„Viinamari“ (0)

„ VIINAMARI “
Anna-Maria Tomsen
10. kl
K1K,  2017
Kasvatus 
Metsikult  kasvavad  primitiivsed  
viinamarja vormid pärinevad 
maakera taimestiku algaegadest. 
Päritolu maadeks tuleb pidada 
Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud 
vanu Egiptuse jooniseid, millel 
kujutatakse viinamarjakasvatust 
5000-6000 aastat tagasi. Esimesed 
viinamarjaseemnete leiud pärinevad 
Kreekast  Trooja  sõdade ajast (3000-
4000 aastat tagasi).
Kas
Täva
napä tus
eval k  
asvatatakse viinamarju 
peaaegu kõikides maakera 
piirkondades, kus loodus seda 
võimaldab.
Peamised viinamarjaistandused 
laiuvad Euroopas: Itaalias, 
Prantsusmaal, Hispaanias, 
Saksamaal, Balkani poolsaarel ja 
endise N Liidu aladel, kus 
toodetakse kokku 2/3 maailma 
viinamarjasaagist. Kasvatatakse 
samuti Ameerikas, Aafrikas ja 
Austraalias.
Kasvatus 
  Viinamarjad  kuuluvad 
rahvusvahelises 
puuviljakaubanduses tähtsamate 
artiklite hulka, mille 
aastatoodang on ca 50 milj. 
tonni. sellest läheb 85% veini 
valmistamiseks, 5% rosinateks ja 
10% värskelt  tarbimiseks . 
Maailma viinamarjatoodang 
ületab õunte, banaanide ja 
apelsinide kogutoodangu, seega 
on suurima ülderikaaluga. 
Suurimad tootjad. Import riigid      
Riik
Toodang(2012),to Osakaal(20
Riik
Import (2014/2015), 
nnides
12)%
tonnides
Hiina 
9 600 000*
14,3
Türgi
18 304,16
USA 
6 661 820
9,9
Poola 
1 563,16
Itaalia 
5 819 010
8,7
Moldova  
668,22
Prantsusma  5 338 512
8,0
a 
Itaalia 
533,88
Hispaania  
5 238 300
7,8
Peru  
247,37
Türgi 
4 275 659
6,4
Kreeka 
209,02
Tšili 
3 200 000*
4,8
LAV
196,78
Argentiina   2 800 000*
4,2
Egiptus  
102,92
Iraan  
2 150 000*
3,2
Hispaania 
74,19
LAV
1 839 030
2,7
Vendri 
47,49
Maailm 
67 067 128
100
kokku
Niderlandi
33,64
* 
d 
– FAO hinna
Namiibia 
30,88
ng
Argentiina  19,68
Iran 
18,10
Maailm 
22 106,77
kokku 
'Aljoshenkin'*
('Aljosha')  
vajab talvekatet
Marjad  
ovaalsed, ebaühtlase suurusega, kõhrja 
sisuga.
Lehed 
5 hõlmaga, alt hõrekarvased. Vars  paljas .
Väärtused 
Suured ilusad vilikonnadväärtuslikud 
marjadB ja C tsoonis ka  avamaal  
Puudused 
kevadiste  öökülmade ohtvastuvõtlik 
jahukastele
'Adalmiina'
('ES 6-16-30', 'Aldemina')  
kasvuhoones  talvekindel
Marjad 
õrna, kergesti puruneva kestaga. 
Vilikond  hõre.
Lehed 
Jäigad, kortsulised, alt viltkarvased.
Väärtused
Vastupidav haigustelemarjad arenevad 
kiirestimarjad säiluvad pikka aega 
Puudused
Marjad purunevad kergestisaak 
tagasihoidlik
'Jokke'
('PRK 13-32')  
kasvuhoones talvekindel
Marjad 
ühesuurused,  tuhmid , kaua aega hapud.
Lehed 
peaaegu ümmargused, 3 väga madala 
hõlmaga, alt viltkarvased.
Väärtused
marjade  hea säiluvusvõrsed valmivad 
hästi 
Puudused
marjad arenevad aeglaseltnad on kaua 
hapud
'Don Muskat '
vajab talvekatet
Marjad 
