Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvamusartikli analüüs. Võrdsed võimalused Eesti moodi (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Arvamusartikli analüüs
Anna- Liisa Udumäe 12.KM
Võrdsed võimalused Eesti moodi, autor Tiina Kangro.
8.detsember 2010 Postimees
Ajakirjanik Tiina Kangro küsib:”Kuidas on võimalik, et vaimupuudega inimesed on Eestis jäätud täielikult ilma võimalusest oma hambaid ravida, et sellest isegi ei räägita, neid võimalusi ei püütagi luua.” Vaimupuudega patsiendid vajavad erilist hambaravi , loomulikult pole mõeldav sügava puude ja mitme neuroloogilise diagnoosiga inimese hambaid tohterdada tavalise hambaarsti juures. Hambaravi tavanarkoosis isegi, kui vanemad selle eest ise maksaks ei tuleks see kõne allagi, sest kahjustatud aju ei pruugiks seda taluda. Estis tuleks kiiremas korras vähemalt ühte haiglasse seada sisse hambaravi operatsioonisaal. Ja kui vaimupuudega inimesed saaksid käia regulaarselt, ei kuhjuks ülirasked juhud edaspidi nii,

Arvamusartikli analüüs-Võrdsed võimalused Eesti moodi #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annaudu Õppematerjali autor
Analüüsib teemat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
109
doc

Rehabilitatsiooni portfoolio kokkuvõte

SISSEJUHATUS Portfoolios antakse ülevaade rehabilitatsiooni teooriatest, meetoditest ning korraldusest läbi loengu materjali. Lisaks on autor välja toonud enda jaoks olulised mõtted ja loengu teemadega haakuvad lisaülesanded. Portfoolio sisaldab ka rehabilitatsiooniteenuse valdkonda puudutavat seadusandlust ning autori enda jaoks uut ning huvitavat kirjandust. Veel töötas autor läbi Riigikontrolli auditi ja portfooliosse on välja toodud selle põhjal koostatud analüüs. Samuti saab lugeda rehabilitatsiooniteenuse alase arendusprojekti kokkuvõtet. Viimasena on autor koostanud eneseanalüüsi, kus annan tudeng enda õppimisprotsessile hinnangu ja põhjendab seda. 1. loengumaterjalid (esitlused, täidetud töölehed, iseseisvad- ja grupitööd loengus) ja loengute käigus kogutud olulisemad mõtted; 2. olulised tähelepanekud rehabilitatsiooniteenuse valdkonda reguleeriva

Rehabilitatsiooni teooriad, meetodid ja korraldus
thumbnail
18
doc

Kes peaks valitsema?

Vaevalt lohutab kedagi see, kui öeldakse, et valitseja on asjatundja. Kui on alust oodata, et valitsejad on korrumpeerunud, eelistame võibolla võhikute valitsust. Sellisel juhul oleks korruptsioonist ehk vähemasti vähem kahju. Vastuväide ütleb niisiis: kes valvab Platoni süsteemis valvurite järele? Platonil ei jäänud kõnealune raskus kahe silma vahele. Vastuseks väidab ta, et valvurid tuleb asetada olukorda, kus võimu kuritarvitamise võimalused on minimaalsed. Nii näiteks on filosoofkuningatele keelatud eraomand. Järelikult ei saaks siis olla kohta seda laadi korruptsioonil, mida nii sageli näeme tänapäeva maailmas: valitsev perekond või klikk rikastub rahva arvelt. See oleks Platoni süsteemis kahtlemata välistatud, ehkki muidugi ainult juhul, kui eraomandi vastane määrus õnnestub tõesti ellu viia. Aga kui eeldamegi, et selle saab ellu viia, tundume takerduvat vastupidisesse raskusse. Kui valvuri elu

Eetika
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A. Hitler on esitanud oma seisukohad ja mõtted väga sirgjooneliselt, ausalt ja ilma selle liigse suhkrustatud sõnavahuta, mis on nii omane marksistidele ja mis püüab varjata nende äärmist inimvihkajalikkust. Seni on lugeja saanud tutvuda hinnangutega raamatu "MEIN KAMPF" kohta, mis on esitatud vaid võitjate seisukohalt lähtudes. Nüüd võib iga eesti lugeja ise veenduda, milles seisneb natsionaalsotsialismi kui ideo-loogia olemus ja võrrelda seda objektiivselt leninismi-marksismiga. Tõlge venekeelsest väljaandest: « », , «», 2002 Peeter Kask, tõlkija Peatükid I, II, III, IV, V ja VI 2 Eessõna 1.aprillil 1924. a. suleti mind vastavalt Müncheni kohtu otsusele Landsbergi kindlusse. Ma sain

Saksa ajalugu
thumbnail
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37 Riskitegur: ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunamine 39 ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast

Avalikud suhted
thumbnail
47
doc

Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest

..................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ­ ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20

Asjaajamine
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadused (sh. humanitaarteadused). Teadused: realia et naturalia, medicina, humaniora, socialia Sotsiaalteadused: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus jne.

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

vältel. (R. Maurer 1998, 6) (Vaata ka lisa 2, näide 2) Tähelepanu peab pöörama sellele, et kuigi R.Maurer nimetab lapse lahti riietamist ning tema paitamist samuti seksuaalseks väärkohtlemiseks, tuleb siiski aru saada ning vahet teha vanemlikul hellitusel ning sündsusetul käitumisel. 1.5 Laste seksuaalse väärkohtlemise olukord Eestis 2002 aasta seisuga Selles peatükis saab anda ülevaate vaid sellest Eesti informatsioonist, mis on olemas Politseiametil (vt. tabel 1 ja 2) erinevate laste vastu suunatud seksuaalkuritegude osas ning ülevaate laste arvust, kes on pöördunud Tallinna ja Tartu Laste Tugikeskusesse, mis on Eestis lisaks erinevatele nõustamiskeskustele olulised seksuaalselt väärkoheldud lastega töötavad asutused. MTÜ Tartu Laste Tugikeskus loodi 1995. a. ning tööperioodil 1995­2000 on olnud 120 seksuaalse väärkohtlemise juhtu, sh. 41 juhtu 2000. aastal ning 33 juhtu 2001

Ühiskond




Kommentaarid (1)

eliisuke profiilipilt
eliisuke: Aitäh ! :)
23:56 31-03-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun