Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on visualiseeritud tegevusjuhendid? (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on visualiseeritud tegevusjuhendid?
ALTERNATIIVKOMMUNIKATSIOONI E-ÕPPE TÖÖ.
Tiina Liiv
Mis on visualiseeritud tegevusjuhendid?
Visualiseeritud tegevusjuhend on kõige lihtsamalt öeldes piltidega juhend mille abil vaimupuudega inimene saab teha oma igapäevaseid tegevusi jälgides neid pilte. Piltidel olevad juhised peavad olema selged ja üheselt mõistetavalt, juures ka kiri tegevuse kohta. Tegevuste keerukus oleneb kindlasti individuaalselt inimese arengutasemest, tema piltidest arusaamisest ja paljudest muudest teguritest. Kliendile tuleb seda tegevust kindlasti korduvalt ja korduvalt tutvustada enne kui ta saab kõigega iseseisvalt hakkama. Kui lapsel on juba avastatud vaimupuue oleks soovitav talle erinevaid pilte näitama hakata juba 8 kuuselt – et luua lapses seoseid.
Teatud pilt tähendab teatud tegevusi. Ja tähelepanu tuleb pöörata kõigile tegevustele alates hügieenist kuni täiskasvanud inimese töölaadsetele tegevustele – samuti söögi tegemine, poes käimine, pesu pesemine, toa koristamine jne.
Näiteid:
Ma töötan vaimupuuetega inimestega ja meie oleme oma töös teinud sellise tegevusjuhendi lõikelaudade õlitamise juhendi. Kõik pildid on lamineeritud ja uue kliendi koolitamise juures kasutame neid pilte tihti . Seal on näidatud täpselt mis järjekorras ja milliste tõmmetega õlitamine käib. Omadest kogemustest võin öelda, et sellisest piltidega tegevusjuhendist on väga palju kasu . Kahjuks võin ka öelda et AS Hoolekandeteenuste hooldekodudes kasutatakse selliseid tegevusjuhendeid kahjuks liiga harva – eks seal on osalt süü nii vähesel personalil, vähestel edukogemustel kui ka lihtsalt suutmatuses kliendile vajalike abivahendite leidmisel ja juurutamisel . Minnakse seda teed, et lihtsam on tema eest see töö ära teha mis kahjuks suurendab veelgi õpitud abitust klientide seas.
Kuigi see ei ole just näide visualiseeritud tegevusjuhendist on mul olemas väga hea kogemus noormehega, kellel oli oma nn suhtlemise vihik mis koosnes umbes 10st erinevast leheküljest kus olid tema jaoks olulised väljendid piltide näol. Tegemist oli raske füüsilise puudega (kaasasündinud) noormehega kellel ei olnud võimalik rääkida ja iseseisvalt liikus ta ehk ainult 2 sammu. Ka käte kasutus oli tal väga kaootiline kuid siiski suutis ta oma raamatust näidata pilte kui suhtles. Tal oli norm intellekt ja ta suutis isegi nalja teha läbi nende piltide.
Mis on visualiseeritud tegevusjuhendid #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiinl Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS
80
docx

LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS

Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav

Alushariduse pedagoog
Erivajadustega laste Identifitseerimine
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak

Erivajadustega laste pedagoogika
Mängud
102
doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng
Matemaatika õpe erivajadustega lastele
69
doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted
Teenindussuhtlemine – kliendikesksus
59
doc

Teenindussuhtlemine – kliendikesksus

Teenindussuhtlemine ­ kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen

Teenindus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun