhefilee spinati-Grana...
A la Carte menüü EELROAD / EEK Metsataadi leivake kuuseriisika eelroog mustal leival, punase sibula ja hapukoorega 2,88/45 Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega PEAROAD / EEK Lõhe 12,50/195,58 Valge veiniga aurutatud lõhefilee spinati-Grana...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Janella Anvelt Sveitsi veinid Referaat Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Geograafia...................................................................................................................................4 Klassifikatsioon...........................................................................................................................5 Pranstuskeelne sveits...............................................................................................................5 Neuchateli............................................................................................................................... 5 Vaud................................
A-veregrupp · arenes elukooslustes, mis põhinesid põllumajandusel · täheldati esimest korda Idamaades ja Aasias · sealne inimene kasvatas teravilja ja tegles loomapidamisega · kõrge vastupanuvõime haiguste ja nakkuste suhtes · tulevad taimsete toitudega kõige paremini toime · sageli on mao happesus liiga madal, mis võib tekitada kroonilist mao limaskesta põletikku · sagedamini ainevahetushäite · b vitamiini puudus Toitumisnõuanded: · liharoodage vältimine (talub halvasti) · mageveekalad · taimetoit eriti oluline (peaaegu kõik puu- ja juurviljad sobivad) · teraviljatooteid talub hästi · ettevaatlik tomatitega (lektiin) · oad sobivad (palju valku) · maa-, kreeka-, sarapuupähklid; kõrvitsaseemned · sinep on väga sobilik · sojast ja riisist valmistatud kastmed ja pastad · äädikat ei soovitata · päevakübara- ja aaloetee sobib; ig...
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises ...
Prantsusmaa veinipiirkonnad. Burgundia kõige peenem ja kallim veinipiirkond maailmas, Burgundia jaguneb alapiirkonadeks: kõige põhjapoolsem on Chablis (veinidel on eriline mineraalsus, vahel lausa soolakas merelõhn, mis tuleneb lubjakivipinnasest); Cote d` Or (Kuldne kallas) jaguneb kaheks Cote de Nuits (Pinot Noirist valmistatud punaveinide ala) ja Cotes de Beaune (valm. Nii valgeid kui punaseid veine). Võrreldes Chablis`ga on Cotes de Beaune Chardonnay vein palju täidlasem ja kreemisem, sageli on lausa võid tunda. Cotes de Chalonnais ja Macon pakuvad lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust,...
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
Joogiõpetus Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58 Konjak ja brändi .40-45 Rumm ...
FLAVONOOLID Ülevaade Flavonoidid on keeruka tsüklilise ehitusega orgaanilised fenoolsed ühendid, iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani. Tegemist on ühenditega, mille molekulis on kaks aromaatset tuuma A ja B, mis on ühendat...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Hotelliteenindus HT21 Jekaterina Leonova Marjad Referaat kaubad ja laoarvestuses Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 1. Mis on mari?......................................................................................................4 2. Marjade liigid....................................................................................................4 2.1 Aedmaasikas................................................................................................4-5 2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad..................................................................6 2.2 Metsmaasikas....................................................
Ida-Virumaa-Kutsehariduskeskus Eriala:Kokk Kristel Teppe Romantiline Õhtusöök Lõputöö Juhendaja .Urve Arm Jõhvi:2011 Sisukord Menüü.............................................................................................................................................. 3 MENÜÜ PÕHJENDUS ..................................................................................................................4 TEHNOLOOGILISED KAARDID.................................................................................................5 Eelroog.........................................................................................................................................5 Pearoog........................................................................................................................................ 6 Järelroog..........................
BOTAANIKA IV sess ÕIS Tekised Üldmõisted Õiekroonide kujud TOLMUKAD EMAKAD Arv Seemnealgmed Sigimiku asetus I ülemine sigimik - õiepõhi kumer, kõik teised õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja...
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
Aasta vuosi Kanamuna kananmuna Aed puutarha Kaneelirull korvapuusti Aken ikkuna Kapp kaappi Alumine korrus alakerta Karastusjoogid virvoitusjuomat Diivan sohva Kardinad verhot Dush suihku Kartul peruna Eile eilen Katus katto Elanikud asukkaalle Kelder kellari Elutuba olohuone Kevad kevät Eramaja omakotitalo Kihiline tordilõik täytekakku Esik eteinen Kirjutuslaud kirjoituspöytä Esimene korrus ensimmäinen kerros Kohupiimakook rahkakakku Garaaz autotalli Kohvimasin kahvinkeitin Garderoob vaatenhuone Kortermaja kerrostalo Gramofon lt-soitin ...