ovaalsed, kõhrja sisuga, muskaadi 
maitsega.
Lehed 
5 madala hõlmaga, sügavsaagja 
servaga.
Väärtused
suured vilikonnadküpsena  maitsvad  
marjad 
Puudused
võrsed valmivad kehvaltmarjad 
arenevad aeglaselt
'Kosmonavt'
vajab talvekatet
Marjad 
suured, ovaalsed. Seemned on 
väikesed.
Lehed 
tuhmid, 5 sügava hõlmaga ja 
ülespoole hoiduvate  servadega .
Väärtused
suured maitsvad marjadseemnete 
osakaal väikeB ja C tsoonis ka 
avamaal 
Puudused
jahukasteõrn
'Krassavets'*
kerge talvekate
Marjad 
punased, paksu kesta ja suurte 
seemnetega.
Lehed 
läikivad, allakaarduvate servadega ja 
kollase sügisvärvusega.
Väärtused
ilusad marjad söödavad värvumise 
algusestmarjad säiluvad hästivõrsed 
korgistuvad vara
Puudused
paks marjakest ja suured 
seemnedjahukasteõrn
'Loza Mira '
vajab talvekatet
Marjad 
suured, piklikovaalsed. Vilikond hõre, 
milles on ka väikseid seemnetuid marju.
Lehed 
laiümmargused, 5 madala hõlmaga.
Väärtused
ilusad suured marjadseemnete osakaal 
marjades väike 
Puudused
tundlik  jahukaste  suhtesvõrsed 
valmivad  hilja
' Madeleine Royal '
Tartust
vajab talvekatet
Marjad 
rohelised, õhukese kestaga. Vilikond 
tihe.
Lehed 
lopsakad, kortsulised, suletud 
väljalõigetega. Võrseladvad viltjad.
Väärtused
väärtuslikud marjad 
Puudusedtundlik hahkhallituse ja 
jahukaste suhtesvõrsed valmivad 
kehvasti
'Madeleine Royal L'
Lätist 
kerge talvekate
Marjad 
täisküpsena õrnroosa  jumega . Hõre 
vilikond. 
Lehed 
tasasema pinnaga. Võrseladvad pole 
viltjad.
Väärtused
marjad suuredüsna talve- ja 
haiguskindelC-tsoonis ka avamaal 
Puudused
suured seemned
'Olga'
('Krasa Severa')  
vajab talvekatet
Marjad 
suured, ovaalsed kuni  munajad , Suurte 
seas on ka väikseid marju. Hõredad 
rippuvad vilikonnad. 
Lehed 
madalate hõlmaga, paljad, kollase 
sügisvärvusega.
Väärtused
suured marjadväike seemnete osakaal
Puudused
vajab head õitseaegamarjad kaua 
hapudjahukasteõrn
' Price '
vajab talvekatet
Marjad 
lillakaspunased, sinaka 
kirmega. Vilikond tihe.
Lehed 
kortsulised.
Väärtused
suured ilusad marjad 
Puudused
marjas palju seemneid
'Somerset Seedless'
('ES 12-7-98')  
kasvuhoones talvekindel
Marjad 
roosad kuni helepunased, väikesed, 
kõluseemnetega. 
Lehed 
peaaegu hõlmadeta, alt viltkarvased.
Väärtused
talve- ja haiguskindelmarjad valmivad vara 
ja püsivad kaua  okstel  riknematavõrsed 
korgistuvad vara
Puudused
heledaks jäävad vilikonnad ja marjad pole 
maitsvad
'Supaga'*
kerge talvekate
Marjad 
suured, vähese tuhmi kirmega. Sisu 
veidi sültjas. Marjavarred punakad. 
Lehed 
korrapärased, 5 hõlmaga, alt veidi 
viltjad.
Väärtused
õitseb hiljailusad suured lauamarjad 
Puudused
marjade lõplik küpsemine võtab kaua 
aega
'Swenson Red'
('ES 439')  
kerge talvekate
Marjad 
ühtlaselt suured, vahakirmega. 
Lehed 
3 madala hõlmaga.
