100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaili Retsnik
Õppematerjali autor
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud pehmemamaitselist viinamarjasorti. Merlot Prantsu
kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein. Provence mahlased ja lihtsaid veinid enamjaolt Hispaania veinipiirkonnad. Andaluusia tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu serri ja malaga, valm ka mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased La Mancha suurim Hisp ja Euroopa veinipiiirkond. Valmistatakse palju tavalisi valgeid lauaveine Aireni marjast. Leidub ka punaveine. Navarra veinid on ausad ja mahlaselt sirgjoonelised Penedes Hispaania vahuveini kants. Kasutatakse Prantsuse viinamarjasorte koos kohalike Tempranillo, Carinena ja Monastreliga
Ohud liigne kuivus. August roheline lõige, korje algus soojemates piirkondades. Ohud liigne kuivus. September korje (sõltuvalt marjade küpsusastmest). Ohud vihm korje ajal. Oktoober korje jätkamine ja lõpetamine. November viinapuude lehed muutuvad kollasekspunaseks ja kukuvad öökülmade saabumises maha. Väetamine. Detsember veebruar võrsete mahalõikamine. Võrsed põletatakse või kasutatakse pistokstena uute puude saamiseks. Heledad sordid Chardonnay Chardonnay on levinud üle maailma. Kasvab kõikjal ja on väga kohanemisvõimeline. Tihtipeale peetakse seda valge veini sünonüümiks ning ilmselt on tegemist ka kõige edukama veinisordiga. Chardonnay´d müüakse ilmselt igas toidupoes. Chardonnay kasutusala on väga lai nt Prantsuse valge vein Chablis on valmistatud Chardonnay´st, lisaks on ta ka täidlase valge veini Montrachet aluseks.
Veinide ajalugu PHYLLOXERA elik juuretäi: Väike kollane juuretäi, hävitab istiku juurestiku . 1864 esimesed märgid Prantsusmaal, hävitas peaaegu kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse
Otsustav tähtsus võib olla ka muil teguritel. Isoleeritud mäed soodustavad õhu liikumist ja vähendavad kevadiste külmade ohtu. Seda vähendavad ka jõed, sest need tõstavad veidi õhutemperatuuri õhuvoolude tõttu. Tähtis on ka kõrgus merepinnast; sajameetrine tõus alandab keskmist temperatuuri 0,6ºC võrra. Inimtegevus võib paiku muuta. Sageli istutatakse tuulevarjuks puid, ka erodeerunud pinnase saab mäejalamilt kokku koguda nind make tagasi vedada. 3. VIINAPUUD JA SORDID 3.1 Viinamari Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus. Kõigepealt määrab sort veini värvi. Peale selle mõjutab sordi valik happesuse, alkoholisisalduse ja (punastel veinidel) parkainete taste, samuti vaini täidlust ja stiili. Sort (varieteet) määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Vähesed veinimeistrid lasevad Rieslingil küpseda tammevaadis või kääritada seda koos kestadega nagu punaveini. Vastupidi, pole ühtki
Loodan, et igaüks leiab siit tööst mõne näpunäite, kuidas kasutada valget veini toidus ja toidu kõrvale. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus 1. Valge veini ajalugu Valge veini valmistamiskunst on pärit Lähis-Idast, kus veini tehti peamiselt datlitest ja meest, harvem ka kohvipõõsa marjadest. Veini on leitud ka 4000 aastat tagasi elanud Egiptuse Vaarao Pepi II hauast. Viinamarja kasvatus sai alguse tõenäoliselt Kaukaasiast ja Kaspia mere ümbrusest, levis sealt vahemere äärde ja umbes 2000 aastat tagasi laialdaselt Euroopasse. Eriti arenenud oli veinikultuur Vanas-Kreekas ja Roomas. Roomlased viisid veinikultuuri Germaaniasse ja Britanniasse. Veini valmistamiskunst levis Prantsusmaale, Hispaaniasse ja teistele viinamarjakasvatuseks soodsaile maile. Araablaste vallutuste ajal hävitati Pürenee poolsaarel, Põhja-Aafrikas ja Palestiinas kõik viinamarjaaiad
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118
ALKOHOOLSED JOOGID Mis on brändi ja konjak? Võib öelda, et kõik konjakid on brändid, kuid kaugeltki iga brändi pole konjak. Laiemas mõttes nimetatakse brändiks mitmeid puuviljadest (viinamari, õun, aprikoos, pirn jt) valmistatud ning tammevaadis laagerdatud destillaate. Kitsamas tähenduses, mis on kooskõlas Euroopa Liidu seadusega aastast 1989, võib brändiks nimetada üksnes viinamarjaveini destilleerimisel saadud kuni 94,8% alkoholisisaldusega jooki, mis on vähemalt aasta suures või pool aastat väikses tammevaadis laagerdunud. Tootenimesid cognac, armagnac ning brandy de Jerez võib kasutada vaid apellatsioonireeglitega fikseeritud piirkonnas, kindlaksmääratud toorainest traditsioonilisel menetlusel valminud brändide puhul. Ajalugu Nimetus brandy, mis on hollandlastelt laenatud sõna brandewijn mugandus ning pärineb märksa hilisemast ajast kui jook ise, tähistas algselt liigsest veest vabastatud veini kontsentraati. Laevaomanike meelest oli suurte veinivaa
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid