Pärilikkuse alused (2)

PÄRILIKKUSE ALUSED Õp. lk 128- 151
1.Lünkteksti täitmine (nt. kromosoomide ehitus, paiknemine , geenid , inimese kromosoomide arv jne.) abiks TV lk 48 ül 2; lk 49 ül 4 ja 2
Kromosoomi moodustab üks valkudega seotud DNA molekul . Selline ehitus võimaldab DNA tõhusamat kaitset kahjustavate mõjude eest. Kõikides keharakkudes on kromosoomide arv ühesugune. Igal liigil on kromosoome kindel arv ja neil on iseloomulik kuju. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Kui keharakud jagunevad, siis kromosoomide arv nendes jääb muutumatuks.
Pärilikkus on organismi omadus säilitada ja kasvamisel järglastele edasi anda tunnuseid. Kuid järglastele ei pärandu vanemate omadused. Pärilikku informatsiooni säilitatakse kromosoomides. Igal liigil on kindel arv iseloomuliku kujuga kromosoome. Inimese kõikides rakkudes on pärilik informatsioon 46 kromosoomina. Iga kromosoom on rakus kahe eri alleelina.
Soole omaste tunnuste kujunemist määravad keharakkudes asuvad sugukromosoomid . Lootelise arengu käigus arenevad välja sugunäärmed ja suguelundid . Hilisema arengu käigus algab organismis suguhormoonide süntees. Viimaste toimel kujunevad teisesed sootunnused, milleks meestel on nt. karvakasv näol, tugevam lihastik, laiad õlad, kitsad puusad ja pikemad toruluud ning naistel rinnad , kitsad õlad, laiad puusad, nahaalune rasvkude , kõrgem hääletoon ja lühemad toruluud.
2.Rühmita loetelus antud paljunemise näited (pealkirjasta tabeli lahtrid) abiks
TV lk 51 ül 2
Vegetatiivne paljunemine
Eoseline paljunemine
Suguline paljunemine
* metsmaasikas * tulp
* harilik naat * kartul
* kuuseriisikas * amööb
* meriroos * hüdra
* maarjasõnajalg
* nutthallik * käsnad
* silmviburlane
* maarjasõnajalg
* kuuseriisikas
* nutthallik
* kodukass * hüdra
* meritäht * vihmauss
* paeluss * meriroos
* järvekarp
* maarjasõnajalg
* metsmaasikas
* harilik naat * kartul
3.Millisel paljunemisel on kõige rohkem ja millisel kõige vähem pärilikke muutusi? Miks?
Kõige rohkem- sugulisel paljunemisel, sest viljastumisel kombineeruvad emas- ja isasorganismide geenid ja kromosoomid. Sel põhjusel ongi sugulisel paljunemisel kõik järglased üksteisest ja vanematest erinevad.
Kõige vähem- vegetatiivsel paljunemisel, sest paljunemisel osaleb üks vanemorganism, ainsaks muutlikkuse allikaks on paljunemisüksustes toimuvad mutatsioonid .
4.Täida lüngad viljastumist kujutaval skeemil . abiks Õp. lk 134
44+XY 22+Y + 22+X 44+XY (poiss)
(isa)
44+XX 22+X + 22+X 44+XX (tüdruk)
(ema)
5.Millistest rakkudest saab määrata inimese sugu? Põhjenda.
Keharakkudest, kuna kõigis keharakkudes on olemas sugukromosoomide paar.
6.Ühe- ja erimunaraku kaksikud (vali õiged vastusevariandid )
Ühemunaraku kaksikud: üks sperm viljastab ühe munaraku ning idulane jaguneb arengu algperioodil kaheks. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt lausa äravahetamiseni sarnased.
Kahemunaraku kaksikud: valmib korraga kaks eraldi viljastatud munarakku. Need kaksikud võivad olla ka erinevast soost, pärilikkuselt on nad alati erinevad. Välimuselt sarnanevad nad teineteisega nagu tavalised ühe perekonna lapsed.
7.Võrdle mutatiivset ja kombinatiivset muutlikkust. Nimeta 1 sarnasus ja 1 erinevuste paar.
MUTATIIVNE
KOMBINATIIVNE
erinevus
sarnasus
erinevus
* vanemate sugurakkudes on toimunud geenide või kromosoomide muutused või on muutunud kromosoomide arv
*pärilik muutlikkus
* vanemate geenide ja kromosoomide ümberkombineerumine sugurakkudes ja viljastumisel
8.Võrdle pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Nimeta 1 sarnasus ja 1 erinevuste paar (peale järglasele pärandumist)
PÄRILIK MUUTLIKKUS
MITTEPÄRILIK MUUTLIKUS
erinevus
sarnasus
erinevus
* järglaste erinevusi põhjustavad muutused vanemate geenide või kromosoomide ehituses või nende ümberkombineerumisel
* need muutused võivad päranduda järglastele
* võime organismi muuta ning seetõttu üksteisest erineda
* järglase erinevused kujunevad välja keskkonnategurite mõjul (mitte muutustest geenides või kromosoomides)
* need organismi elu jooksul toimunud muutused ei pärandu järglastele
9.Pärilikud ja mittepärilikud haigused. Milline tekstis nimetatud haigustest on pärilik? Miks?
Pärilikke haigusi põhjustavad mutatsioonid, mille tulemusena toimuvad muutused geenide ja kromosoomide ehituses või arvus. Kurttummus, veritsustõbi e. hemofiilia , naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres, kõrgvererõhktõbi, skisofreenia , reuma, suhkrutõbi, Downi tõbi, kassikisa sündroom jne.
Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. Allergia, kasvajad , nohu, herpes , gripp, punetised , tuulerõuged, kollatõbi, akne ehk vistrikud , mädased haavandid , kõhulahtisus, düsenteeria, salmonelloos, angiin , kopsupõletik, tuberkuloos, gonorröa, süüfilis jne.
10.Kuidas uuritakse pärilikke haigusi? (too 2 näidet) abiks Õp. lk 145
Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehitust ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNA-d.
11.Kuidas ravitakse pärilikke haigusi? abiks Õp. lk 145
Asendusravi - seisneb selles, et perioodiliselt viiakse organismi kas puuduvaid hormoone või ensüüme.
Dieetravi - ainevahetushäirete korral, loobutakse sellest toidu- või toitainest ,mida organism ei suuda omastada või lõhustada.
Kirurgiline ravi- saab kõrvaldada või korrigeerida pärilikke väärarenguid.
Eriõpetus- saavad isikud kelle kõik meeleelundid ei talitle normaalselt või kes on vaimupuudega .
12.Miks muundatakse taimi geneetiliselt? (2)
* paremad maitseomadused
* suurem saagikus
* parem säilivus
* suurem haiguskindlus ja kahjukindlus
13.Miks muundatakse loomi geneetiliselt? (2)
* rohkem toitu (kasvavad kiiremini)
* haigusekindlad
14.Joonisel on kujutatud tunnuste esinemist ühes perekonnas. Vasta joonise põhjal. abiks Õp. lk 130