GRAPPA Grappa on itaalia viimarjabrändi, alkohoolne jook, mida valmistatakse viinamarjadest mahla pressimisel tekkiva jäägi kääritamisel ja kääritise destilleerimisel. Grappa on tüüpiliselt viinamarja mahla väljapressimisel järel jäävate viinamarjakestade kogumis oleva magusainete destilleerimisel saadav kange jook. Trendijook grappa on alguse saanud tavalisest talupojapuskarist ja inimlikust soovist pigistada välja viimast kõigest, millest pigistada annab. Grappa on Itaalia rahvusjook, mida saadakse viinamarja pressimise jääkidest. Samalaadset kanget alkoholi valmistatakse kõikides maades, kus kasvab viinamari. Nii näiteks destilleeritakse Prantsusmaal jooki nimega marc, Ungaris on taoliseks joogiks palinca, Gruusias tata. Grappa on sisuliselt puskar, mis destilleeritakse veini kääritamise kõrvalproduktist viinamarja kestadest, milles on veel alkoholi. Inimene ei lase ju millelgi raisku minna, millest annab kraadi välja keerutada.V...
Tartu kutsehariduskeskus Majandus- ja toitlustus osakond Erinevate äädikate kasutamine kulinaarias Referaat Tartu 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Äädikas on söögitegemisel ning toimingutel asendamatu koostisosa, mis tõstab märkimisväärselt toidu kvaliteeti ning toob esile suurepärast lõhna, maitset ning välimust. Äädikate valmistamine, kasutusalad ning tüübid on väga laialdased. Alustades kehvemate tüüpide kasutamisega koristamisel ning kõige kvaliteetsemate kasutamine kõrgkulinaarias. See oli põhjus, mis mind pealus seda teemat rohkem uurimast. Kuna valdkond on suur ja lai siiis tundus huvitav, kuidas, kus ja milliste võtetega saavutatakse teatud tulemus. Seda kõike üritangi teatud valdkonnas välja uurima hakata. 2.Äädika ajalugu Varaseimad kirjapandud viited datlitest valmistatud ning ravimina kasutatud veinile ja äädikate...
Referaat TEE Sisukord Must tee ...............................................................................................................................................2 Roheline tee .........................................................................................................................................4 Valge tee ..............................................................................................................................................5 Punane tee e. Oolong tee .....................................................................................................................6 Maitsestatud tee....................................................................................................................................7 Jäätee................................
Veregrupi järgi toitumine Erinevad veregrupid ning nende omapärad - mida tohib ja mida ei tohi süüa? Veregrupid on: 0, A, B ja AB Toitumissoovitused nendele veregruppidele on tehtud liha, kala, piimatoodete, rasvade, teraviljade, aedviljade, puuviljade, seemnete, kaunviljade, sõmertoitude, maitseainete, lisandite ja erinevate jookide kohta. üldiselt tuleb iga päev süüa kolm kuni viis portsjonit puu - ja aedvilju, 2-3 portsionit valke (piimatooteid, liha, kodulinnud, kala, muna ja pähklid). Liha võiks rohkem tarbida 0 tüüp, B tüüp peaks liha sööma vähem, aga A tüüp peaks liha üldse mitte tarbima. 0 veregrupp Kui kuulute 0 tüüpi, reageerite kõige paremini proteiinirikkale toidule, mis sisaldab liha, kodulinde, kala ning mitmekesist puu - ja aedvilju. Sobimatud on teraviljad, kaunviljad ja piimatooted. 0 tüüpi iseloomustab erakordselt kõrge maohappe sisaldus, mis võimaldab liha kergesti seedida ja omistada toitaineid. Teadlased väidavad, e...
TOIDUAINETE KÜLMTÖÖTLEMIS KAONORMIDE TABEL KARTUL Külm- Kuum- Valmis- Neto Bruto töötle- töötle- toote Toiduaine nimetus g g miskadu miskadu kaal % % g Toores puhastatud kuni 1 septembrini 125 20 100 - 100 Puhastatud, keedetud kuni 1 septembrini 133 20 106 6 100 Toores puhastatud: 1.sept.- 31. okt. 133 25 100 - 100 1.nov.- 31. dets 143 30 100 - 100 1. jaan- 28-29. veebr 154 35 100 - 100 1. märtsist 167 40 100 - 100 Kooritud ja keedetud: 1. sept- 31. okt 137 25 103 3 ...