 Väärtused
maitsvad ja ilusad marjad 
Puudused
väga tugev kasvmarjad valmivad 
hilja
'Swenson White'
('ES 6-1-43')  
kerge talvekate
Marjad 
ühtlaselt suured, tugeva valge 
vahakirmega. 
Lehed 
3 madala hõlmaga, alt viltkarvased.
Väärtused
maitsvad ja ilusad marjadkasvuhoones 
talve- ja haiguskindel 
Puudused
marjad valmivad hilja
Faktid
 Heleda värvusega 
suureviljalised sordid. 
 Nende viljade värv on  rohekas , 
kollane ja merevaigukollane. 
Näiteks kasvatatakse Itaalias 
eriti suurte kobaratega sorti 
‘Grappoloni’, Kreekas sorti 
‘Rozaki’ ning Türgis ja Küprosel 
sorti ‘Sultana’.
Faktid
Kõige rohkem kasutatakse 
viinamarju veini tootmisel, 
sellele järgneb värskelt 
tarbimine ning 
kuivatamine  rosinate tootmise
ks. Marjadest valmistatakse 
veel 
mahla, konjakit,  vahuveini , dže
mi, veiniäädikat jms. 
Seemnetest valmistatakse õli.
Faktid
Paljudes religioonides olid viinamarjad 
tähtsad.
Vana-Kreekas peeti viinamarjakasvatuse 
leiutajaks Dionysost. Viinamarjad olid 
olulisel kohal  Tantalose  piinades.
Vana-Roomas samastati Dionysost 
Bacchusega.
Judaismis ja selle 
eeskujul  kristluses  peeti  Noad  esimesek
s, kes hakkas viinamarju kultiveerima. 
Ühtlasi oli Noa esimene, kes end  purju  
jõi ja purjuspäi kõlvatusi korda saatis.
Faktid 
Jeesus  Kristus nimetas ennast tõeliseks viinapuuks. 
Vein kuulub  armulaua  koosseisu. Katoliku kiriku 
õpetuse järgi muutuvad armulaualeib ja 
-vein preestri pühitsuse tulemusena vastavalt 
Jeesuse ihuks ja vereks ning seda muundumist 
nimetatakse transsubstantsiooniks. 
Armulaua sakrament esineb 
paljudes kristlikes kirikutes, 
sealhulgas luteri ja õigeusu kirikus. Kristlastele on 
nii saadud inimvere joomine kohustuslik. See 
arvatakse puhastavat pattudest ja tagavat 
igavese õndsuse.
Islam  keelab alkohoolsed joogid, sealhulgas veinid. 
Ometi on muhameedlikud 
riigid Türgi ja Iraan maailma 10 suurima 
viinamarjakasvataja hulgas.
Kasutatud allikad:

https://et.wikipedia.org/wiki/Viinamari 

http://
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/viinamari.h
tm
 

http://ak.rapina.ee/jaan/viinamarjad/est/kasvuhoone.htm 

https://www.google.ee/search?q=%D0%B2%D0%B8 %
D0%BD%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B4&espv=2&s
ource=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwjposeqt6
7TAhXEDpoKHb-SB4kQ_AUIBigB&biw=1366&bih=638#
imgrc
=_ 

Document Outline

• Slide 1
• Kasvatus
• Kasvatus
• Kasvatus
• Suurimad tootjad. Import riigid
• 'Aljoshenkin'*
• 'Adalmiina'
• 'Jokke'
• 'Don Muskat'
• 'Kosmonavt'
• 'Krassavets'*
• 'Loza Mira'
• 'Madeleine Royal'
• 'Madeleine Royal L'
• 'Olga'
• 'Price'
• 'Somerset Seedless'
• 'Supaga'*
• 'Swenson Red'
• 'Swenson White'
• Faktid
• Faktid
• Faktid
• Faktid
• Slide 25
• Slide 26
• Kasutatud allikad: