Grappa (0)

GRAPPA
Grappa on itaalia viimarjabrändi, alkohoolne jook , mida valmistatakse viinamarjadest mahla pressimisel tekkiva jäägi kääritamisel ja kääritise destilleerimisel.
Grappa on tüüpiliselt viinamarja mahla väljapressimisel järel jäävate viinamarjakestade kogumis oleva magusainete destilleerimisel saadav kange jook.
Trendijook grappa on alguse saanud tavalisest talupojapuskarist ja inimlikust soovist pigistada välja viimast kõigest, millest pigistada annab.
Grappa on Itaalia rahvusjook, mida saadakse viinamarja pressimise jääkidest. Samalaadset kanget alkoholi valmistatakse kõikides maades, kus kasvab viinamari. Nii näiteks destilleeritakse Prantsusmaal jooki nimega marc, Ungaris on taoliseks joogiks palinca, Gruusias tðatða.
Grappa on sisuliselt puskar , mis destilleeritakse veini kääritamise kõrvalproduktist viinamarja kestadest, milles on veel alkoholi. Inimene ei lase ju millelgi raisku minna, millest annab kraadi välja keerutada.Veiniasjatundja August Alopi sõnul on kvaliteetne grappa klassikaline digestiiv toidukorra lõpetamiseks, nagu on seda konjak , brändi või single malt viski . Nii nagu veinegi, valmistatakse grappat väga erineval tasemel. On olemas talupoja-grappa, mis on tõeline puskar, ning kvaliteet grappa, mis on võrreldav konjakiga.
Noor kvaliteet-grappa on kange alkohol , mida enne pudeldamist lahjendatakse 40 kraadini. Grappat destilleeritakse üldjuhul üks kord, nii et kõik aroomid , mahlad ja õlid lähevad otse jooki. Tulemusena valmib õlise maitsega saadus, mis lõhnab Peremehe sõnul nagu kingaladu, sest selle aroom meenutab nahka. Värvilt on noor grappa selge ja läbipaistev, olenemata sellest, kas tegu on valge või punase viinamarja sordist destilleeritud joogiga . Muu värv grappas viitab maitsestatud grappale. Nii leidub kõikvõimalike maitsetega grappasid maasika, vaarika jne. Asjatundjad neid grappadeks ei pea, sest enamasti tähendab see grappa kehva kvaliteeti.
Tipp-grappa on aga omaette klass, mida Andre Peremehe sõnul ei anna klassikalise grappaga isegi võrrelda. Sellised on näiteks aastakäigu- ehk vintage grappad. Kui neid kaht kõrvuti degusteerida, siis võiks arvata, et need pole omavahel üldse sugulased. Vintage grappa on pehme, aprikoosiaroomi ja -maitsega. Sellised haruldused tavaliselt ekspordiks ei lähe, sest tootmiskogused on niivõrd väikesed. Pudelid on tootjalt enamasti juba ette ära tellitud. Pudel sellist jooki maksab 1000 krooni ringis.
Grappad võivad olla valmistatud ühest või mitmest viinamarjasordist. Sort märgitakse pudelile, kui jook on valmistatud vähemalt 85 ulatuses ühe sordi viinamarjadest. Segu-grappa pudelile märgitakse sort, kui mõne sordi sisaldus on joogis vähemalt 15.
Üldiselt nõuab grappast maitsete ja aroomide tabamine head ettekujutust, arvab Viru tänaval asuva Veinipööningu joogiasjatundja Rainer Konksi. Grappa eesmärk polegi niivõrd nautlemine. Peamise eesmärgi täidab jook digestiivina ning ta kuulub lahutamatult Itaalia köögi juurde.
Itaalias võib osas restoranides endale ka ise grappat meisterdada. Lauale tuuakse väike vasest destilleerimistünder, vein pannakse sisse, tuli alla, ja kütadki endale väikse pitsikese, jagab Konksi muljeid Itaaliast. Kõrtsis leiab soovi korral aga ka ehedat talupoja-grappat.
Itaalia kodudes võetakse naps grappat talveõhtul pärast õhtusööki, kus see on nagu stardipauk seedimisele. Grappat juuakse puhtalt. Kokteile sellest segada ei saa, sest see rikuks oma iseloomuliku maitse tõttu ära igasuguse joogi, ütleb Konksi. Küll aga kasutatakse grappat teiste jookide valmistamiseks. Pehmemast grappast tehakse limoncet, mille saamiseks lisatakse grappale suhkrut ja värskeid sidruneid. Itaalias teeb Peremehe sõnul iga kõrts endale ise suure purgiga sidruni -grappat. Pudeli grappa kohta tuleb selleks võtta viie sidruni koored ja kolme sisu. Kõik see pannakse poole kilo suhkruga kuuks ajaks seisma. Tulemuseks on hägusevõitu vedelik, mida kallatakse lahkelt kallitele külalistele digestiiviks. Õiget limoncet tehakse Sitsiilia sidrunitest.
Grappa’tserveeritakse toatemperatuuril ning klaasi ei soojendata ega keerutata. Grappa joomiseks sobilik klaas on väike, kitsa kaela ja tulbikujulise põhjaga, mis näeb välja nagu toruga pallike. Ikka selleks, et kangeid alkoholiaure kammitseda ning et juues nina sisse ei mahuks. Selleks et vältida kõrvetavat maitset , tuleb keelele libistada vaid tilgake tulivett.
Itaalias on grappade nimistu pikk, sest inimeste maitsed ja tujud on erinevad. Grappa on ka rahvusliku uhkuse asi ja itaallane oma grappast ei loobu.
Grappat serveeritakse keskmise suurusega tulbikujulistest klaasidest. Jook serveeritakse tavaliselt toatemperatuuril. Nooremaid ja aromaatsemaid grappasid serveeritakse natuke jahutatult 9-13 kraadil ja küpsemaid 17kraadi juures.
Grappaliköörid serveeritakse alati jahutatult. Grappa ja grappapõhjalised joogid sobivad hästi snapsina, digestiivina või kohvi juurde. Näiteks 1 cl grappat lisatuna espressole on suurepärane ergutav jook. Grappalikäööre kasutatakse ka kokteilides.
Eestis on valik märksa kesisem, sest eestlastele on grappa veel võõras. Saadaval on Itaalia tootjate Jacopo Poli ning Cesari grappad ning Lõuna-Aafrika Giorgio Dalla Cia Meerlusti grappa. Eestlastes tekitab võõristust puskarilõhn, eelkõige aga grappa kõrge hind võrreldes näiteks viinaga. Hind ongi ainsaks usaldusväärseks garantiiks kvaliteet-grappa nõudlejaile, hinnad algavad 350-400 kroonist . Alla selle pole grappast mõtet kvaliteeti otsida.
Lihtne külmarohi soojalt maalt
Grappa tee puskarist kvaliteetjoogiks algas joogiasjatundja August Alopi sõnul mõnikümmend aastat tagasi. Enne seda oli grappa tavaline talupojajook.
Millal esimene grappa-tegu käima pandi, on teadmata. Kindel on see, et viinamarjadest hakati Euroopas kangemat kraami destilleerima 15. sajandil. Peagi oli igal Itaalia maakonnal oma viinamarjanaps. Kange destillaadiga leevendati pärast rasket tööpäeva väsimust, raviti haavu , hõõruti valutavaid lihaseid ja seda kasutati nõrkuse puhul. Talvisel ajal oli grappa asendamatu külmarohi. Tahumatu talupojajook oli kättesaadav ning energiast pakatav.
Pilte:
Grappa klaas
Erinevad grappad:
Retsept:
Cappuccino -kokteil grappa’ga
Caffé grappa luksuslik variant
Koostisained (kahele):
* 2 cl grappa’t
* 200 ml kuuma espressot
* 2–4 teelusikatäit suhkrut
* 200 ml piima
* pealeraputamiseks kakaopulbrit
Valmistamine
* Vala grappa kahte kõrgesse klaasi. Lahusta suhkur täielikult topeltespressos. Vala espressost kaks kolmandikku grappa’le.
* Kuumuta piim piimavahustaja abil ja sega ülejäänud espressoga. Lase piima ja espresso segul ettevaatlikult üle pika lusika klaasi voolata või vala väga aeglaselt. Nii ei lähe kihid segamini.
* Aja ülejäänud piim piimavahustaja abil vahule ja vala ettevaatlikult espressole. Raputa joogile pisut kakaopulbrit.
Head maitsmist!