Must tee Must tee on fermenteeritud e. kääritatud tee, töötlemise käigus muutub teelehtede värvus, toime ja maitse. Tee on suure kofeiinisisaldusega, seega väga toniseeriv ning ergutav. Musta tee sorte on rikkalikult - alates üsna mahedatest kuni jõuliste, kibedate teedeni. Tuntuimad mustad teed on vürtsise maitsega Assam Indiast; mahe, oivalise lõhnaga Darjeeling Himaalajast ning jõulise ja mõrkja maitsega Tseiloni tee. Tee valmistamiseks kasutada keeva vett ning tassi vee kohta võtta üks teelusikatäis teepuru. Soovituslik tõmbeaeg varieerub musta tee puhul nelja kuni viie minuti vahel. Peenema puru korral piisab ka lühemast tõmbeajast, pikem tõmbeaeg aga annab kangema maitsega tee. Teemaailmas kasutatakse mustade teede klassifitseerimise süsteemi, mis kajastab teelehtede liiki ja kvaliteeti ning konkreetsest teesordist saadava joogi kangust. Nii võib sageli märgata, et teepakikestel on päritolumaa järel kirjas veel tähekombinatsioonid...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega. Väljaspool Mehhikot on õite tolmendamisel vaja inimese abi, sest ainult Mehhikos leidub vastavaid mesila...
Kool................ Referaat Uus Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel...
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Tartu Kutsehariduskeskus Ungari veinid Koostas : Pille Prill K206 2009 Veiniaedade pindala : 131 000 hektarit Toodang : ligi 4 810 000 hektoliitrit Veini juuakse : 29 liitrit inimese kohta aastas Nende ainus sugulasrahvas on madjarid. Tõeliseks veinimaale kohaselt tarbitakse enamik toodangust kodumaal. Aga eks midagi ole aegade jooksul ikka ka Eestimaale jõudnud. Alati saadaval olnud väga lihtsate ungari veinide kõrvale on tänaseks tõusnud korralik keskklass György Villa veinidega. Aeg-ajalt on Eestis müüdud ka lausa fantastilisi Ungari veine, näiteks viis aastat tagasi oli saada veinimeiter Tibor Gàli ja Itaalia veinimarkii Niccolo Incisa koostöös valminud muljetavaldavat Egri Bikavèri (tootjafirma GIA). Kuna hind küündis üle saja krooni, siis seda eriti ei ostetud ja peagu enam ka maale ei toodud. Hea ungari veini nautimist segab ik...
, , Õpilase käsiraamat 1 Lp. õpilane! Käsiraamat on mõeldud Sinule, kui oled keelt juba mõnevõrra õppinud ja teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ai...
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. V...
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (...
INTERNATIONAL MASSAGE ACADEMY PH TASAKAAL KEHAS Lõputöö Juhendaja : Mai Liis Toivar Tallinn 2009 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1. PH OLEMUS..........................................................................................4 2.PH TASE VERES JA PRGANISMIS...............................................................5 3.PH PUHASTUMINE..................................................................................6 4.PH TOITUMINE.......................................................................................8 5.TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES......................9 6.PH TASAKAAL JA FÜÜS...
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike me...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU....
VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 m...
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Nooruse allika iidne saladus (II raamat) Taassünni Pärl Peter Kelder 6. peatükk Toiduainete omavaheline sobivus ja õige dieet. Doktor Stanley S. Bass Arutlustes tervisest, pikaealisusest ja viiest rituaalsest toimingust, annab polkovnik Bredford mõned soovitused, mis puudutavad dieeti ja toitumist ning toidu olulist rolli inimese elus üldiselt. Bredfordi sõnul aitab õige dieet kaasa füüsilise seisundi paranemise sümptomite ilmnemisele. Vaadakem siis tema dieedialaseid soovitusi. Järeleproovitud aja jooksul veendus polkovnik, et hea tervise saladus peitub lihtsas toidus. Ta kirjutab, et Tiibeti laamad tegid rasket füüsilist tööd ning toitusid peamiselt omaenda kasvatatud viljadest järgisid enamasti taimset dieeti, lisanditena muna, või ja juust. Seejuures, ühe toiduko...
annaabi.ee 
